Esinesin Eesti Ajakirjanike Liidu keeletoimkonna koosolekul teemal “Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad?” ehk millisena paistab Eesti Vabariigi riigikeele tänapäev ja tulevik õpetajatetoast vaadatuna ning kuidas avalikkus saaks omalt poolt kaasa aidata, et eesti keele käekäik kujuneks võimalikult helgeks.
Ettekande koostamisel aitas mind mitu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget. Aitäh neile!
Põhiseadus § 6: Eesti riigikeel on eesti keel.
Keeleseadus § 1: Eesti keele staatus
• Eesti riigikeel on eesti keel.
• Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. St ÕS 2006
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
(VV 25.01.2002 määrus nr 56).
EESTI KEEL
(EESTI ÕPPEKEELEGA PÕHIKOOLILE)
1. peatükk
. ÜLDALUSED
1. Eesti keel põhikoolis
1.1. Eesti keelel kui emakeelel ja/või õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning hõlbustab teiste õppeainete õppimist. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend.
Kui eriline koht?
Põhikooli I astmes (1.–3.) 19 tundi – 6,3 t nädalas
II astmes (4.–6.) 15 tundi – 5 t nädalas
III astmes (7.–9.) 12 tundi – 4 t nädalas
Gümnaasiumis 6+6 tundi – 4 tundi nädalas
I. Eesti keele tunde peab olema riiklikus õppekavas rohkem
Eesti keel ja kirjandus peavad olema Eesti Vabariigis prioriteetsed õppeained; keelt ja kultuuri, rahvuslikkust ja enese- ning maailmatunnetust õpetavad ainult need ained!
Õigekeeleoskuse tase vajab tõstmist!
Järjest rohkem on lugemis- ja kirjutamishäiretega õpilasi.
Koolist lahkuvad puuduliku kirjaoskusega inimesed, ka ülikoolist.
Koolist jm asutustest väljuvad dokumendid ja kodulehed on vigadega.
"Õpetajate toast paistev keelekasutus on eriline. Selgitan päevast päeva, kuidas kirjutatakse jõulud, suur J, keemiaklass, susi, "et" ees on koma, järgarvu järel on punkt jne..."
II. Vähendada tunnikoormust
Emakeeleõpetaja normkoormus 22–24 tundi nädalas. Nõukogude ajal oli 18.
Tegelik töö on tunduvalt suurem.
Enamik õpetajaid töötab tihtipeale kuni 10tunnise ülekoormusega nädalas (nii raha kui ka õpetajate vähesuse pärast).
4–5 tundi päevas anda oleks normaalne.
(ÕpL)
EES-i sügispäevadel esines praeguseks koolist lahkunud emakeeleõpetaja Jaanus Vaiksoo.
„Emakeeleõpetaja krooniline ajapuudus tekitab skisofreenilise olukorra, et humanitaaridena püüame lastele päevast päeva sisendada inimlikke põhiväärtusi ja räägime, kuidas tuleb leida aega mõtisklemiseks, süüvimiseks jne jne. Mida me selle tarkuse edasiandmisega samal ajal ise teeme?” arutles Jaanus Vaiksoo. „Talitame täpselt oma sõnade vastaselt. Nii tekibki tunne, et need väärtused elavad ainult meie unistustes, tegelikkus on midagi muud.
Emakeeleõpetaja töö nõuaks justkui pühendumist ainult oma kohustusele. Koolis töötatud aastate jooksul nägin lähedalt mitut noort, kes tulid emakeeleõpetaja ametisse vabatahtlikult suurte ideaalidega, mis paraku päris kiireti tuhmusid ja lõppesid vaikse ametist lahkumisega.
Tallinna ülikooli õppejõuna näen, kuidas emakeeleõpetaja magistriõppesse astub mõni üksik tudeng. Nii mõnigi nendest on juba õpetajana ametis, päris uut verd tuleb veelgi vähem. See tähendab, et järelkasv ilmselgelt kängub. Praegu ei tööta ma ka ise enam aktiivselt koolis, kuigi mulle see amet väga meeldis. Mingil hetkel tuli äratundmine, et mul on perekond, ma tahan ka lastejutte kirjutada, mitte ainult varahommikust hilisõhtuni ja nädalavahetustelgi koolitööga tegelda.”
Emakeeleõpetajate seltsi on viimasel ajal õpetaja koormusest üha rohkem rääkinud. Haridusministeeriumi õppepäeval küsiti ka ministeeriumi ametnikelt, mida on nad olukorra lahendamiseks valmis ette võtma. Diplomaatlikult vastati, et ministeerium on asjast teadlik, aga ootab initsiatiivi altpoolt.
Nov alguses lõi emakeeleõpetajate selts töörühma, mis tegeleb selle küsimusega. Töörühma juhib Krista Mägi. Esialgu on olukorda ainult kirjeldatud, aga sellele pole järgnenud muud kui tõdemine, et asi on hull.
Emekeeleõpetaja töö
• Tundide ettevalmistamine: igaks tunniks uus töö, nüüd ka IKT vahendid (see on nii pluss kui ka vahel miinus)
• Tööde parandamine: kirjandid jm loovtööd – parandada-kohendada nii keelt kui ka stiili
• Osalemine võistlustel: tööde tegemine ja esitamine
• Klassiväline lugemine: et lapsed loeksid, tuleb anda valik, aga selleks peab ise lugema. Kui palju ilmub kirjandust!
• Enesetäiendamine: lugemine, teater, koolitused
III. Eesti keel ja kirjandus põhikoolis lahutada
Kirjandus on üks kunstiliikidest. Ei saa seda keeleõpetusega kokku panna.
Õigekeelsusest oli juttu eespool.
Suuline eneseväljendus
Alushariduses ja ka algklassides tuleks vähendada töövihikute täitmist. Kui lapsed päevast päeva laua kohale kummarduvad, suud kinni, ei arene nende suuline kõne. 6–7aastased poisid, väga terava taibuga ja hea loogilise mõtlemisega, ei tule toime oma mõtete väljendamisega.
Alushariduses ja algklassides tuleks luua kõik tingimused selleks, et lapsed saaksid nii palju rääkida, kui vaja, sest väljendusoskuse puudulikkus saab alguse lasteaiast, mida enam hilisemas eas ei suuda ületada ka kõige tublimad eesti keele õpetajad.
Tuleb jõuda arusaamiseni, et õpilase väljendusoskus oleneb kodust, vanematest, iga aine õpetajast, see ei ole ainult eesti keele õpetaja tehtud või tegemata töö.
Lugude jutustamine on tähtis.
IV. Koolitöö raskus:
• pidevalt on vaja suhelda paarikümne inimesega korraga,
• kiiresti reageerida erinevatele olukordadele,
• anda endast igas tunnis maksimum,
• tegelda ka muude tundi mõjutavate teguritega (õpilaste ebasobiv käitumine, individuaalsed, psüühilised eripärad, suhtlemisraskused, sotsiaalne taust).
See kõik on vaimselt väga kurnav.
Eestis on õpetaja amet endiselt alaväärtustatud.
Õpetaja ei ole maa sool, vaid küsitakse: kas sa mõnda paremat ametit ei leidnud?
Õpetaja on kaitsetu.
Ometi on õpetajad need, kes vastutavad Eesti noorte hariduse ja tuleviku eest.
Praeguse palga eest ei saa õpetaja
• minna huvitavale koolitusele,
• nautida haritud inimese jaoks normaalses koguses kultuuri,
• tegelda huvitegevusega ega
• ka end korralikult välja puhata.
58% õpetajatest töötab ka mõnel teisel ametikohal.
Osa õpetajaid töötab isegi suvel, mis peaks olema õpetajale puhkuse ja eneselaadimise aeg uueks õppeaastaks. Pealegi saavad ülekoormusega töötavad õpetajad puhkuseraha vaid normaalkoormuse ulatuses.
Selleks, et palk tõuseks, tuleb õpetajal liikuda kõrgemale palgaastmele, kuid see eeldab ulatuslikku koolivälist tegevust – atesteerimine!
V. Omaette teema on õpetajate ettevalmistus
Jääb praegu käsitlemata
VI. Ajakirjandusest
Ajakirjanduse argipäev ei tunne kooli vastu huvi.
Näited: EESi esimene pressiteade ENKO loomise vastu ei ületanud uudiskünnist; Wiedemanni fondi tutvustavad kirjutised on tagasi lükatud.
Õpetajad küsivad:
Miks avalik keeleruum peab nii keele- ja õpilasevaenulik olema? Meediast kuuldub küll õpilase raskele elule kaasatundmist, aga samas lisatakse koormasse kive juurde.
Praegu on ikkagi pikka aega juba nii, et õiget keele- või kirjakuju/vormi näeb/kuuleb õpilane ainult emakeeletunnis ja mõnes harjutuses. Raadio ja TV nullivad tunnis kuuldu juba samal päeval.
Gümnaasiumilõpetajate keeleoskust kontrollitakse lõputöö kaudu väga põhjalikult, pärast seda aga vohab vale keelekasutus meedias. Kõik, mida öeldakse, kirjutatakse, on ju tajutav. Miks selline vastuolu?
Ajakirjandus võiks ennast kritiseerida keelekasutuse eest, siis õpib ka üldsus seda tegema. (Ilmar Tomuski jutt EPLi näitel EESis)
Praegu räägitakse uudistes iga poole tunni tagant, et religiooniõpetus peaks koolis kohustuslik olema. Millal te mäletate uudist emakeeleõpetusest? Eks ikka siis, kui kõneks järjekordne skandaalike kirjandi kaotamises. Miks ajakirjandus kas või sellel teemal järjepidevalt silma peal ei hoia?
Miks ei analüüsita emakeeleõpikute sündi, mitte kirjastushaide skandaalide seisukohast, vaid nende kirjutamise ja kirjutajate vastu? Meie teame, et emakeeleõpetuse didaktikat ja metoodikat polegi enam olemas – milline on selle mõju kasvava põlvkonna jaoks?
Ajakirjanduselt ootame järjepidevat huvi emakeele õpetamise vastu koolides - mitte ainult emakeelepäeva eel.
Ootame järjepidevat tähelepanu emakeeleõpetusele ja -õpetajatele nii üksikisiku tasandil - emakeeleõpetaja võiks olla üks arvamusliider, kellelt küsitakse erinevate teemade puhul kommentaari (kirjandite kaudu tunneme ju õpilaste mõttemaailma) - kui ka riiklikul tasandil: iga päevalehe auasjaks peaks olema igas kuus emakeelt väärtustav artikkel.
Kõige tähtsam: koolist peab ajakirjandus kirjutama palju positiivseid lugusid, kasutades ladusmahlakat emakeelt!
Kasutatud materjal
“Repliik” Anu Mõttus, ÕpL, 14. november 2008
“Õpetajatele suuremat palka, sest kõik algab rahast”, Lilian Reinmets, Marika Leemets, õpetajad, SLÕL, 7.7.2007
Paljude Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmete mõtteavaldused
kolmapäev, 19. november 2008
reede, 14. november 2008
Kooriproov
Palju positiivseid emotsioone ja südamest naeru.
Leia aega naeru jaoks – see on hinge muusika. (Vana inglise palve)
Leia aega naeru jaoks – see on hinge muusika. (Vana inglise palve)
Täiskasvanukoolitus, 4
14.–15. nov 2008
Juba neljas sessioon
REEDE, 14. november 2008
Euroopa elukestva õppe ruum
MA Triin Roosalu
Aktiivsed meetodid
MA Riina Paatsi
LAUPÄEV, 15. november 2008
Õppejõud MA Anu Virovere
Kodutööd
Andragoogi eetika ja väärtuse
teisipäev, 11. november 2008
Tiiger tänas oma koolituskeskusi
10. novembril 2008 peeti Mustpeade Maja Valges Saalis Tiigrihüppe maakondlike koolituskeskuste tänuüritus: Tiigrihüppe koolituskeskuste esindajad ja koolitajad võtsid vastu tänusõnu kolmeaastase pingelise töö eest. Sellest õppeaastast lisandus koolituskeskuste hulka ka Ristiku Põhikool, kus olen koolitajaks mina. Olen läbi viinud juba mitu puutetahvlikoolitust, uuel aastal on kavas uued koolitused.
Kokku kolmekümne ühes koolituskeskuses toimuvad aasta ringi DigiTiigri ja Projektipauna kursused õpetajatele.
2009. aasta lõpuks läbib DigiTiigri koolituskursuse kavakohaselt 6000 õpetajat. DigiTiigri koolitused on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada.
Projektipauna kursused on abiks õpetajatele, kes soovivad muuta õppetööd huvitavamaks, kasutades projektõppe meetodit ja infotehnoloogia vahendeid. Materjalid on ette valmistatud nii eesti- kui ka venekeelsetena ja sobivad kasutamiseks mõlema õppekeelega koolides.
Informatsiooni DigiTiigri ja Projektipauna kohta leiate Tiigrihüppe kodulehelt.
Kasutatud materjal:
Triin Kangur, Tiigrihüppe SA, http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=174
Vt ka http://digitiiger.blogspot.com/2008/11/koolituse-mttepaus.html
laupäev, 8. november 2008
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevad 7.-8. november 2008
“Emakeel ja kirjandus – hariduse nurgakivi 90aastases Eestis”
Tallinnas Maarjamäe lossis
7. november
10.00-11.00 kogunemine, tervituskohv, suupisted
11.00-11.15 avasõnad
11.15-12.00 MEELIS MIHKLA “Kõnesüntees – keele iseäralik võlu” (EKI)
12.00-12.45 VIIVE EINFELDT “Keele mõjujõud” (NLP-Instituut)
12.45-13.00 turgutuskohv
13.00-13.45 MARIS LAURI “Eestlane ja tema raha” (Swedbank)
13.45-14.30 NADY SPRENK-DORN “Hääle teadlik kasutamine”
14.30-14.45 turgutuskohv
14.45-15.30 ILMAR TOMUSK “Keeleseadus ja selle täitmise järelevalve”
15.30-16.00 JAANUS VAIKSOO “Eesti keele ja kirjanduse õpetaja tegelikkus”
16.00 sõit kohvikusse Galerii tellitud bussiga (auto parkimise võimalus kohviku hoovis)
16.30-18.30 õhtusöök, aastaraamatu esitlus
19.00 Jaan Tätte “Meeletu” Tallinna Linnateatris
8. november
10.00-11.30 Ekskursioon Maarjamäe lossis näitusel “Iseolemise tahe” vt täpsemalt siit ja minu pilte siit
11.30-12.00 turgutuskohv
12.00-12.45 SASS HENNO ““Mina olin siin” neli aastat hiljem – noored on noored”
12.45-13.30 MARE TEICHMANN “Õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ohjamine”
13.30- lõpusõnad
Artikkel, mille kirjutasin Õpetajate Lehte. Seda ei avaldatud, aga las olla siin, ikkagi mingi ülevaade.
Emakeeleõpetajad on jälle palju rikkamad
Piret Joalaid,
Ristiku Põhikooli emakeeleõpetaja,
EESi liige
Sadakond Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget kogunes 7. ja 8. novembril 2008 Maarjamäe lossi seltsi sügispäevadele „Emakeel ja kirjandus – hariduse nurgakivi 90aastases Eestis”. Teise päeva lõpuks olime kõik jälle palju rikkamad.
Esimese päeva esimese ettekande „Kõnesüntees – keele iseäralik võlu” pidas Meelis Mihkla Eesti Keele Instituudist. Saanud teada, kuidas kõnet sünteesitakse, ja kuulanud ka näiteid, keskendusime Viive Einfeldti (NLP-Instituut) teemale „Keele mõjujõud”. Budistid on aru saanud, et suu on kõikide õnnetuste värav, sestap oli kohane ka tähelepanek, et sageli valime oma riideid hoolikamalt kui oma sõnu. Inimene vajab imetlust ja usku, tal on vajadus olla märgatud ja mõistetud. Ka õpilane tahab tunda end lugupeetuna, kuid lugupidamise esimene tunnus on kuulamine, rõhutas Einfeldt. Kuidas kuulata, millest hoiduda ja milliste sõnadega end väljendada – neid teadmisi saimegi juurde.
Peale sõnade on mõistlik olla ettevaatlik ja hoolikas ka oma raha kasutamisel. Maris Lauri Swedbankist, kes rääkis teemal „Eestlane ja tema raha”, oli leidnud ka huvitavaid vanasõnu, näiteks Raplast: „Kes seda ostab, mida tal pole tarvis, see peab seda müüma, mis tal tarvis on.” Kõigel on hind: nii tööl, rahal kui ka ettevõtlikkusel. Mudu ei saa muhkugi otsa ette, nagu öeldi Lääne-Nigulas.
On hea, kui tead, mida öelda, ent veel parem, kui tead, kuidas öelda. Nady Sprenk-Dorni ettekanne „Hääle teadlik kasutamine” oligi selleks, et mõelda hääle tekkimisele, tekitamisele ja kasutamisele. Hääl mõjub kuulajale, see on meie olemuse peegeldus ja õpetajale väga vajalik töövahend. Et info edastamine on alati ka mõjutamine, tuleb osata kuulajale meeldivat häält tekitada ning hääle- ja kõneaparaati teadlikult ja aktiivselt kasutada, julgustas Sprenk-Dorn.
Kuid millist keelt kasutada? Põhiseadus ütleb, et Eesti riigi keel on eesti keel. Milline on aga ametlik ja milline avalik keelekasutus? Mis on kirjakeele norm? Mida tähendab õigus saada eestikeelset õpetust? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastas Ilmar Tomusk, rääkides teemal „Keeleseadus ja selle täitmise järelevalve”.
Emakeeleõpetajate jaoks on väga oluline teema „Eesti keele ja kirjanduse õpetaja tegelikkus” ehk milline näeb välja tema igapäevane elu. Ettekandja Jaanus Vaiksoo sõnul ei ole niivõrd tähtsad palk ega prestiiž, ehkki ka neid ei tohi unustada, kuivõrd aeg. Mida kõike peab emakeeleõpetaja jõudma teha! Selle probleemiga on kavas hakata tõsisemalt tegelema.
Õhtul tutvustati ja jagati Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmetele seltsi 4. aastaraamatut ning vaadati Tallinna Linnateatris Jaan Tätte „Meeletut”.
Teist päeva alustasime ekskursiooniga Maarjamäe lossis ning vaatasime näitust „Iseolemise tahe”. Selle kandev teema on vabaduse idee, seda nii riigi kui ka inimese tasandil. Tõdesime taas, et iseolemise tahte võimalikkus ja võimatus, kestmine ja muutumine läbi 20. sajandi kuni kaasajani välja on aines, mis puudutab meist igaüht.
Ka selle päeva esimene ettekanne „„Mina olin siin” neli aastat hiljem – noored on noored” puudutab meist paljusid. Sass Henno rääkis nii oma loomingust kui ka üldse lugude jutustamisest. Tema sõnul on lugude jutustamine kasulik tegevus, sest see hoiab kultuuri ja rahvast, samuti on hea anda õpilastele probleeme lahendada ning neid kirjutama julgustada.
Sügispäevad lõpetas Mare Teichmann teemal „Õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ohjamine”. Kõigepealt saime täpsemalt teada, mis on stress ja läbipõlemine, ning seejärel hulga kasulikke nõuandeid, kuidas neist hoiduda või lahti saada. Me teame nüüd, kuidas paremini toime tulla ja eesmärke seada, aga ka seda, millistel inimestel ja miks läheb hästi.
Need kaks novembripäeva andsid kinnitust, et emakeel ja kirjandus on hariduse nurgakivi 90aastases Eestis, ning tegid meist tõesti palju rikkamad inimesed: meil on hulgaliselt uusi teadmisi ja mõtteid. Oh oleks ainult aega kõike teha…
Tallinnas Maarjamäe lossis
7. november
10.00-11.00 kogunemine, tervituskohv, suupisted
11.00-11.15 avasõnad
11.15-12.00 MEELIS MIHKLA “Kõnesüntees – keele iseäralik võlu” (EKI)
12.00-12.45 VIIVE EINFELDT “Keele mõjujõud” (NLP-Instituut)
12.45-13.00 turgutuskohv
13.00-13.45 MARIS LAURI “Eestlane ja tema raha” (Swedbank)
13.45-14.30 NADY SPRENK-DORN “Hääle teadlik kasutamine”
14.30-14.45 turgutuskohv
14.45-15.30 ILMAR TOMUSK “Keeleseadus ja selle täitmise järelevalve”
15.30-16.00 JAANUS VAIKSOO “Eesti keele ja kirjanduse õpetaja tegelikkus”
16.00 sõit kohvikusse Galerii tellitud bussiga (auto parkimise võimalus kohviku hoovis)
16.30-18.30 õhtusöök, aastaraamatu esitlus
19.00 Jaan Tätte “Meeletu” Tallinna Linnateatris
8. november
10.00-11.30 Ekskursioon Maarjamäe lossis näitusel “Iseolemise tahe” vt täpsemalt siit ja minu pilte siit
11.30-12.00 turgutuskohv
12.00-12.45 SASS HENNO ““Mina olin siin” neli aastat hiljem – noored on noored”
12.45-13.30 MARE TEICHMANN “Õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ohjamine”
13.30- lõpusõnad
Artikkel, mille kirjutasin Õpetajate Lehte. Seda ei avaldatud, aga las olla siin, ikkagi mingi ülevaade.
Emakeeleõpetajad on jälle palju rikkamad
Piret Joalaid,
Ristiku Põhikooli emakeeleõpetaja,
EESi liige
Sadakond Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget kogunes 7. ja 8. novembril 2008 Maarjamäe lossi seltsi sügispäevadele „Emakeel ja kirjandus – hariduse nurgakivi 90aastases Eestis”. Teise päeva lõpuks olime kõik jälle palju rikkamad.
Esimese päeva esimese ettekande „Kõnesüntees – keele iseäralik võlu” pidas Meelis Mihkla Eesti Keele Instituudist. Saanud teada, kuidas kõnet sünteesitakse, ja kuulanud ka näiteid, keskendusime Viive Einfeldti (NLP-Instituut) teemale „Keele mõjujõud”. Budistid on aru saanud, et suu on kõikide õnnetuste värav, sestap oli kohane ka tähelepanek, et sageli valime oma riideid hoolikamalt kui oma sõnu. Inimene vajab imetlust ja usku, tal on vajadus olla märgatud ja mõistetud. Ka õpilane tahab tunda end lugupeetuna, kuid lugupidamise esimene tunnus on kuulamine, rõhutas Einfeldt. Kuidas kuulata, millest hoiduda ja milliste sõnadega end väljendada – neid teadmisi saimegi juurde.
Peale sõnade on mõistlik olla ettevaatlik ja hoolikas ka oma raha kasutamisel. Maris Lauri Swedbankist, kes rääkis teemal „Eestlane ja tema raha”, oli leidnud ka huvitavaid vanasõnu, näiteks Raplast: „Kes seda ostab, mida tal pole tarvis, see peab seda müüma, mis tal tarvis on.” Kõigel on hind: nii tööl, rahal kui ka ettevõtlikkusel. Mudu ei saa muhkugi otsa ette, nagu öeldi Lääne-Nigulas.
On hea, kui tead, mida öelda, ent veel parem, kui tead, kuidas öelda. Nady Sprenk-Dorni ettekanne „Hääle teadlik kasutamine” oligi selleks, et mõelda hääle tekkimisele, tekitamisele ja kasutamisele. Hääl mõjub kuulajale, see on meie olemuse peegeldus ja õpetajale väga vajalik töövahend. Et info edastamine on alati ka mõjutamine, tuleb osata kuulajale meeldivat häält tekitada ning hääle- ja kõneaparaati teadlikult ja aktiivselt kasutada, julgustas Sprenk-Dorn.
Kuid millist keelt kasutada? Põhiseadus ütleb, et Eesti riigi keel on eesti keel. Milline on aga ametlik ja milline avalik keelekasutus? Mis on kirjakeele norm? Mida tähendab õigus saada eestikeelset õpetust? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastas Ilmar Tomusk, rääkides teemal „Keeleseadus ja selle täitmise järelevalve”.
Emakeeleõpetajate jaoks on väga oluline teema „Eesti keele ja kirjanduse õpetaja tegelikkus” ehk milline näeb välja tema igapäevane elu. Ettekandja Jaanus Vaiksoo sõnul ei ole niivõrd tähtsad palk ega prestiiž, ehkki ka neid ei tohi unustada, kuivõrd aeg. Mida kõike peab emakeeleõpetaja jõudma teha! Selle probleemiga on kavas hakata tõsisemalt tegelema.
Õhtul tutvustati ja jagati Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmetele seltsi 4. aastaraamatut ning vaadati Tallinna Linnateatris Jaan Tätte „Meeletut”.
Teist päeva alustasime ekskursiooniga Maarjamäe lossis ning vaatasime näitust „Iseolemise tahe”. Selle kandev teema on vabaduse idee, seda nii riigi kui ka inimese tasandil. Tõdesime taas, et iseolemise tahte võimalikkus ja võimatus, kestmine ja muutumine läbi 20. sajandi kuni kaasajani välja on aines, mis puudutab meist igaüht.
Ka selle päeva esimene ettekanne „„Mina olin siin” neli aastat hiljem – noored on noored” puudutab meist paljusid. Sass Henno rääkis nii oma loomingust kui ka üldse lugude jutustamisest. Tema sõnul on lugude jutustamine kasulik tegevus, sest see hoiab kultuuri ja rahvast, samuti on hea anda õpilastele probleeme lahendada ning neid kirjutama julgustada.
Sügispäevad lõpetas Mare Teichmann teemal „Õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ohjamine”. Kõigepealt saime täpsemalt teada, mis on stress ja läbipõlemine, ning seejärel hulga kasulikke nõuandeid, kuidas neist hoiduda või lahti saada. Me teame nüüd, kuidas paremini toime tulla ja eesmärke seada, aga ka seda, millistel inimestel ja miks läheb hästi.
Need kaks novembripäeva andsid kinnitust, et emakeel ja kirjandus on hariduse nurgakivi 90aastases Eestis, ning tegid meist tõesti palju rikkamad inimesed: meil on hulgaliselt uusi teadmisi ja mõtteid. Oh oleks ainult aega kõike teha…
neljapäev, 6. november 2008
Nicky Raven, "Beowulf"
Ilmunud on jälle üks minu toimetatud raamat: Nicky Raveni ümberjutustus "Beowulf" – legend kangelasest.Raamatukoist:
«Beowulf» on üks vanemaid ingliskeelseid kirjandusteoseid: anglosaksi poeem, mida tuntakse vaid ühe, üheteistkümnenda sajandi algusest pärineva käsikirja põhjal. [--] Tules kannatada saanud tuhande aasta vanuses käsikirjas pajatatakse kangelasest – Beowulfist – ja tema võitlusest hirmuäratava koletise Grendeliga. Hoogsas ja rütmilises poeemis on maksimaalselt ära kasutatud vanainglise keelele omast energilisust ja jõulisust. [--] Beowulf on üks varakristlikke kangelasi – ta pärineb jüütide seast, kes elasid kunagi praeguse Rootsi lõunaosas. Sündinud niisuguses ajaloolises kontekstis, on iidne lugulaul Beowulfist säilinud meie päevini.
81-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Koolibri 2008
Väga ilus ja uhke ja hea raamat!
Vt ka siit.
laupäev, 1. november 2008
Konverents "Õpetajalt õpetajale"
Kalle Karingu fotod
30. ja 31. oktoobril peeti Tallinna Reaalkoolis konverentsi "Õpetajalt õpetajale". Korraldasid Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.Konverents
algas aulas. Avasõnad ütlesid haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, Tiigrihüppe SA nõukogu liige Jaak Anton, Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.
Järgnes Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu Tootsi plenaarettekanne "Kas Tiigri hüpe on piisavalt pikk?", mis andis ülevaate SITESi tulemustest.
Sissejuhatuse töötubadesse tegi Tallinna haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk.
Töötube oli korraga 7–8.
Mina esinesin kohe esimeses töötoas, mis kandis pealkirja "Puutetahvel ainetunnis: eesti keel". Sinna käis kirjandus muidugi ka juurde. Olin viimase nädala jooksul avastanud nii
palju huvitavaid asju, et poolteist tundi oli liiga lühike aeg, et kõike teistele näidata. Andsin ülevaate, kuidas saab puutetahvlit konkreetselt kasutada, millest alustada ja millised võimalused on. Näitasin oma töölehti ja tutvustasin Lesson Activity Toolkit 1.0 vahvaid harjutusi, mida olin oma ainele kohandanud. Tegin ka programmi SMART Ideas väikese tutvustuse. Sellega saab luua mõtte-, mõiste- ja ideekaarte. Lõpetuseks proovisime Senteo a
ktiivset vastamise süsteemi. Kuulas 36 inimest. Tundub, et läks hästi ja jäädi kenasti rahule. Materjale leiab siit.
Kohtusin ka oma klassiõega, kes on Hiiumaal koolidirektor. Ta kutsus mind Hiiumaale kaheks päevaks oma õpetajaid koolitama, kuidas puutetahvlit kasutada.
Järgmisena läksin kuulama arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna ja Vaata Maailma SA koolitusprojektide juhi Kristel Aija töötuba "ID kaart: et parool plehku ei pistaks".
Viimane töötuba, kus neljapäeval käisin, oli "Voicethread kuulamis-rääkimisülesannete vahendina ja Live-Online-ruum". Tutvustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja, Koolielu aineekspert Katrin Saks, Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja, Koolielu aineekspert Anneli Kesksaar ja Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Astrid Sildnik. Kui Voicethread oli mulle juba tuttav, siis Live-Online-ruum oli täiesti uus ja väga huvitav asi. Selle nimetus ütleb juba ise, millege tegemist. Igatahes muljetavaldav.
Esimesel õhtul oli Õpetajate Majas koosviibimine. Meile tutvustati huvitavaid keemiakatseid, mängis tšellokvartett C-Jam, loositi välja auhindu. Mina võitsin Microsofti kingituse: hiirealuse, märkmiku koos pastapliiatsiga ja laserotsaga pastapliiatsi. Tavaliselt ei võida ma midagi. Lõpetuseks tantsiti line-tantsu. Muidugi olid uhke Rootsi laud, tort ja vein.
Teisel päeval ehk reedel kuulasin kõigepealt LeMilli tutvustust. Sellest rääkis Tallinna Ülikooli teadur, Tiigrihüppe SA projektijuht Martin Sillaots ja oma materjale tutvustas Lasnamäe Lasteaed-Algkooli logopeed Pille Tina-Kuusik.
Teiseks valisin "Veebipõhised koostöövahendid: Office veebis – GoogleDocs ja veebitahvel". Nendest andsid ülevaate ja aitasid neid praktiliselt proovida Lauka Põhikooli käsitööõpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Siret Lahemaa ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Veebitahvli olin mõni aeg tagasi ise avastanud, aga koostööd ei osanud sellega teha, GoogleDocsi teadsin veidi rohkem, aga sain veel palju asju teada.
Hästi huvitav ja erialaliselt vajalik oli kolmas töötuba "Veebipõhised töövahendid; arvuti ja eesti keele ning kirjanduse tund". Juhatasid Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog, Koolielu aineekspert, Tiigrihüppe SA koolitaja Tiia Niggulis ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele õpetaja, Koolielu aineekspert Helja Kirber. Tutvustati eesti keele wikit eestikeel.wikispaces.com. ja VUE-t, millega saab mõtte-, mõiste- ja ideekaarte teha.
Teise päeva lõpetuseks pidas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere plenaarettekande "Haridustehnoloogi roll koolis". Eks seda tööd teen minagi oma koolis, aga mujal makstakse selle eest ka palka.
Jäin nende kahe päevaga väga rahule. Esimesel päeval unustasin fotoaparaadi koju, teisel päeval võtsin küll kaasa, aga unustasin pilte teha.
Konverentsi lõpeb tegelikult 3. novembril seminariga IT Kolledžis, aga sinna ma ei saa paraku minna.
Vaata ka siit.
Vaata ka siit.
Tellimine:
Postitused (Atom)