Uh, sain jälle ühe kursusetöö valmis

Kursuse "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel" (õppejõud Reet Vääri) tööks oli koostada riigieksamiküsimused. Kuna ma olen põhikooliõpetaja, siis ei tulnud mul eriti hea töö, aga tehtud sai.

I. Lugemisülesanne
Loe läbi katkend Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000, lk 96 alumisest lõigust kuni lk 100 pealkirjani, kokku u 944 sõna) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna.
1. Iseloomusta rehepappi. Mida võib tema tegutsemisest ja korraldustest järeldada? (10 punkti)
2. Kuidas hindad setu käitumist? Kas setu tegi midagi valesti? Kinnita oma
väiteid tekstinäidetega. (10 punkti)
3. Kirjelda katku ja tema käitumist. Too näiteid. (10 punkti)
4. Leia tekstist viis võrdlust. Selgita, mida need annavad tekstile juurde. (10 punkti)
II. Kirjutamisülesanne
“Rehepapp suitsetas piipu ning silmitses oma rahvast. Kohutav oht, millega nad silmitsi seisid, oli lepitanud kõik omavahelised vaenud ning vimmakiskumised,” kirjutab Kivirähk “Rehepapis”. Eesti rahvas on üksmeelne olnud ja on ka muudel puhkudel, mitte ainult ohu ees. Millised on need olukorrad, mis võiksid ühendada nn esimese ja teise Eesti?
Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid Eesti rahva üksmeelt soodustavaid tegureid. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti)
Võti (ausalt öelda väga algeline)
1. Kiire, otsustav, tegutseja, tark …kui rehepapp endale kaabu tugevamini pähe surus ja küla peale jooksis. Ta ei peatunud üheski talus kauem kui vaid hetkeks ega öelnud muud kui ainult kolm sõna…
2. …hee, plika on siin päris võõras. Ei ole siis mõtet musiga piirduda! Setu otsustas tüdruku teisel kaldal kiiremas korras ära vägistada.
3. Algul kena piigake, pärast kits. Tütarlapsena meelitas, kitsena otsis ohvreid.
“Aitäh, onuke, et sa mu üle jõe tõid! Tänuks said kiire surma!”
Ning üks valge kits /--/ jooksis mökitades küla suunas.
Kits avas sõraga ukse ja vaatas rehetuppa. /--/ …nägi tema lumivalget kasukat ning kollakalt hiilgavaid silmi.
4. Ehmunud sipelgatena paiskusid külaelanikud… – liikusid kiiresti
…kus nad seisid tummadena tihedalt üksteise kõrval… – ühtegi häält tegemata
Te peate lebama risti-rästi nagu kuuseoksad sipelgapesas… – täiesti segamini
…sama valge kui võõra tütarlapse kleit… – osutab, et kits oli enne tütarlaps
…vahtis ainiti rehetoa lakke, mis oli must kui öö. – väga sünge
Pead ja jalad segamini nagu sead põhus… – pididki jätma loomade mulje

Eelviimane detsembripäev

Loen

Loen praegu peaaegu kogu aeg, muud ei saagi ega viitsigi teha.

Viimased kaks raamatut olid

Justin Petrone "Minu Eesti" ja

Mihkel Raua "Musta pori näkku"

Jõuluturul

Meie pere jõulutervitus

Häid pühi!

Ülemine pilt on hiljem tehtud, kui panin kuusele õlgehted ka külge.

Alumine pilt on vist pisut parem.

Neljas advent

Jõulukaunistusi

Pidi tulema kuldse tiigri aasta. Ostsin täna kuldseid kuusekuule.

Kaks linki jõulukaunistuste tegemiseks:

http://www.permo.dk/xmsheart.htm

http://www.holiday-crafts-and-creations.com/easy-christmas-crafts.html

Artikkel Õpetajate Lehte: Kiiksuga kirjutisi kirjandusklassikult

Kirjutasin üle hulga aja Õpetajate Lehte artikli. Olen Tea kirjastusele mõned lood pikemat aega võlgu.

Lugu sai selline:
Raamatuletid on praegu nii lookas, et on väga raske nendel orienteeruda ja midagi jõuluks eriliselt põnevat, teistsugust üles leida. Teen valiku autori järgi ja valin Paul-Eerik Rummo. Rummo teostest on praegu müügil 2005. aastal ilmunud “Kogutud luule” (SE&JS Kirjastus), 2006. aastal trükitud “Vigurilood. Lugemik, lugemiki” ja mullu üllitatud “Lakkhundikese jutud”, “Aknalaua Juss ja sõbrad” ning “Kui lähed teele koidu eel” – viimased neli on avaldanud TEA Kirjastus. Kõiki neid võiks nimetada kiiksuga kirjutisteks, igaühes on mingi vigur sees.
“Lakkhundikese juttude” raamatus on kuus mõnusat lugu, mis meenutavad hästi tuntud muinasjutte, aga autor on neile mitu toredat vinti peale keeranud. “Iga asja tasub vaadata mitme nurga alt, nii on elu huvitavam,” ütleb Rummo ise. Tema vigurijuttudes tegutsevad Punamütsike, Lumivalguke ja kolm põrsakesest, aga ka Lakkhundike, kes on päriselt olemas, ent väga haruldane. Ja kolm tüdrukut, kelle majja satub karu, kes on üks kolmest karust, kelle majja satub tüdruk, kes on pärit aga hoopis ühest teisest muinasjutust.
Rummo lasteraamat “Kui lähed teele koidu eel” sisaldab mitmes vormis lõbusamat ja tõsisemat lugemist nii nooremale koolieale kui ka salme väiksemale õele-vennale ettelugemiseks. Osa tekste on kirjutatud laste kirjadena emale, niisiis sobib see raamat õigupoolest kõigile. Kui keegi on hädas, kust leida jõuluvanale lugemiseks luuletust, siis saab abi sellelegi murele, olgu see luuletus siis kas või kiiksuga:
“Mulle tuli jaaniööl
äkki jõulutuju,
tule ääres seisma jäin
nagu kivikuju. /--/”
Kõige jõululikum Rummo teostest on jõulunäidend “Aknalaua Juss ja sõbrad”. Sel aastal on jõulunäidendid ilmselt kõik juba selgeks õpitud, aga tasuks järgmiseks aastaks kõrva taha panna, et võib lavastada ka näiteks loo ühest sussist ja tema sõpradest: kummikust, ujumislestast, tossust ja sandaalist. Aknalaua Juss on alles Reedale kingitud ja suss ei taipa, miks ta on jõuluajal aknalauale passima pandud, ning Unejutumees viib ta rännakule läbi aastaaegade. Tegelasteks on veel haldjad ja tondid, päkapikud ja teised. Põnev igatahes, kuni selleni, et kummikusse on sokk unustatud ja sandaal õpetab sussi tantsima.
Kui Paul-Eerik Rummolt kaheksakümnendatel aastatel küsiti, milles näeb ta oma kirjanikumissiooni, vastas ta muu hulgas: “Eestikeelsel kirjandusel on igal juhul kanda keele ülalhoidmise missioon ja selle kirja- ning trükisõnas fikseerimise missioon. Pole sugugi ükskõik, mida sa selles keeles ütled.” (Köst, E. “Looming ja lugemine”. Tallinn, 1986) Rummo teoseid lugedes ja õppides võime näha, et ta täidab seda missiooni täielikult, ja võiks isegi lisada: pole sugugi ükskõik, kuidas sa selles keeles ütled. Sest Rummo ütleb ääretult nauditavalt ja omanäoliselt, tema looming kuulub eesti uuemasse klassikasse.

Artikkel ilmus 2009. aasta 18. detsembri Õpetajate Lehes.

Kolmas advent

Vaade magamistoa rõdult.

Uh, sain ühe kursusetöö valmis

Kirjutasin Tartu Ülikooli avatud ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolituse “Ülevaatekursus Briti uuemast kirjandusest” lõpetuseks arvestustöö teemal "Kuidas kasutada Mark Haddoni teost “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” 8. klassi kirjandustunnis".

Võttis ikka nädalakese aega – ega ma saa siis üle jala midagi teha, ikka põhjalikult. Tegelikult jäin päris rahule, kuigi sinna annaks palju asju juurde kirjutada.

See on väga hea raamat, soovitan kõigile, eriti õpetajatele, eriti HEV-õpilaste õpetajatele.

Tänavu teatris

Leidsin laualt "pahnahunnikust" hulga teatripileteid – olen sel aastal saanud täitsa palju teatris käia, õnneks enamasti tasuta (koolituste ja kursuste raames).

6. oktoober 2009

Andrus Kivirähk, "Voldemar" – Eesti Draamateater, suur saal

16. oktoober 2009

Shakespeare, "Perikles" – NO86

17. oktoober 2009

Madis Kõiv, "Lõputu kohvijoomine" – Eesti Draamateater, suur saal

30. oktoober 2009

Kafka, "Loss" – teater Vanemuine, Tartu väike maja

6. november 2009

"Hiilgav!" – Eesti Draamateater, suur saal

4. detsember 2009

Ferenc Molnar, "Pal-tänava posid" – VAT-teater, rahvusraamatukogu teatrisaal

Lav Aare Toikka

Lisaks selle aasta varasemad käigud:

11. märts 2009

Rulfo, "Pedro Paramo" – Eesti Draamateater, suur saal

17. juuni 2009

"Wargamäe Wabariik" – Linnateater, Vargamäe

Lav Elmo Nüganen

27. juuni 2009

Astrid Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed – Rakvere teater, park

19. juuli 2009

Bronte, "Vihurimäe" – Vanemuine, Alatskivi

Teine advent

T'äitsa haige – sõna otseses mõttes

Palavik 38 kraadi.

Aidi Valliku postitus Kaur Hansoni asjus

Aidi vallik kirjutas oma blogis http://aidivallik.wordpress.com/2009/12/02/lamajat-kull-ei-looda-aga-arutleda-tahaks/

Sel aastal vist viimast korda Tartus

Luule analüüs

Marja Unt

Õhtul sadas paduvihma. Koju sõites ei saanud kohe bussis magamagi jääda, sest vihm peksis vastu katust.

Esimene advent

On novembri lõpp ja esimene advent. Sooja on ligi 10 kraadi, tihti sajab vihma. Varsti on jõulud. Vaade köögiaknast.

Tiigrihüppe koolitajate atesteerimine

Tartus noortekirjanduse loengut kuulamas

Nooruse juubel – 50

Väga hea artikkel Õpetajate Lehes

Vaata siit: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2436

Joonistasin endast pildi

Otsustasin olla tubli ja hakata lõpuks oma (ja Eve) raamatut jälle kokku kirjutama, aga sattusin ArtRage'i koha täiendamise asemel hoopis selle programmiga joonistama.

Võtsin ühe oma foto alla ja püüdsin pliiatsiga joonistada. Olen joonistamises absoluutselt saamatu, eriti hiirega, aga tulemus on siin. Nojah.

Jälle Tartus koolitumas

Käisin täna jälle Tartus koolitumas: ülevaatekursusel Briti uuemast kirjandusest.

Lektor Ene-Reet Soovik.

Enne kursust soovitati läbi lugeda igast grupist vähemalt üks raamat.
1.1. Sarah Waters "Osavnäpp"
1.2. Graham Swift "Vete maa"
1.3. Ian McEwan "Lepitus"
2.1. Arundhati Roy "Väikeste Asjade Jumal"
2.2. J. M. Coetzee "Häbi"
2.3. Zadie Smith "Valged hambad"
3.1. Helen Fielding "Bridget Jonesi päevik"
3.2. Nick Hornby "Elu edetabelid"
3.3. J. K. Rowling Harry Potteri seeria

Paraku sain sellest liiga hilja teada ega jõudnud midagi uut lugeda. Ega ole ka kindel, et kui oleksin varem teadnud, siis lugenuksin. Neist raamatuist olen varem lugenud "Bridget Jonesi päevikut" (ise toimetasin kunagi) ja Potteri esimest raamatut, mis mulle ei meeldinud.

Peale nende autorite ja teoste oli kõne all veel üle 20 autori ja nende teoste.

Kursuse eesmärgiks oli anda ülevaade olulisematest joontest Briti nüüdiskirjanduses rõhuasetusega proosal. Loengud ning lugemisülesanded tutvustasid iseloomulikumaid nähtusi ja arenguid Briti nüüdiskirjanduses ning tõid paralleele eesti kultuuri- ja hariduskontekstiga.
Kursuse läbinult on osalejad tutvunud ühiskonna ja ajaloo käsitlemisega tänapäeva Briti romaanis, nüüdiskirjanduse multikultuursete aspektidega ning traditsiooniliselt „kõrgete“ ja „madalate“ žanride suhestumisega. Viimistletakse kriitilise lugemise ja akadeemilise kirjutamise oskusi ning töötatakse välja ideid nüüdiskirjanduse kasutamiseks õppetöös.
Sisu: Kursus on 6-tunnine ja sisaldab kolme loengut.
1. loeng. Kelle lugu on ajalugu? Nüüdisbriti kirjanduse suhted
traditsiooniga.
2. loeng. Impeeriumi kiiluvees. Postkoloniaalne ja paljurahvuseline
kirjandus Suurbritannias.
3. loeng. Meelelahutuskirjandus ja kaanon + kokkuvõttev seminar 30 min.

Kursuse lõpetuseks tuleb teha kodutöö, kuidas kasutada mõnd kõne all olnud teost klassiruumis.

Aja(loo) kulg lavastuses "Lõputu kohvijoomine"

Pean kirjutama essee "Aja(loo) kulg lavastuses "Lõputu kohvijoomine"".

Näen juba mitu õhtut vaeva, aga samas on ka huvitav.

Sain tähtaajal, s.o 12. nov siiski valmis ja ära saadetud.

Lõppes puutetahvlikoolitus Westholmi gümnaasiumis

Täna lõpetasime puutetahvlikoolituse Jakob Westholmi Gümnaasiumis.

Kõik õpetajad tegid ilusaid ja toredaid töid ja nende vaatamine-analüüsimine andis veel omakorda lisaväärtuse.

Westholmis ei ole puutetahvlit arvutiklassis (ei peagi olema), sestap alustasime oma kokkusaamisi klassis, kus see on olemas.

Teise poole õppeajast tegutsesime arvutiklassis, kus sai kõike praktiliselt proovida-teha.

Tagasiside oli väga positiivne ja jälle küsiti jätkukoolituse järele.

Lõpetuseks kingiti mulle alpikannipott. Nii armas. Mõtlesin just üks päev, et ostaks endale alpikannid, sest mul pole neid enam ammu-ammu olnud, ehkki vanasti olid need ainukesed võimalikud lilled, mida mulle jaanuaris sünnipäevaks kingiti.

DigiTiigri IV moodul

Täna oli DigiTiigri teisel rühmal IV moodul, teemaks mõtestatud õppimine ning õpitarkvara ja veebilehed õppetöös.

Vaata täpsemalt siit.

Puutetahvlikoolituse III moodul Westholmis

Petrone raamatud

Järgnev on pärit Epp Petrone blogist:

Kirjastus Petrone Print algatas blogi-turunduse kampaania.
Ülesanne: Postita viis linki ja kingi endale raamat!
1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler: http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded
2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0
3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0
4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded
5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: http://www.petroneprint.ee/
Osalemise reeglid:
Sinu blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
Üks blogi tohib osaleda üks kord.
Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).
Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php
NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti-siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Kopisin Mare blogist

DigiTiigri VI moodul

Täna oli DigiTiigri esimese rühma VI moodul:

http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/11/digitiigri-vi-moodul.html

DigiTiigri III moodul

Täna oli teise rühma DigiTiigri III moodul. Väga mõnus töine õhkkond valitses, õpetajad arutasid elavalt õpimapi üle.

Saime üksteiselt palju kasulikku teada, võisime jälle veenduda, et teiste koolide õpetajatega on tore suhelda.

Ajaveebe tegime ka.

Kontserdile! Noorus 50

Segakoori Noorus juubelikontserdid on 19. novembril Pärnus ja 21. novembril Tallinnas.

I osa "Armastuslaulud", dirigendid Raul Talmar ja Jana Perens.

II osa Eino Tambergi "Amores", dirigent Risto Joost. Esitavad segakoorid Noorus, Teine Noorus ja Cantus, Pärnu Linnaorkester ning solistid Angelika Mikk, Helen Lokuta, Rauno Elp, Oliver Kuusik.

Toeta segakoori Noorus!
Areenile on astunud kauaoodatud psühhoteraapiline kultuuri toetav raviseanss!
Sul ei ole vaja teha midagi muud, kui vali number *900 6800* ja torust kostev (justkui võõras, samas nii tuttav) sügavrahustav meeshääl tõrjub eemale kõik su argimuredest vaevatud mõtted. Sa langed 27 sekundiks kummalisse maguskaugesse ekstaasilaadsesse seisundisse…
Lange sõltuvusse! Proovi seda veel ja veel ja veel ja…
*NB!* Küsida ei saa sealt midagi! Iga kõne sellel numbril maksab *50 krooni* ning kõik *kantakse* *Segakoori Noorus kontole*.

(Oluline ridadevaheline tekst: See on Elioni annetustelefon, millega toetad Segakoori Noorus juubelihooaja muusikaprojektide elluviimist 50 krooniga)
Räägi sellest kõigile!
Tarbi vastutustundetult!

Nägemisest ja lugemisest

Marel on vahva postitus nägemisest ja lugemisest: http://marekodukas.blogspot.com/2008/11/blog-post_2617.html

Toimib täiesti.

Kolmas päev Tartus

Ilus ilm oli. Tegin endale vaba hommikupooliku. Ja siis seiklesin linnas.

Hommikune vaade hotelli aknast.

Sügiskool ja konverents "Õnnestav õpetus"

Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna pedagoogika osakond ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts korraldasid 30.–31. oktoobril 2009 Tartus Salme 1a sügiskooli ja konverentsi "ÕNNESTAV ÕPETUS".

Üritusega tähistati 20 aasta möödumist kasvatusteaduste õpetamise alustamisest Tartu Ülikoolis. Oodatud olid kõik vilistlased, partnerkoolide esindajad, EAPS-i liikmed ja teised kasvatusteadustest ja õpetajakoolitusest huvitatud.
Reedel, 30. oktoobril näitasid õpetajad sügiskooli töötubades mõnd konkreetset meetodit või projekti.

Kella 14.30–16.00 oli töötuba "Puutetahvli kasutamine õppetöös on õpilastele motiveeriv ja põnev". Moderaator oli Laine Aluoja, esinesime mina ja Irja Rebane.

Konverentsi kava on siin: http://www.ht.ut.ee/659472

Lähem info: http://www.ht.ut.ee/565443?date=

Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel

Täna oli Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajate täiendkoolituskursus "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel".
Õppejõud Reet Vääri.
Käsitlesime koolikirjanduse baasteoseid, lähtudes probleemipõhisest analüüsist, tunnimudelitest jm. Arvestuseks ning iseseisva töö kontrolliks tuleb jaanuari alguseks esitada iseseisev kodune töö ühe vabalt valitud teose probleemipõhisest käsitlusest koolikirjandusest.
Alguses oli teoreetiline, kordav osa. Väga kasulik oli kunagi õpitut meelde tuletada. Seejärel praktiline, seminari osa. Hästi huvitav oli. Kõik romaanid tehti üksipulgi selgeks.
Käsitletavad teosed olid järgmised.
1. E. Vilde, „Mäeküla piimamees”. Probleemipõhine käsitlus: probleemide avamine, analüüsimine, järelduste tegemine, põhihoiaku sõnastamine. Kirjandust interpreteerivad küsimused. Küsimuste klassifikatsioon. Peategelaste moraalne allakäik.
2. A. H. Tammsaare, „Kõrboja peremees”. Peremeheprobleem: Katku Villu ja Kõrboja Anna – kas vastandlikud tegelased? Lugemise strateegiad. Lugemiskontrolli küsimused ja vastused.
3. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” I osa. Põhihoiak: sõnastada vähemalt 3 lähenemisvõimalust. Võrdlemine (vastandamine?): maa-, töö-, tõe- ja peremeheprobleemid teoses ja tänapäeval. Vargamäe Andrese tõeotsingud. Sõnastada kontrolltöö küsimused.
5. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” V osa. Vanade ja noorte vargamäelaste erinevused. Indreku kujunemislugu kogu teose jooksul. Küsimused ja vastused. Tagasiside, hindamine.
6. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus”. Nimetada kogu romaani probleemistik. Vargamäelaste tegelikkus, ootused ja unistused. Perenaiste saatus. Naise rolli muutumine. Sõnastada kirjanditeemad, esitada kolme teema avamiseks kava (assotsiogramm, telg vm).
Jaan Krossi "Wikmani poisid" jäi kahjuks käsitlemata, kuigi plaanis oli.
Sain palju kasulikku.

Raamatutest ja raamatupoodidest

Ei saa ma läbi raamatuteta ja raamatupoes käimata.
Laupäeval käisime perega Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Jube suur ja segane. Küllap alguse asi, ehk polnud veel jõutud asju korda panna. Minu meelest polnud ka piisavalt silte, kus mis raamatud on. Läksin sinna ainult sellepärast, et osta kolm noorte poppi ulmekat, mis olid seal alla hinnatud, muudes poodides mitte. Vabatahtlikult sinna poodi enam vist ei läheks ja keskusesse ka nähtavasti mitte.
Nüüd, teisel Tartu-päeval käisin ka ülikooli raamatupoes. Olin ainuke klient, aga poes oli vähemalt kuus müüjat. Ei ostnud ühtegi raamatut. Palav oli ka, radiaatorid huugasid.
See ei tähenda, et tuleksin siit koju ühegi uue raamatuta. Nimelt ostsin Reet Vääri käest kolm Keelekaitsja kogumikku, mis mul puudu olid.

Teine päev Tartus

Teine päev Tartus tekitas vastakaid muljeid-tundeid.

Ülikooli filosoofia õppehoone oli hommikul hotellile lähemale tulnud. See oli tore. Oli kena jalutada Ingli ja Kuradi (või vastupidi) silla alt alla, ehkki vihma sadas. Lõunasöögikoht Entri oli ka lähemal. Ja ülikooli peahoone lähiümbrus oli ilus. Nostalgia? Raekoja kell lõi nagu vanasti.

Hommikune vaade hotelli aknast:
Pärast loenguid-seminare otsustasin linna minna. Süüa oli vaja osta ja bussipilet bussijaamast ära tuua.
Raekoja plats oli täitsa tuttav, kell lõi jälle. Kohvikus, kus ülikooli ajal söömas käisime (kartulisalatit ja kohupiimakooki, aga koha nime ei mäleta), on nüüd vist mingi õllekas, oletan aknareklaamide järgi. Aga edasi on pehmelt öeldes õudus. Suured uued võõrad majad nagu mis tahes linnas, kõik sopid viimseni täis ehitatud. Kaubamajast bussijaama minek oli päris keeruline: üle ristmiku ei saa, tuleb suure ringiga minna, suured majad Plasku ja Tasku on ette ehitatud, bussijaam ise pisike kökats kuskil õues. Hirmus.
Hotelli minekuks võtsin takso. Kui sõitsime Lossi tänavast üles, paistis jälle vana hea Tartu: ülikooli ja muusikakooli hooned, sillad, puud. Väga ilus oli sildade alt läbi sõita.

Koolitus "Proosateksti analüüs"

Läbisin täna Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis täienduskoolitusprogrammi "Proosateksti analüüs" (8 tundi ehk 0,25 EAP).
Programmi sisu oli proosateksti analüüs: mõisted, tasandid, meetodid; narratoloogiline ja strukturalistlik lähenemine kirjandusele; eesti novellistide loomingu käsitlemine. Õppejõud Andrus Org.
Tunnistus ka juba käes, seekord polnud vaja kodutööd teha.
Loomulikult oli väga huvitav. Ja kasulik. Kuidas analüüsida proosateksti. Üks pool oli teoreetiline, aga samas sai praktilisi juhendeid, mida tundides kasutada, teine pool kuue eri eesti autori novelli konkreetne analüüs. Olid eriilmelised novellid, mida ise ei oskaks ehk üles otsida. Alustuseks Peep Vallaku "Maanaine", siis Mehis Heinsaare "Kohtumine Taageperas" (põhikooli õpikus sees) ja "Ilus Armin", Berk Vaheri "Koolitee" (sobib hästi koolis käsitleda), Ervin Õunapuu "Hea laps" ning Jüri Ehlvesti "Kutsub". Ääretult hariv, olen väga rahul.
Miinuseks oli see, et ei olnud piisavalt jaotvara, suur osa slaidiesitlusest oli paljundamata. Seega tuli väga palju käsitsi kirjutada - harjumatu. Aga mitte see ei olnud iseenesest miinus, vaid see, et pidin slaidilt teksti maha kirjutama ja samal ajal õppejõudu kuulama ehk mitu samaaegset tegevust, mida ei tohiks olla, ka mitte emakeeleõpetaja puhul, temagi on kõigest inimene. Nii kadus kord jutust midagi, kord jäi midagi kirjutamata. Tasub ise ka vahel koolipingis olla.
P.S. Järgmisel päeval selgus, et koolitaja oli unustanud ütelda, et tema slaidiesitlus saadetakse meilie e-postitsi. Ja meie vihtusime kirjutada, nii et käsi kange.

Tartus!

Uskumatu, et panin pealkirjale hüüumärgi lõppu!
Omal ajal Tartus õppides ei tahtnud ma siin sugugi olla. Täna tahtsin küll. Millegipärast ei meeldinud see linn mulle siis. Võib-olla sellepärast, et siin pole merd - mul peab meri lähedal olema. Õhk on siis teistsugune.
Tartu pluss oli aga see, et kõik asus käe-jala juures: bussijaam, erakas ja hotell, kus elasin, ülikooli peahoone ja muud õppehooned. Täna tundus, et enam ei ole. Bussijaamast võtsin takso, seda küll kahel põhjusel: mul oli mitu kotti ja aega nappis. Ilm oli õnneks ilus.
Õhtul polnud ka hotell enam ligidal nagu aastate eest. Mitte sellepärast, et ööbin seekord Park hotellis. Tee ülesmäge, sumadanid, vihm, pimedus.
Tuba on päris kena: ühene (või siiski kahene?), telekas, wifi, WC-dušš jm. Õhtusööki ei saa (vastuvõtulauast võib osta küpsiseid ja šokolaadi, ent isegi mitte puuvilja), hommikusöök on hinna sees. Maksab ilmselt ESF.
Välja ei taha minna: pime, vihm ja asustatud keskus liiga kaugel.
Tartu on palju muutunud. Ilusamaks läinud, nii palju kui jõudsin loengute vaheajal märgata.
Olen Tartus emakeeleõpetajate tasuta täiendkursustel. Olgugi õppimas, on see pool nädalat ka omamoodi puhkus.

Koerailm. Siil udus

Juba pikemat aega valitseb täielik koerailm. Vihm ja udu.

Täna hommikul Haljalasse sõites tundsin end tõelise siilina udus. Podisesin ka.

Kogu aeg pime ja niiske, märg.

Inimesed on vähemalt soojad!

Üks osa Haljala õpetajaid koolitatud

Lõpetasime täna ühe grupiga koolituse "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele" Haljala Gümnaasiumis.

Huvilisi oli palju ja kõik olid hästi usinad.

Kooli pilt on tehtud viimasel hommikul ja seda on töödeldud – ärge arvake, et oli nii ilus ilm!

Sügis

Kui hommikul Jänedale koolitama sõitsin, oli ilm väga pilves, tagasi tulles oli vähe selgem. Tegin siis tee äärest mõned sügispildid. Ilusad värvid on.

Jäneda õpetajad koolitatud

Lõpetasime täna Jänedal koolituse "Interaktiivne tahvel klassiõpetajale".

Kõik jäid kenasti rahule, tagasiside oli hästi positiivne. Aitäh!

Ja nagu ikka, sooviti kohe end kirja panna jätkukoolitusele, mida ametlikult pole

tegelikult olemas. Üks kursuslane nimetas jätkukoolitust muukimiskoolituseks: kui seni õppisime, kuidas midagi kokku panna, siis järgmine kord võiks vaadata, kuidas mingid põnevad valmismaterjalid on tehtud ehk need lahti muukida.

Lõpuks tuli üllatus: sain kingiks suure kommikarbi, Jäneda kooli tassi ja pastapliiatsi ning Eha Kaukvere I ja II kooliastme töölehtede raamatu "Rahvaluule" sarjast "Hea tunni võti" autorilt endalt – see oli eriti vahva.

Jänedalaste tagasisidet koolitusele vaata siit.

Veel üks tunnustus

Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul kiidetakse õpetajaid.

On olemas lausa veebileht: http://opetajakuu.ee/

Sinna kirjutas üks mu endine õpilane minust nii:

"Õpetaja Joalaid on väga hea ja lahe õpetaja. Kurjaks ainult ei soovitaks teda ajada. Mina vähemalt sain tema kirjanduse ja eesti keele tundides hästi hakkama.Tema tunnid ei olnud kunagi igavad. Praegu ma tunnen isegi ta tundidest puudust. Lahke ja tore õpetaja, kes aitab palju. Tema tundidest õppisin ma lausa väga palju eluks vajalikku."

http://opetajakuu.ee/index.php?option=com_easybook&view=easybook&Itemid=6

Südamlik tunnustus

Koolitasin täna teist korda Westholmi õpetajaid.

Kui aeg hakkas läbi saama, ohkas üks õpetaja südamest: "Oh, vaat sellist õpetajat oleks meil koolis vaja nagu Piret!"

See oli nii armas, nii südamlik ja võtsin seda kui tunnustust. Piisab vaid mõnest sõnast, et kellegi tuju tõsta.

Piisab ka mõnest sõnast, et kellegi tuju halvaks teha. Nii juhtus mul eelviimati teatrist tulles, kui mu etendusest saadud lumm hajutati ühe väikese lausega.

Plaksutamisest

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajate täiendkoolituskursusel "Eesti nüüdisdramaturgia paberil ja laval" tuli jutuks etenduse lõppedes plaksutamine.

Vaatasime 16. oktoobril 2009 NO86 teatris Shakespeare'i "Periklest", mille lõpus tekkis publikul kõhklusi, kas ja millal plaksutada. Arutlesime selle üle 17. oktoobril seminaris.

Plaksutamisest on kirjutanud inglise etoloog, sotsioloog, antropoloog, sürrealistist maalikunstnik ning telemees Desmond John Morris.

"Nii publiku plaksutamine esinejale kui ka viipamine tervituste ja hüvastijättude puhul on kujunenud algsest puudutavast patsutamisest. --

Käte terav löömine teineteise vastu tundus peaaegu agressiivse žestina ja agressiivsena kostis ka plaksutamisest tekkiv kõva heli. Ometi oli sel õnnelikule esinejale üsna ilmselt täiesti vastupidine mõju. --

Uurides beebisid nende esimese eluaasta teisel poolel, selgub, et selles eas on käte plaksutamine mõeldud tervituseks emale, kes naaseb pärast lühikest eemalviibimist väiksekese juurde. -- Nähes ema tulemas, ajab laps käed laiali justkui põimimaks neid tema ümber. Kui ema pole veel siiski küllalt lähedal, jätkavad käed kallistusliigutust, kuni nad kohtuvad teineteisega ja tekib käte plaksutus. --

Rütmiliselt korratud randmeliigutusplaksutust, mis kujuneb hiljem, võib siis selgesti vaadata mingisuguse tühjakallistusele lisatud tühjaplaksutusena. Kui plaksutame mõnele esinejale, patsutame talle tegelikult kaugelt seljale. --

Käteplaksutust kasutatakse mõnikord ka teenija kutsumiseks. Haaremilugudes tähendab see "kutsuge tantsutüdrukud sisse". -- Ses suhtes on see palju lähemal beebi emale mõeldud tervitusele. -- Väiksekese palve "tule lähemale" muutub vaid täiskasvanud teenijale osutatud sama tähendavaks käsuks. --

Nagu plaksutamist, peetakse ka lehvitamist tavaliselt enesestmõistetavaks, kuid selgi on mõningaid üllatavaid jooni ja seda tasub lähemalt vaadelda."

Desmond Morris, "Intiimkäitumine", lk 96–98

(Minu toimetatud)

Artikkel Hariduses

Äsja ilmunud Hariduses (9–10/2009) on sees ka minu artikkel "Austame autorite õigusi".

Kui leian mingi sobiva koha, panen ka sellekohase juhendi kuskile üles.

Alustasin uut DigiTiigri koolitust

Alustasin täna selle sügise teist DigiTiigri koolitust.

Seekord oli väga palju tahtjaid.

CC litsentsi lisamise juhend

Nikerdasin täna Creative Commonsi litsentsi lisamise juhendi valmis.
Kuidas panna CC litsentsi veebilehele ja kuidas PowerPointile ja muudele õppevahenditele. Panin praegu ainult IVAsse.

Ootan ka Hariduse ilmumist, seal pidi mu autoriõigusteteemaline artikkel sees olema.

Jaan Erik 11

Jaan Erik sai 11.

Vahepeal üks mina ka.

Jaan Erik tädipoja ja vanaemaga.

Ristuv allergia

Lasksin ennast veidi uurida. Tuleb vahel kasuks.

Näiteks tehti mulle üle mitme aasta allergiatest. Eelmisel korral ilmnes kassi-, koera- ja pujuallergia, nüüd oli kassi oma kadunud. See oli üllatus, poleks osanud arvata, et kass ja koer ei käigi koos. Ja et "vanainimese" allergiad kaovad, mõtlesin hoopis, et neid tuleb elu jooksul pigem juurde, sest meeallergia tekkis mul siis, kui olin 11. klassis.

Ei tea, kuidas muuga, aga puju võib tekitada ristuvat allergiat. See tähendab, et haigusnähud võivad tekkida ka kummeli, küüslaugu, paprika, tomati, porgandi, selleri, peterselli, köömnete, karri, koriandri, aniisi, pipra ja päevalilleseemnete kasutamise korral.

Kummeliallergiat olin juba varem märganud – kummelikompressid silmadele on täiesti välistatud, kui just ei taha ülipaistes silmalauge. Ükskord aastaid tagasi jäi mul sellepärast ühele kontserdilegi esinema minemata, sest otsustasin enne silmi jahutada, endal juba rahvariided seljas. Ei näinud ma siis enam kuskile minna. Ja kummeliga kreeme ei kannata ma ka.

Meeallergia olemasolus pole ma praegu enam kindel (igaks juhuks ei proovi ka!), aga kui see mul tekkis, siis oli küll väga hirmus. Piisas mõnest väikesest tilgast, kui silmad ja kurk paistetasid tohutu kiirusega kinni, nii et ei saanud enam hingata, nägemisest rääkimata. Esimesel korral päästis kiirabi, siis oli asi päris õudne, edaspidi võtsin juba väikese villi ilmumisel kohe tableti sisse.

QOMO tahvlist

Vaatasin täna lõpuks QOMO tahvli reklaam-CD-d, mida nad on koolidesse saatnud.

Minu meelest on veidi algeline. Sellel on kõik lihtsad funktsioonid olemas, aga ei paista olevat objektide animeerimist, veebilehtede ja heli linkimist ja veel mõningaid asju, mis mul ei tule praegu meelde. Käisin seda tahvlit millalgi suvel poolteist tundi uurimas ja juba siis märkasin vajakajäämisi.

Hea asi on sellel tahvlil ühe tööpinna lainedamine, nii et valmis töö võib serva taha nihutada. Ja üks ilusa, pintslitõmbe moodi joone tõmbamise võimalus on neil ka, aga seda nad videos ei näita.

Hind on ka soodsam kui kõige levinumal tahvlil.

Ma ei ole aasta koolitaja

Käisin täna raekojas täiskasvanud õppijate nädala üritusel, kuhu olid kutsutud aasta tegijate nominendid. Aasta koolitaja nominendiks jäingi, sain osalemise eest tänukirja koostöö eest elukestva õppe edendamisel.

Millegipärast pandi mind kandideerima aasta koolitajaks, kuigi esitatud sai aasta õppija tiitlile. Õppinud olen viimastel aastatel tõesti palju, aga samas ka koolitanud palju.

Üritus oli kena, muusikat tegi mingi trio, kelle nimi läks kõrvust mööda, võimalik et see oli Weekend Trio (viiul, tšello, klaver, kaks meest ja naine). Solist oli keegi Veronika. Hästi kenasti laulis. Esimene lugu oli vist Mozartilt, teine oli vene autori "Ööbik" ja lõpuks "O sole mio". Nii hingeline ja kosutav etteaste.

Meie koolist oli kutsutud ka õppejuhataja, aga millegipärast ta ei tulnud.

Postitusel on eitav pealkiri sellepärast, et möödunud kolmapäevast alates õnnitletakse mind kui aasta koolitajat, sest Linnalehes olid nominendid nimeliselt kirjas. Aga nominent ei ole laureaat. Tunnustus on see ometi ja teeb rõõmu.

"Voldemar"

Haridusameti juhataja tervitus

Haridusameti juhataja tervitus õpetajate päevaks:

http://www.youtube.com/watch?v=SwPnW8RSe00

Külm on

Juba nädal aega on toas nii külm, et isegi mõtted hanguvad ära.

Kütan küll elektriradikatega, aga need ei soojenda piisavalt ja neid ei jätku igasse tuppa. Lõt-lõt-lõt!

Lapsed joonistasid õpetajaid

Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul joonistasid õpilased häid õpetajaid.

Üks viienda klassi poiss joonistas mind. Olen selle pildi üle väga rõõmus, sest olime eelmisel tunnil temaga veidi riidu läinud ja vahetunnis ära leppinud. See poiss tuli meie kooli sel aastal ja ta olevat väga rahul.
Viienda klassi joonustused.

e-õpetaja

Sain Tallinna Haridusametilt tunnustuse "E-õpetaja 2009". E-õpetaja tiitli sai kokku kolm inimest.

Vastuvõtt oli raekojas. Tunnustati aasta õpetajaid

(meie koolist Ave Loigu), e-õpetajaid, innovaatilisi õpetajaid (samuti 3) ja noori õpetajaid.

Kõnet pidasid abilinnapea Kaia Jäppinen, haridusameti juhataja Andres Pajula ja Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu esimees Evi Veesaar. Jäppineni kõne oli igav ja ääretult tuimalt ja monotoonselt maha loetud.

Muusikalisi vahepalasid esitas üks neiu klaveri saatel. Mõnus muusika oli, midagi džässilikku, mulle meeldib selline, umbes nagu Helin-Mari Arder teeb.

Pärast ootas kõrvalruumis rikkalik laud.

Vaata ka siit.

Teine pilt pärit Tallinna haridusameti lehelt. Haridusameti pildid on siin.

21. kooli koolitus läbi

DigiTiigri III moodul

ArtRage'i õpetus

Leidsin toreda ArtRage'i õpetuse.

Vaata siit: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/2706

Puutetahvlikoolituse III moodul

Vaata siit: http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/09/puutetavlikoolituse-iii-moodul.html

Jänedal koolitamas

Hullult palju töid parandada

21. koolis koolitamas, II moodul

Puutetahvli uus galerii

Avastasin 21. koolis koolis koolitades, et Notebooki galeriis on palju uusi huvitavaid pilte.

Ma polnud ju ise viimasel ajal galeriis tuuseldanud, tegelesin sellega augusti lõpus või septembri alguses, kui tegin galerii materjalidest ülevaadet-kokkuvõtet. Siis vaatasin kõik pildid ükshaaval läbi.

Aga nüüd, kui kursuslased tegid tunnis tööd, nägin neil pilte, mida ma ei teadnud.

Siis selguski, et nüüd on galeriis üle 6700 pildi. Võib-olla teadsid teised puutetahvlikasutajad seda juba ennegi, ainult mina mitte, minu jaoks oli üllatus. Meeldiv muidugi.

Ainult et pean oma ülevaadet-kokkuvõtet täiendama hakkama.

DigiTiigri II moodul

Vaata siit: http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/09/digitiigri-ii-moodul.html

Puutetahvlikoolituse II moodul

Vaata siit: http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/09/puutetavlikoolituse-ii-moodul.html

"Kasvatuskomisjoni" koosolek

Meie koolis on sel aastal üks teemasid hea käitumine.

Õpetajad on ka kasvatajad. Selleks loome käitumisjuhendi ehk reeglid.

Koosolekul osalesid ainekomisjonide esimehed ja tugispetsialistid. Nüüd peame ainekomisjonides alusdokumenti arutama ja täiendama-parandama, et see direktsioonile esitada.

Jah, käitumine on alla igasugust arvestust ja miskit tuleb ette võtta.

Sidrunhappejaht

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu asi oli, pean ma alustama sellest, et mulle toodi esmaspäeval ämbritäis arooniaid. Arooniatest tuleb muidugi siirupit teha, aga sinna sisse käib netist leitud retseptide järgi sidrunhape.

Saatsin siis mehe poodi sidrunhapet ostma. Ei olnud. Järgmisel päeval järgmisesse poodi. Ei olnud. Ja nii reedeni. Mõne korra otsisin ise ka. Ei olnud. Kaupa palju, aga õiget asja mitte.

Hakkasin siis poodidesse helistama, sest kaua sa jõuad ise kontrollimas käia, kuigi autod on tagumiku all. Ei olnud sidrunhapet.

Lõpuks sain teada, et SuperNettos on ja lausa kahte sorti pakendis: väiksed, 30-grammised pakid ja suured, 900-grammised topsid. Ühes Selveris oli ka mõni pakike ja ühes Rimis oli ka pakikesi. Aga kümme 30 g pakikest maksab umbes sama palju kui üks 900 g tops. Selge, mille valisin.

Sain sidrunhappe kätte ja tegin kaks laari siirupit. Et olin seda hapet kohe südamest pannud, siis sai veidi hapu, aga mehed kiitsid. Ühele portsule panin juurde piparmündilehti, teisele mingit troopilist puru (oli mingi tee), sest kirsilehti polnud, aga nende maitset eriti ei tunne. Kunagi palju aastaid tagasi tegin ainult arooniatest, oli väga hea küll.

Klaaspudeleid ka polnud, panin plastpudelitesse – need tõmbasid kuumaga kortsu ja kokku. Loodetavasti ei eralda need mingeid pahu aineid.

Pojaga jalutamas

Kell kolm lõunal helistas Jaan Erik mulle, et tulgu ma ruttu koju, et teeme koos midagi.

Eks me teeme ikka vahel midagi, aga seekord tahtis ta seda eriti. Õnneks olingi juba koduteel.

Läksime Õismäele jalutama: mina jalgsi, poiss rattaga.

Tore oli. Meil on Õismäel ilus. Lastele on liikluslinnak.

Keskel on tiik ja tiigis purskkaev.

Aga pärast sain jubeda köhahoo. Köhisin tund aega, nii et kopsutükid lendasid ja silmist lõi tuld. Hirmus.