Lastekirjanduse Keskuses

Eesti Lugemisühing kutsus oma liikmeid Eesti Lastekirjanduse Keskusele külla. Põhjaliku ekskursiooni tegi meile direktori abi Krista Ruuse.

Lastekirjanduse keskuse hing Anne Rande sai Postimehe 2008. aasta kultuuriveduri tiitli(vt. PM 16.01.2009).
Ostsin endale ka lastekirjanduse keskuse hiljuti ilmunud almanahhi "Nukits".

Minu pildid on siin.

Kummaline päev

Juhtus nii palju kummalisi asju: äärmuslikud, kord hea, kord halb.

Lahtine tund – 8.b kl krimikirjandus. See läks päris kenasti, lapsed olid tublid ja vastuvõtt hea. (Vt ka siit.)

Kellarihm (lukk) katki. Ühte klassiruumi tormates (aeglaselt polnud aega liikuda) jäi kellarihm ukselingi külge ja lukk läks katki. Küll on kahju, hea ja ilus kell, Bulgaariast ostsin.

Puutetahvli tutvustus-koolitus – Vaeküla Internaatkoooli õpetajatele, kingituseks ilus kollane tass ja helkur. See läks ka hästi, tundus, et jäädi rahule, materjal küsiti kaasa ja muljetamist oli palju.

Uus kodulehe tegemise keskkond (Eve R tutvustas) – jälle üks vahva keskkond: synthasite.

Lastekirjanduse keskus – tohutult vahva. Loomulikult ilus maja. Väga huvitav ekskursioon ja toredad inimesed.

Kallis parkimine vanalinnas – sest hilinesin lastekirjanduse keskusess ummikute tõttu. Balti jaamas oli nii suur ummik, et ei jõudnud muud parkimiskohta otsida, jõudsin nii napilt, etkirjandusürituse algussõnad olid juba öeldud.

Kosutav kooriproov – väga eluterve huumor, kenad inimsed ja ilus muusika lisaks. Pärast kirjanduselamusi niisiis ka muusikaelamus. Teine Noorus on super seltskond!

Ema haige – oli väsinud, sest oli juba tükk aega päris haige olnud (kõrge palavik ja muud viirusevärgid), aga oli ikka Jaan Eriku seltskonnaga nõus. 

Dorise lapsepõlve ja laste fotod – meeldivad ja ootamatud üllatused ema fotode hulgast. Teadsin, et emal on Doris Kareva pilte, ja tahtsin neid endale skannida, niisiis tuuseldasin ta fotokogus. Aga nagu ikka: kui hakkad ühte asja kuskilt otsima, siis leiad sada muud huvitavat asja. Nii ka mina – nii palju fotosid, mille olemasolust polnud teadlikki. Siin pildil on Doris minu emaga. Loodetavasti kumbki ei pahanda – nii armas pilt.

Auto (lukk) katki – masendav, parem ei kommenteeri, ainuüksi Lukuabi väljakutse oleks maksnud 600 krooni. Olgu öeldud ainult niipalju, et katkise luku tõttu ei läinud ka uks kinni, nii et pidin ukse seestpoolt nööriga istme külge kinni siduma, et tuulehoog seda öösel lahti ei paiskaks.

Sõbrannadega kohvikus

Käisime sõbrannadega Kadriorus kohvikus NOP. Väga mõnus. Ja palju rahvast oli, tundus, et popp koht.

Vaata nende kodulehte http://www.nop.ee/.

Ostsin kaasa topsi paprikaga hummust ja Baieri leiba. Täitsa huvitav asi see hummus, sisaldab kikerhernest ja tahinit.

Leidsin sellise info:

HUMMUS BI TAHINI
Vahemere maades pannakse hummus lauale eelroana või suupistena kas toorete köögiviljade dippimiseks või lauasaiale määrimiseks. Hästi sobib hummus ka keedetud munade täitmiseks. Läänemaailmas on hummusest saanud trendikas piduroog, mis tavaliselt tuuakse lauale dipikastmena koos pita- või naanleivaga. NB! Samal põhimõttel võib pasteeditaolist määret valmistada ka punastest või valgetest ubadest.
http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=3101&print=1

Krista Kaer: sünge lugu

Katkendeid Krista Kaera artiklist:

Sõnavara koguneb aegamööda ja eelkõige lugedes. Kui seda harjumust ja kogemust lapseeast peale ei kujune, siis võib juhtuda, et hiljem jäävad arusaamatuks ka suhteliselt lihtsad tekstid. Äärmisel juhul ollakse võimeline aimama, millest jutt üldiselt käib. /--/
Lihtsustamise ja kiirendamise tulemused on juba näha – üha rohkem võib lugeda ja kuulda eesti keelt, kus sõnade mõjuväljast ei ole aru saadud, sõnu kasutatakse nihkes või lausa valesti. Kui eesmärgiks on kogu aeg võimalikult löövalt väljendumine, muutub see ühtlaseks mürataustaks, mis ei tõmba enam tähelepanu, vaid nüristab. /--/
Peaks olema selge, et keel on hädavajalik tööriist, millega me oma mõtteid, tundeid ja tahtmisi väljendame, kuid lugemisega ei rikasta me üksnes oma keelt. Ilukirjanduse lugemine arendab inimese mõtte- ja tundemaailma. See on tõepoolest aabitsatõde, aga pole midagi parata, aina rohkem tundub, et aabitsatõdesid tuleb hakata kordama.
Kirjanik Doris Lessing ütles, et kui rääkida inimesega, kes on küll oma ala spetsialist, kuid pole peaaegu kunagi ilukirjandust lugenud, siis märkad, et sa räägid temaga, nagu oleks tal arengupeetus, sa lihtsustad oma lauseid, loobud varjunditest ja pooltoonidest.
Neid uksi sellesse rikkamasse ja värvilisemasse maailma, kus on olemas pooltoonid, varjundid, tunded ja kogemused, avavad paljude laste jaoks just emakeeleõpetajad. Aga neil on vaja selleks aega ja võimalust. Neile peaksid olema toeks rahvaraamatukogud, kuid praegu ei jätku seal sageli õpetaja valitud raamatuid isegi mitte ühele klassitäiele lastele, sest raha pole. /--/
Selleks, et tänapäeva maailmas alles jääda, peab väikerahvas olema haritud, tark ja paindlik, andma endale aru, kust ta tuleb, aga üritama ka selgeks teha, kuhu ta minna kavatseb. Sest kuhugi me ju ometi tõttame, kui meil on kogu aeg nii kiire, kui meil pole aega mõelda, pole aega mõelda ka seda, kuidas me oma mõtteid väljendame, pole aega lugeda, pole aega tunda ega tundeid väljendada.
Mida hakkame peale siis, kui oleme jõudnud sinna, kuhu me kiirustasime? Kui me oleme rikkad ja meil on aega küll? Kui me ei oska enam oma keelt, kui meie suhtlemiskeeleks on mühatused, mõminad ja mõned vigased võõrkeelsed tüüpväljendid?
Äkki ei oskagi me siis soovida ega teha muud kui sulane Jaan Andrus Kivirähki «Rehepapis», kui ta kõikvõimsaks sai: peksta peremeest, keppida mõisa toatüdrukut, süüa kõht seepi täis ja magama jääda?
Krista Kaera artikkel on siin.

See on täpselt see, mille pärast õpetajad on kogu aeg muretsenud. Tore, et nüüd ütleb selle veendumuse välja mitteõpetaja.

Minu Tiigrite ajaveeb

Tegin oma Tiigritele ajaveebi: http://piretitiigritele.blogspot.com/

Aga ma ei ole jõudnud sinna veel mitte midagi panna!

Ristiku PK on Tiigri Tegija 2008!

Tiigri Tegijate auhinnad andis Tiigrihüppe SA aastakonverentsil 20. veebruaril 2009 üle president Toomas Hendrik Ilves. Tiigri meened valmistas klaasikunstnik Ivo Lill.

Tiigri Kooliks valimisele andsid oma panuse ka õpetajad, kes digitiigritena koolitavad teisi õpetajaid ja osalevad ise aktiivselt Koolielu ainekuude konkurssidel.

Vaata rohkem Ristiku PK kodulehelt.

Birgit Päri foto

Gümnasistide asjatundlikkus

Katkend Madis Jürgeni artiklist "Tere, kuidas elad, mind koondati!" (Eesti Ekspress 19.02.2009)
Siis helistab nutikas kolleeg (kelle ema vaatamata 71 eluaastale peab koolis emakeeleõpetaja rasket ametit). Ta soovitab mul panna kuulutus ajalehte Soov ja hakata andma järeleaitamistunde õpiraskustega lastele.
Keskmine gümnaasiumiõpilane pidavat olema ülimalt asjatundlik sellistel aladel nagu feissbuki koostamine ja Egiptimaa snorgeldamistingimused eri aastaaegadel. Aga tal ei pidavat olema halli aimugi, mida võiksid tähendada sinilind või seitse venda. Kasutagu ma oma haridust ja hakaku lastele skaibis ümberjutustusi tegema ja loenguid andma.
Kontakteerun viivitamatult tuttava emakeeleõpetajaga, kelle lemmiktegelane Eesti kirjanduses on Nipernaadi ja kes Nipernaadist inspireeritult laseb koolitunnis üksteisele komplimente teha.
"Kas teil vajaks keegi järeleaitamistunde?"
"Terve 9.a vajaks järeleaitamistunde."
"Olen käsi!"
Artikkel on siin. 

Edward Kess: solidaarsusest, kõigile õpetajatele

Edward Kessi artikli lõpuosast:

Minult kui pedagoogilt oodatakse palju. Palju mõistmist, õpilaste eripära arvestamist, märkamist, viisakat väljanägemist, silmaringi, psühholoogilisi teadmisi, innovaatilisust, orienteerumist uues, motiveerimist, infotehnoloogilisi teadmisi, aega, mõistust, valmisolekut kiirelt probleeme lahendada, aruannete ja analüüside õigeaegset esitamist.
Lisaks on õpetaja koolis õpilase jaoks ka puuduv ema, isa, õde, vend, sõber, ärakuulaja, lemmikloom, vajadusel arst, politseinik, tuletõrjuja, remondimees, turvamees, rahukohtunik. Praegu on eriti oluline olla eeskuju ja riigile raskel ajal õlg alla panna, solidaarsuse printsiipi arvestades.
Õpetaja saab sellega hakkama. Oleks ju mõeldamatu, et homsest alates teevad kõik kümme protsenti vähem. Igale kümnendale ei ütle tere. Igat kümnendat kontrolltööd või kirjandit ei paranda. Igat kümnendat tundi e-kooli sisse ei kanna. Igat kümnendat õpilast ei küsi.
Eestis on päris mitu esinduslikku ametit, kus esinduskulude jaoks on seadusega paika pandud kulude hüvitamine. Eeskujuks olev õpetaja aga peab ise vaatama, kuidas saab moodsa, soliidse ja kena riietuse selga. Üldtuntud on anekdoot õpetajast sama mantliga kakskümmend aastat hiljem.
Loomulikult kuuluvad siia kategooriasse meik, soengud, hambad. Milline huvi peaks olema teha koostööd inimesega, kel on üks ja sama püks-pluus-kleit aastast aastasse, halvasti lõigatud soeng, hõrehambuline, ent lahke naeratus? Mitu tundi nädalas suudetakse sellise inimesega tulemuslikult koos töötada? Möönda tuleb tõika: mitu kõnet teevad klassijuhatajad lapsevanematele oma isiklikult telefonilt?
Õpetaja amet nõuab eneseharimist. Teater, kino, kontsert, muuseum, raamatud – kõik on õpetaja jaoks elementaarne. Õpetajalt eeldatakse, et ta teab, mis kuskil toimub, mis on uus, mis on värske. Teab uusi erialaseid avastusi ja suundi.
Kirjandusõpetajana olen sageli võtnud oma tööplaani uut kirjandust, sealjuures saanud tagasisidet, et miks ei loeta neid raamatuid, mis on juba ammu ilmunud ja kõikides raamatukogudes saadaval, justkui oleksid lapsed, kes koolis õpivad, ise hallist ajast ega elaks praegusajas ega tulevikule.
Pedagoog aga peab end tänapäevaselt harida saama, et suunata õpilasi tulevikku. Mis see teatripilet või Madonna või jalgpallimatš Brasiiliaga nüüd maksab, ei ole siinkohal oluline. Nõutakse kala, õnge ei anta.
Soovin tänada kõiki neid õpetajaid, kes veebruaris 2009 veel Eesti Vabariigis seda tööd teevad: näevad vaeva, tahavad, ja astuvad uuel nädalalgi 6.a ja 9.b ja 11.c ette. Kirjutas Juhan Liivgi sada aastat tagasi: «-ja vana koer, kui ennegi, sõi, kaitses lukku ja taba ja haukus just nagu ennegi ja mängis ja liputas saba.»

Edward Kessi artikkel on siin.

Õppetöövaba päev on väga töine päev

Alguses oli Ajakirjanike Liidu keeletoimkonna koosolek teemal "Konservatiivsus ja liberaalsus keeles", esines Priit Põhjala. Sellest salvestati ka "Keelekõrva" saade. Pärast seda leppisin kahe inimesega kokku, et nad kirjutavad Koolielu portaalile eesti keele ainekuu raames artikli.

Koosolekult ära sõites sattusin Vikerraadiost kuulama saadet emakeele probleemidest, jõudsin ära kuulata Edward Kessi ja Piret Järvela jutu.

Kuigi mul tunde ei olnud, läksin ikkagi koolimajja: oli 8.a konsiilium.

Ja kui ma juba majas olin, siis plaanisin ka emakeelekomisjoni koosolekut.

Teel Mustamäele röntgenisse liikus auto veetemperatuuri näidik kiiresti üles-alla, nii et otsustasin remonditöökotta sisse põigata. Pool tundi ja asi korras.

Lõpuks siis panoraamröntgen: panoraamjalutuskäik PERH majas. Garderoob ühes otsas, röntgenikabinet teises, kuskil keskel pildi kättesaamise koht ja jälle algusesse, garderoobi. Küll olid pikad koridorid.

Koju jõudsin hiljem kui koolipäeval ja osas kohtades jäi ikkagi käimata.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi koosolek ja pöördumine

Eesti Emakeeleõpetajate Selts pidas 14.02 erakorralist koosolekut ja võttis vastu pöördumise. (Mina olin nii haige, et ei jaksanud kuidagi kohale minna.)

Vt ka EESi kodulehte! Ja täpsemalt koosolekust siit.

Eesti Vabariigi Presidendile
Eesti Vabariigi Riigikogule
Eesti Vabariigi Valitsusele
Haridus- ja Teadusministeeriumile
Eesti haridusavalikkusele

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi

erakorralise koosoleku

pöördumine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE I) § 29 lõike 5 järgi väheneb eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õppemaht gümnaasiumis praeguselt 12 kursuselt (s.o ca 16% kohustuslikust õppemahust) 9 kursuseni (9,4%). Eesti praegune emakeele õppemaht on üks väiksemaid Euroopas. Õppemahu vähendamine viiks eesti keele jätkusuutlikkuse allapoole kriitilist piiri.
Eesti Emakeeleõpetajate Selts hoiatab, et emakeeleõppe mahu vähendamine toob kaasa ohtlikke tagajärgi:
• väheneb noorte keeleoskus nii otseses (õigekeelsus) kui ka laiemas tähenduses (tekstide mõistmise ja loomise võime);
• väheneb noorte lugemus, sellega seoses ka sõnavara ja väljendusoskus, kultuuris orienteerumise võime;
• väheneb gümnaasiumilõpetajate võime õpinguid jätkata eestikeelses kõrgkoolis ja toime tulla tööelus.
Eesti Emakeeleõpetajate Selts peab eesti keele ja kirjanduse õppemahu järjekordse vähendamise katset otseseks ohuks eesti rahvuskultuuri ja -riigi säilimisele: kui kaob keel, siis kaob ka kultuur ja omariiklus.
Veendumuses, et eesti keel on Eesti riigi ja eesti rahvuse edasikestmise alus ning et emakeel on kõikide teiste ainete õppimise vahend
peame vältimatult vajalikuks säilitada eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õpe gümnaasiumis vähemalt senises mahus, s.o 12 kursust.
Teeme ettepaneku suurendada eesti keele ja kirjanduse kohustuslike kursuste arvu, nii et emakeele osakaal oleks 20 % kohustusliku õppe mahust nagu Euroopas keskmiselt.

Tallinnas
14.02.2009

Täiskasvanukoolitus, 7

13.–14. veebruar 2009
Reede:
Hindamis- ja tagasiside meetodid. Meetodite seminar. MA Virve Kinkar
Laupäev:

Koolitaja roll ja rollikäitumine. MA Liina Randmann
Koolitaja portfoolio. MA Aino Mölder
Kahjuks jäin mina teiseks päevaks täiesti haigeks ega saanud osaleda.

Mõtteid Virve Kinkari koolituselt
Teadmine kujuneb inimeses, seda ei saa anda.
Koolitaja müüb emotsiooni.
Ka halvast kogemusest võib hästi õppida.

Kui oled midagi lubanud, siis tuleb seda teha.
Meetodeid:

Infoleht teemal "Täiskasvanukoolitus 100 aasta pärast", hindamisring, "kohver" (mida võtad koolituselt kaasa).

Minu artikkel

Artikkel "Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad?" 13.02.2009 Õpetajate Lehes.

Vaata siit.

DigiTiigri III moodul

Uh, raamat lõpuks toimetatud

Sain lõpuks kaua enda käes olnud raamatu toimetatud. Üks Tänapäeva romaanivõistluse töö.

Möödunud aastal oli arvutiga jama, sel aastal iseendaga.

Haige mis haige

Lasksin küll gripisüsti teha, aga ikka olin terve see nädal päris haige, ega praegu ka suurt parem ole.

Masendav! Nuta või naera! Veidrad netikommijad

Mõni päev tagasi tuli uudis, et minnakse õpetajate palkade kallale. Kuna olen õpetaja, siis lugesin netikommentaare. Põhiline reaktsioon: ei tohi õpetajate palka vähendada!

Samal või järgmisel päeval tuli uudis, et õpetajate palku siiski ei kärbita. Põhiline reaktsioon: miks nende palka ei vähendata!

Täpselt vastupidi.

Kommentaarid olid tõesti sellised, et nuta või naera! Kõik teavad täpselt, kuidas õpetada ja missugune õpetajatöö on!

Eks see oli mul ju ennegi teada.

Aga täna, kui öeldi, et ka õpetajate palga lubatud tõusu ilmselt ei tule, meeldis mulle järgmine kommentaar:   

ikkaõpetaja, 05.02.2009 18:49
Kallid kolleegid!
Võiks julgeda ära öelda!
Meenub lugu lapsepõlvest. Kogusime vennaga pikka aega kopikaid, et siis ükskord minna kommi ostma. Olime saanud enda arvates juba kenakese hulga raha kokku ning läksime poodi. Panime raha tädi ette letile ja palusime selle raha eest karamellkommi. Tädi kaalus meile pisikese nutsaku pabertuutusse. Küsisime, et kas rohkem ei saagi? Tädi vaatas meid, naeratas ja ütles: "SELLE RAHA EEST ROHKEM EI SAA!"
Kas ehk meilgi ei oleks aeg selg sirgu lüüa ja öelda, et selle raha eest rohkem ei saa, sest tundub, et raha rohkem ei ole! On ju igati loogiline töötasu vähendamise korral vähendada ka töökohustusi. Ehk oleks õige aeg teavitada SUURT TÖÖANDJAT, et odava raha eest kalleid ehteid ei osteta.
Panen ette tekkinud rahapuuduse korral:
1. Vähendada normkoormusi 16–22 tunnini.
2. Jätta ära igasugune kohustuslik tarifitseerimata töö õpilastega. Nt. konsultatsioonitunnid, peale tööaega toimuvad arenguvestlused jms.
3. Üle normkoormusega töötavatel õpetajatel pikendada korralist puhkust.
4. Vastavalt õppekavale lugeda kõiki õpilasi võrdseteks ja mitte raista aega erineva tasemega õpilastele taset arvestavate materjalide koostamisele. (lõpuks võib ju perekond palgata abiõpetaja või tellida tasustatud lisatunnid aineõpetajalt (erakapitali kaasamine haridusprotsessi)).
5. Loobuda korrapidamisest vahetundides (ka õpetaja vajab pisut puhkust ümberlülitumiseks)
6. Mitte lubada kõikvõimalike koosolekute korraldamist väljaspool seadustatud tööaega.
7. Õhtustel koolipidudel ei pea korda pidama õpetaja.
8. Õppevahendite puuduse korral viima läbi tunnid ilma nendeta, mitte raista aega ja sageli ka oma raha vahendite muretsemisele.
9. Keelduda igasugusest seadusevastasest õppematerjalide paljundamisest. (siiani väga moes, kuna KOV ei leia raha nt. töövihikute muretsemiseks)
10. jne..... jne.... jne!
Siit peaks läbi kumama jäme ots, mis õpetaja käes - HARIDUSE KVALITEET.
Kui valitsus ei suuda sellest aru saada, siis on käes selle riigikese lõpu algus !!

Võrgustik võrgutab: "Õpiobjekt – mis loom see on?"

5. veebr
Jälle targem

Õpiobjektid: Ideest teostuseni, Varje Tipp
Sisuhalduspaketiga CourseLab loodud õpiobjekt "Enneaegsus ja ülekandlus", Marge Mahla
Kuidas valmib õpiobjekt CourseLab'is? Võimalused, Egle Krull
Mida võimaldab MM Flash? animatsioonid, simulatsioonid, Heljut Kalda
Võimalused õpiobjektide loomiseks sisuhalduspaketiga MyUdutu, Marge Kusmin
Winkis loodud õpiobjektid kursusel "Informaatika" Eve Jakobson, Anne Uukkivi
Geogebra programmi kasutamine õpiobjektide loomisel, Anne Küüsma
Haridusasutusele kohase õppematerjali vormistamine: animatsioonid, simulatsioonid, õppevideod, audiomaterjalid, Priit Joa, Andrus Anderson
Materjalis on siin: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=05._veebruar_2009

Tänapäeva talvemure

Kui mina alles noor veel olin, siis minu meelest oli kogu aeg talvel kümne kraadi ringis või rohkemgi külma. Või mulle lihtsalt tundus nii. Mäletan, et hommikul vara lasteaeda minnes igatsesin sooja näokaitset – nägu külmetas.

Kui praegu tuleb äkitselt üle kümnekraadine külm, siis on suur mure: kas auto käivitub? Käisingi praegu just selleks väljas, et seda kontrollida. Õnneks läks kõik hästi. Ja õnneks oli ainult –11 kraadi, mitte ligi –20, nagu kirjutas oma blogis Mare Harju maakonnast.

Praegu meenus üks möödunudaastane ilmateade: televiisoris öeldi, et tuleb paar kraadi pakast. Mina olen kogu aeg arvanud, et pakane on vähemalt 20–30 kraadi külma. Tänapäeval siis ka paar kraadi!