Saatsin mõned oma õpilaste tööd võistlusele "Kool, kus lugemine loeb".
Lähetasin ühe essee, ühe illustratsiooni, viis luuletust ja ühe video lingi. Käsipostiga läheb kaks suurt illustratsiooni.
Kõik tööd on õpilased teinud iseseisvalt väljaspool õppetööd, mina olen veidi ainult juhendanud.
esmaspäev, 30. märts 2009
laupäev, 28. märts 2009
Tiigrihüppe koolitajatega Toilas
Tiigrihüppe koolitajad koolitusid 27.–28. märtsini Toilas.
Kaks päeva olid täis tihedat ja asjalikku tööd. Uuendasime lisakursuste materjale ja arutasime tulevikuplaane.
Kaks päeva olid täis tihedat ja asjalikku tööd. Uuendasime lisakursuste materjale ja arutasime tulevikuplaane.
Teisel päeval oli külalisesineja, kes paraku oli aga jätnud kodutöö tegemata – tal vist polnud aimugi, kellele ta esineb.
Üldiselt väga huvitavalt ja kasulikult veedetud aeg. Sain kohe palju-palju targemaks!
Üldiselt väga huvitavalt ja kasulikult veedetud aeg. Sain kohe palju-palju targemaks!
Paks raamat anti ka: Tiigrihüppe SA toel ilmunud Kai Pata ja Mart Laanpere koostatud "Haridustehnoloogi käsiraamat".
neljapäev, 26. märts 2009
kolmapäev, 25. märts 2009
Täiskasvanuhariduse sümpoosionil
ETKA Andras korraldas 25. märtsil 2009 Tallinnas hotellis Radisson SAS ESFi programmi "Täiskavanuhariduse populariseerimine" raames SÜMPOOSIONI.
Sümpoosioni eesmärgiks oli täiskasvanute koolitajate vastastikune vaimne rikastumine ja ideede genereerimine valdkonna arenguks. Mõttelaine tekitajaks oli sel korral Akadeemia Nord professor Voldemar Kolga.
Sümpoosioni eesmärgiks oli täiskasvanute koolitajate vastastikune vaimne rikastumine ja ideede genereerimine valdkonna arenguks. Mõttelaine tekitajaks oli sel korral Akadeemia Nord professor Voldemar Kolga.
Mõtlesin tükk aega, kas lähen või mitte, aga õnneks otsustasin minna.
Oli väga huvitav, sain palju uut mõtlemisainet ja häid mõtteid.
Jäin väga rahule.
teisipäev, 24. märts 2009
Käisin puutetahvlit tutvustamas
24. märtsil oli Gustav Adolfi Gümnaasiumis haridusportaali Koolielu eesti keele ja kirjanduse IKT infotund.
Esmalt rääkis GAGi õpetaja Inga Laigna, kuidas ta kasutab eesti keele ja kirjanduse tundides ajaveebe ning tõi ka hulgaliselt näiteid ja tutvustas huvitavaid keskkondi.
Teiseks tutvustas Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis Google Docsi kui ühiskirjutamise vahendit ja tegime tema käe all ka mõned praktilised harjutused.
Kolmandaks näitasin mina puutetahvli võimalusi eesti keele ja kirjanduse tundides.
Esmalt rääkis GAGi õpetaja Inga Laigna, kuidas ta kasutab eesti keele ja kirjanduse tundides ajaveebe ning tõi ka hulgaliselt näiteid ja tutvustas huvitavaid keskkondi.
Teiseks tutvustas Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis Google Docsi kui ühiskirjutamise vahendit ja tegime tema käe all ka mõned praktilised harjutused.
Kolmandaks näitasin mina puutetahvli võimalusi eesti keele ja kirjanduse tundides.
pühapäev, 22. märts 2009
Artikkel on Koolielus avaldatud
Koolielu avaldas mu artikli "Innovatiivne emakeeleõpetus ehk kuidas kasutada emakeeleõpetuses puutetahvlit ja internetti" ära.
Artikkel on siin.
neljapäev, 19. märts 2009
Hea mõte
Ära karda astuda vajaduse korral suurt sammu. Sa ei saa ületada kuristikku kahe väikese hüppega. (Briti peaminister ja riigimees David Lloyd George (1863–1945))
Uh, sain oma artikli valmis
Kirjutasin Koolielule artikli puutetahvli, arvuti ja Interneti kasutamisest eesti keele ja kirjanduse tundidest – mis ma ikka muud oskan!
laupäev, 14. märts 2009
Rein Veidemann: enne keelt on tekst
Rein Veidemanni artikli lõpuosa:
Kõige sellega tahan rõhutada, kui oluline on ilukirjanduslike tekstide lugemine. Kirjandusõpe kooliski ei peaks keskenduma mitte kirjandusajaloo sündmuste jälgimisele, kuivõrd kirjanduslike tekstide koos- ja luule puhul ka ettelugemisele.
Mind ehmatab, kui mõni kõrge haridus- või keeleametnik teatab, et kirjandusõpetuseski peaksime üle vaatama selle, missugused oma aja kirjandusteosed kõnetavad kaasaja noort lugejat, missugused mitte. Tõesti, kui lähtuda igapäeva keelekeskkonnast, milles meie noored elavad, siis «Kalevipoeg» kindlasti ei kõneta, Homeros ammugi mitte.
Ometi vaatab «Iliasest» ja «Odüsseiast» vastu kogu õhtumaa kultuuri tuum ja «Kalevipoega» tundmata jääb tunnetamatuks ka eestlased kui rahvus.
Kirjandusnobelist Doris Lessing on öelnud, et inimene võib olla haritud ekspert, aga kui ta ei loe ilukirjandust, siis on ta lihtsalt üks haritud barbar. Emakeelepäeval võiksime mõelda ka oma keele ilu peale – aga selle avastamiseks peame lugema ilumeelega kirjutatud tekste. Keel avaneb tekstis, nagu õie avanedes ilmneb selle südamik.
Artikkel on siin.
Kõige sellega tahan rõhutada, kui oluline on ilukirjanduslike tekstide lugemine. Kirjandusõpe kooliski ei peaks keskenduma mitte kirjandusajaloo sündmuste jälgimisele, kuivõrd kirjanduslike tekstide koos- ja luule puhul ka ettelugemisele.
Mind ehmatab, kui mõni kõrge haridus- või keeleametnik teatab, et kirjandusõpetuseski peaksime üle vaatama selle, missugused oma aja kirjandusteosed kõnetavad kaasaja noort lugejat, missugused mitte. Tõesti, kui lähtuda igapäeva keelekeskkonnast, milles meie noored elavad, siis «Kalevipoeg» kindlasti ei kõneta, Homeros ammugi mitte.
Ometi vaatab «Iliasest» ja «Odüsseiast» vastu kogu õhtumaa kultuuri tuum ja «Kalevipoega» tundmata jääb tunnetamatuks ka eestlased kui rahvus.
Kirjandusnobelist Doris Lessing on öelnud, et inimene võib olla haritud ekspert, aga kui ta ei loe ilukirjandust, siis on ta lihtsalt üks haritud barbar. Emakeelepäeval võiksime mõelda ka oma keele ilu peale – aga selle avastamiseks peame lugema ilumeelega kirjutatud tekste. Keel avaneb tekstis, nagu õie avanedes ilmneb selle südamik.
Artikkel on siin.
David Vseviov: emakeelse mõtlemise ülistuseks
Katkendeid David Vseviovi artiklist 14. märtsi Postimehest:
Alustada lugu tõdemusega, et emakeel on suur väärtus, paistab olevat isegi kuidagi kohatu. Kuid õnneks on aeg soodne ja triviaalsuste meeldetuletamist praegu üldiselt aktsepteeritakse. Seega pole vist eriti suur patt, kui meenutada, et vähemalt osaliselt bioloogiliste olenditena vajavad inimesed täisväärtuslikuks eksistentsiks juurestikku. Nii ruumis kui ajas, nii laiali kui ka sügavikku ulatuvat. Piltlikult ongi emakeel oma olemuselt niisugune juurestik.
Emakeele eelis «lihtsalt» keele ees peitubki selles, et teiste, hiljem omandatud keeltega võrreldes sisaldab ta «tavalistele» sõnadele lisaks ainult meile mõistetavat salakoodi. Salakoodi, mis kandub põlvest põlve ja muudab näiteks emakeelse «suve» või «hea ilma» üheselt mõistetavaks vaid meile. Et paljud sõnad-mõisted polegi oma sügava olemuseni lihtsalt tõlgitavad, seda kinnitab nende inimeste kogemus, kellele saatuse tahtel on antud mitu emakeelt ja kes on lisaks kaasa saanud ka jumaliku ande tajuda sõnade lõputut sisu.
Loomulikult suudab enamik meist rääkida ilmaoludest ja veel paljudel teemadel ka mõnes võõrkeeles ning seega paistab, et emakeele väärtustamisel pole erilist mõtet. Seda enam, et eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv on väike. Arvatavasti sellest mõttekäigust lähtuvalt ongi vahetevahel esinetud üleskutsetega muuta ameeriklastest enamuse keel Eesti riigikeeleks. Sest see tagavat äriedu (ilmselt on loogika selline, et tehingu objektiks on põrsas kotis ja tehingupartneriks kohalikust viletsama inglise keelega ärimees, kellel millegipärast õnnestub, keelelist eelist kasutades, müüa kvaliteedi ja hinna poolest viletsamat kaupa). See on paljuski illusoorne lootus. Samal ajal kui emakeele hülgamine või selle surumine ainult «köögiruumi» muudab meie maailma tunduvalt ahtamaks. Kõigepealt lõikab see läbi niigi hapra seose minevikuga, jättes meid nagu ankruta laeva sihitult lainetele ulpima, ning teiseks kitsendab see märkimisväärselt meie suhtlemisruumi. Ehk seda suhtlemisruumi, mis saab tekkida vaid üksteist täielikult mõistvate inimeste vahel.
Artikkel on siin.
Alustada lugu tõdemusega, et emakeel on suur väärtus, paistab olevat isegi kuidagi kohatu. Kuid õnneks on aeg soodne ja triviaalsuste meeldetuletamist praegu üldiselt aktsepteeritakse. Seega pole vist eriti suur patt, kui meenutada, et vähemalt osaliselt bioloogiliste olenditena vajavad inimesed täisväärtuslikuks eksistentsiks juurestikku. Nii ruumis kui ajas, nii laiali kui ka sügavikku ulatuvat. Piltlikult ongi emakeel oma olemuselt niisugune juurestik.
Emakeele eelis «lihtsalt» keele ees peitubki selles, et teiste, hiljem omandatud keeltega võrreldes sisaldab ta «tavalistele» sõnadele lisaks ainult meile mõistetavat salakoodi. Salakoodi, mis kandub põlvest põlve ja muudab näiteks emakeelse «suve» või «hea ilma» üheselt mõistetavaks vaid meile. Et paljud sõnad-mõisted polegi oma sügava olemuseni lihtsalt tõlgitavad, seda kinnitab nende inimeste kogemus, kellele saatuse tahtel on antud mitu emakeelt ja kes on lisaks kaasa saanud ka jumaliku ande tajuda sõnade lõputut sisu.
Loomulikult suudab enamik meist rääkida ilmaoludest ja veel paljudel teemadel ka mõnes võõrkeeles ning seega paistab, et emakeele väärtustamisel pole erilist mõtet. Seda enam, et eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv on väike. Arvatavasti sellest mõttekäigust lähtuvalt ongi vahetevahel esinetud üleskutsetega muuta ameeriklastest enamuse keel Eesti riigikeeleks. Sest see tagavat äriedu (ilmselt on loogika selline, et tehingu objektiks on põrsas kotis ja tehingupartneriks kohalikust viletsama inglise keelega ärimees, kellel millegipärast õnnestub, keelelist eelist kasutades, müüa kvaliteedi ja hinna poolest viletsamat kaupa). See on paljuski illusoorne lootus. Samal ajal kui emakeele hülgamine või selle surumine ainult «köögiruumi» muudab meie maailma tunduvalt ahtamaks. Kõigepealt lõikab see läbi niigi hapra seose minevikuga, jättes meid nagu ankruta laeva sihitult lainetele ulpima, ning teiseks kitsendab see märkimisväärselt meie suhtlemisruumi. Ehk seda suhtlemisruumi, mis saab tekkida vaid üksteist täielikult mõistvate inimeste vahel.
Artikkel on siin.
Täiskasvanukoolitus, 8
REEDE, 13. märts 2009
Õppeprotsessi kvaliteet, analüüs ja tagasiside, Ülo Vooglaid
Külaskäik Loonele.
Ülo Vooglaiu mõtteid
Tööga ei saa rikkaks, töö tapab ära. Rikkaks saab müümisega, aga selleks peab tark olema.
Töö kõrvalt õppija on diplomeeritud invaliid.
Lollusi ei ole mõtet täiustada. Täiustada maksab seda, mis on hästi (mitte väga hästi).
Arendada ei saa kedagi ega midagi, saab luua keskkonda.
Andragoog peab aitama inimest aru saama.
Küsitlusega kogutavad andmed ei ole interpreteeritavad.
Kui ette kirjutada tegevus, ei saa tulemust.
Et teada, mis viga on, peab teadma, kuidas korras on.
LAUPÄEV, 14. märts 2009
Hanked: koostamine ja täitmine, MA Annika Jõks
Projektide planeerimine, MA Anu Harjo
Euroopa koostööprojektid, Hanneloore Juhtsalu, SA Archimedes
Andragoogi kutse ja taotlemisprotsess, Kerttu Taidre
Õppeprotsessi kvaliteet, analüüs ja tagasiside, Ülo Vooglaid
Külaskäik Loonele.
Ülo Vooglaiu mõtteid
Tööga ei saa rikkaks, töö tapab ära. Rikkaks saab müümisega, aga selleks peab tark olema.
Töö kõrvalt õppija on diplomeeritud invaliid.
Lollusi ei ole mõtet täiustada. Täiustada maksab seda, mis on hästi (mitte väga hästi).
Arendada ei saa kedagi ega midagi, saab luua keskkonda.
Andragoog peab aitama inimest aru saama.
Küsitlusega kogutavad andmed ei ole interpreteeritavad.
Kui ette kirjutada tegevus, ei saa tulemust.
Et teada, mis viga on, peab teadma, kuidas korras on.
LAUPÄEV, 14. märts 2009
Hanked: koostamine ja täitmine, MA Annika Jõks
Projektide planeerimine, MA Anu Harjo
Euroopa koostööprojektid, Hanneloore Juhtsalu, SA Archimedes
Andragoogi kutse ja taotlemisprotsess, Kerttu Taidre
Minu õppematerjalide lehekülg
Tegin endale Ristiku PK-s tehtud õppematerjalide avaldamise lehekülje http://pirta.synthasite.com/, aga pole jõudnud seda veel täita.
neljapäev, 12. märts 2009
Kontsert koolis
Neljapäeval tutvustati meie kooli 6.–9. klassi õpilastele Beethovenit ja Schubertit. Noor ja andekas pianist Margus Riimaa mängis klaveril Beethoveni ja Schuberti loomingut ning rääkis huvitavaid seiku nende eluloost.
kolmapäev, 11. märts 2009
Tallinna emakeeleõpetajad draamateatris
Tallinna emakeeleõpetajate märtsikuine õppepäev möödus teatrikuu lainel: saime kokku draamateatris.
Kõigepealt korraldati meile majas ekskursioon, saime käia kohtades, kuhu teatrikülastaja muidu ei satu.
Seejärel tutvustati meile draamateatri tegevust ja muud seonduvat. Meid tervitas ka draamateatri juht Rein Oja. Igaühele kingiti näidendiraamat, mina valisin Jim Ashilevi "Portselansuitsu".
Enne etendust pidas Lembit Liivak väikese sissejuhatava loengu hispaania kirjandusest ja kirjanikest.
Pildid on ka siin.
Vaatasime Juan Rulfo "PEDRO PÁRAMOt".Lavastaja ja dramatiseerija Ingomar Vihmar
Osades: Ivo Uukkivi, Mait Malmsten, Merle Palmiste, Guido Kangur, Lembit Ulfsak, Tõnu Oja, Tõnu Aav, Ita Ever, Ester Pajusoo, Mari Lill, Kersti Kreismann, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Laine Mägi, Britta Vahur, Mihkel Kabel, Anti Reinthal, Uku Uusberg, Kristo Viiding.
On üks mees, Juan Preciado, kes tuleb pärast ema surma otsima oma isa, Pedro Páramot, mõisnikku ja küla valitsejat. Ema kodu küla Comala on alla käinud ja maha jäetud, seal ei ela enam kedagi – peale surnute. Kuid tegelikult pole vahet surnute ja elavate maailmadel, surm on elu loomulik osa ja maailm surnute ja elavate jaoks seesama. Tegelikult polegi olemas tulevikku või minevikku, elu ja surma, on olemas pragune hetk, kus kõik eksisteerib ühekorraga. Nii nagu surma tantsus oleme me kõik ühte ringi seotud ja võrdsed, elus ja surmas, minevikus ja olevikus. Me väidame, et on olemas käegakatsutav reaalsus, ja illusioon. Aga mis on mis? Võib-olla on hoopis esemed meie ümber illusioon, ja energia, mida me silmaga ei näe, tegelik reaalsus.
Juan Rulfo (1918–1989) on maagilisest realismist mõjutatud mehhiko kirjanik, stsenarist ja fotograaf. Ta on avaldanud vaid kaks raamatut: lühijuttude kogu „Leegitsev ljaano“ (El llano en llamas, 1953) ja romaani „Pedro Páramo“ (1955, e.k. 1979), kuid Rulfot peetakse Ladina-Ameerika kirjanduses sama mõjukaks autoriks maailmakirjanduse suurkujude Gabriel García Márquezi või Jorge Luis Borgesega.
Osades: Ivo Uukkivi, Mait Malmsten, Merle Palmiste, Guido Kangur, Lembit Ulfsak, Tõnu Oja, Tõnu Aav, Ita Ever, Ester Pajusoo, Mari Lill, Kersti Kreismann, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Laine Mägi, Britta Vahur, Mihkel Kabel, Anti Reinthal, Uku Uusberg, Kristo Viiding.
On üks mees, Juan Preciado, kes tuleb pärast ema surma otsima oma isa, Pedro Páramot, mõisnikku ja küla valitsejat. Ema kodu küla Comala on alla käinud ja maha jäetud, seal ei ela enam kedagi – peale surnute. Kuid tegelikult pole vahet surnute ja elavate maailmadel, surm on elu loomulik osa ja maailm surnute ja elavate jaoks seesama. Tegelikult polegi olemas tulevikku või minevikku, elu ja surma, on olemas pragune hetk, kus kõik eksisteerib ühekorraga. Nii nagu surma tantsus oleme me kõik ühte ringi seotud ja võrdsed, elus ja surmas, minevikus ja olevikus. Me väidame, et on olemas käegakatsutav reaalsus, ja illusioon. Aga mis on mis? Võib-olla on hoopis esemed meie ümber illusioon, ja energia, mida me silmaga ei näe, tegelik reaalsus.
Juan Rulfo (1918–1989) on maagilisest realismist mõjutatud mehhiko kirjanik, stsenarist ja fotograaf. Ta on avaldanud vaid kaks raamatut: lühijuttude kogu „Leegitsev ljaano“ (El llano en llamas, 1953) ja romaani „Pedro Páramo“ (1955, e.k. 1979), kuid Rulfot peetakse Ladina-Ameerika kirjanduses sama mõjukaks autoriks maailmakirjanduse suurkujude Gabriel García Márquezi või Jorge Luis Borgesega.
teisipäev, 10. märts 2009
Minu artikkel Risto Räppari raamatutest
Minu artikkel "Mis võib juhtuda, kui kolid uude kohta või alustad uut tööd" ei mahtunud paraku Elukirja sisse, aga nende kodulehele pandi see üles. Minu artikkel tutvustab tegelikult kahte vahvat soome keelest tõlgitud raamatut Risto Räpparist. Lastele väga hea lugemine, aga ka täiskasvanud saavad sellest kindlasti lugemielamuse.
Teise Nooruse võistulaulmine
Laulupeo võistulaulmine Salme kultuurimajas Teise Noorusega.
Võistu laulis kümmekond koori.
Alguses oli paar tundi üldproovi ja siis ettelaulmine.
Meie koor oli järjekorras teine, seega ei pidanud kaua oma järge ootama. Kuulasid Ene Üleoja, Heli Jürgenson ja Veronika Portsmuth (loodetavasti kirjutasin õigesti).
Olla päris kenasti läinud, ei pea häbenema.
Ausalt öelda hakkas mul vahepeal hääl veidi värisema, täitsa nagu oleks jälle mingil konkursil. (Nooremana hääl muidugi ei värisenud.)
Puutetahvli kasutamisest Ristikus ja mujal (Postimehe artikkel)
Postimehe lisaleht Kasulik Tehnoloogia, 10. märts 2009
laupäev, 7. märts 2009
Jälle koolitama
Ees ootavad puutetahvlikoolitused
koolielu.ee ainekuu raames
ja e-õppe konverentsil Tartus.
Koolielu ainekuust on juttu ka Postimees.ee-s, vt siit.
reede, 6. märts 2009
Reede
Jälle reede.
Jälle sai kolleegidega lobiseda. Nii tore.
Panime emakeelepäeva stende üles.
Kuigi reedeti lõpevad mul tunnid kell pool kaks, lahkusin koolimajast kell neli. Aga stendid on ilusad ja seintel (minu osa oli küll rohkem moraalne).
Plaanisin tulla koju magama, sest nädal on olnud töine ja väsitav, aga võta näpust! Maandusin arvuti ette
ja jäin siia õige pikaks ajaks: nii palju põnevat materjali leidsin!
neljapäev, 5. märts 2009
Minu artikkel
Koolielu.ee avaldas mu artikli "Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad ehk millisena paistab riigikeele tänapäev ja tulevik õpetajatetoast vaadatuna", mis oli lühemal kujul ka õpetajate lehes.
Jälle terve õhtu arvutis
Kõigepealt DigiTiigri koolituse 5. moodul, teemaks mõtte- ja mõistekaardid. Endalgi oli huvitav, pealegi leidsin uue keskkonna – FlowChart.
Seejärel uurisin vikiülikooli kursusekaaslaste blogisid. Veel oli vähe täidetud, aga ikkagi väga huvitavad.
kolmapäev, 4. märts 2009
Ikkagi hakkan õppima
Mitu inimest rääkisid mind pehmeks ja ma ikka üritan avatud õppevahendite loomise kursusel osaleda. Tegin endale selleks ka nõutud blogi.
teisipäev, 3. märts 2009
Fotod Postimehesse
Mõni aeg tagasi küsis ajaleht Postimees õpetajate käest oma erilehe tarvis puutetahvli kohta igasuguseid küsimusi ja ka mina vastasin neile. Nüüd tahtsid nad pilti ka teha. Tegidki. Sellised tulid välja. Fotograaf Liis Treimann.
esmaspäev, 2. märts 2009
Jätan ühe õppimise vahele
Wikiülikoolis algab avatud õppematerjalide koostamise ja kasutamise koolitus. Oi, kuidas oleksin tahtnud osaleda! Kaalusin kaua ja jõudsin raske südamega otsusele, et jätan seekord ühe õppimise vahele. Loodetavasti tuleb neid ikka veel. Ja mul on sel kursusel mitu tuttavat, ehk saan piiluda, mis nad teevad!
Hea mõte
Oota ja sulle pakutakse lahendust. Siis imetleme, kui lihtne see lahendatav ülesanne on. Maailm koosneb lihtsusest, kuid meil pole aega seda märgata, kiirustame ikka kiiremini, kiiremini tähtede poole. (Geobioloog-nõustaja Kalju Paldis ühes naisteajakirjas)
Tellimine:
Postitused (Atom)