Äpardus

Unustasin vist esimest korda elus autol tuled parkimise ajaks põlema ja kui tahtsin koolist koju sõitma hakata, oli aku tühjaks läinud.

Eks pidin siis taksoga koju minema. Otse ma ju koolist koju ei saa, mitme bussiga sõitmiseks oleks kulunud liiga palju aega.

Õhtul hiljem palusin meestelt abi ja sain auto käima. Aku laadimiseks tuli pool tundi ringi sõita. Justkui inimesel poleks 31. augustil muud teha kui linnas ringi tiirutada! Sõitsin Kopli kandis, seal polnud ummikut. Nägin uusi maju ja tundsin mere haisu.

Palju ilusaid inimesi ja muusikat

Koorilaul on mõnus, rikastav hobi.

Möödunud nädalal vanades piltides sobrades sattus näppu hulgaliselt huvitavaid fotosid Nooruse kooris laulmise ajast. Kui palju ilusaid inimesi ja vahvaid tegevusi!

Telekast laulupeo kontserdi kordust vaadates võisin tõdeda, et olen paljude praeguste dirigentidega kunagi koos laulnud (nt Hirvo Surva, Mikk Üleoja, Raul Talmar, Erki Pehk, Lauri Sirp, Elo Forsel. Kaie Tanner, Anne Kann) või nende käe all laulnud (nt Merike Toro, Ene Üleoja, Raul Talmar).

Aegade jooksul on olnud ka palju ilusat muusikat. Kaheksakümnendate aastate alguses laulsime näiteks Eino Tambergi oratooriumit "Amores". Küll see on ilus! Pühapäeva hommikul otsisin LP välja ja kuulasin kohe naudinguga. Hea pehme tugitool ju nüüd ka.

Nüüd võttis Nooruse koor selle teose jälle ette. Novembris on Nooruse 50. sünnipäev ja see oratoorium tuleb jälle ettekandele, Pärnus ja Tallinnas. Eelmine kord olid solistid Sirje Puura, Leili Tammel, Ivo Kuusk ja Väino Puura, dirigent Peeter Lilje, nüüd on lubanud laulda Angelika Mikk, Helen Lokuta, Oliver Kuusik (?) ja üks läks meelest ning dirigeerida Risto Joost.

Küll on hea jälle kooris laulda! Mõnus seltskond ja kvaliteetne muusikategemine. Lihtsalt nauding!

Hoiame kokku

Käisime pojaga ennelõunal Rocca al Mare keskuses nn kaubareisil (läksin lihtsalt ühte raamatut ostma) ja sattusime kogemata kotivahetusse, st andsime oma kilekotid ära ja saime riidekotid vastu.

Olin ettevõtmisest "Hoiame kokku" kuulnud küll, aga unustanud, et see on sel laupäeval. Ma ei süvenenud sellesse, sest arvasin, et on kole pikk järjekord. Täitsa tore mõte ja hea, et kohal olime.

Kotivahetus: http://kus.ee/?op=firm&id=538&offers=643.

Ootasin vaibapuhastajat

Mingi firma tahab kevadest alates mulle pidevalt tulla vaipa või diivanit puhastama. Seni olen neid tõrjunud, aga kui nad neljapäeva hommikul helistasid, siis soostusin.

Leppisime kokku reede kella kolmeks. Keda aga ei tulnud, olid vaibapuhastajad. Päevaplaan oli rikutud. Püüdsin ka helistada, aga telefon oli kogu aeg kinni. Äkki nad mõtlesid järgmist reedet? No ootan siis jälle.

Kooli asjus sotid selgemad

Sain täna enam-vähem teada, mis mind sel õppeaastal koolis ootab.

Jätkan eelmise aasta kaheksandikega tänavu üheksandas klassis, saan ühe uue, 5. klassi (oleksin tahtnud ka paralleeli, hea koos õpetada, aga paraku ei saadud anda) ja ilmselt kaks 5. rühma, neist ühes üks õpilaane, aga iseäranis raske juhtum (sestap ongi üksi rühmas). See teeb kokku 21 tundi, seega alla täiskoormuse. Mõnes mõttes päris hea.

Kui veab, siis saan kapi ka, kuhu asju panna, praegu on mu pahn õppejuhataja kabineti kapis, ent see pole eriti mugav.

Selle peale aga, et registreerusin Tartu ülikooli tasuta kursustele, ei vaadata vist eriti hea pilguga. Mitte et tasuta, vaid et tahan õppida ja see juhtub ka mõnel koolipäeval.

Mind kutsuti laulma: esitame nn laulvate õpetajatega 1. sept kahel aktusel laulu, mis ütleb, et pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest. Sel kevadel lõpetanute klassijuhatajad esinesid sellega juunis lõpuaktusel.

Onu Remuse jutud

Kui hommikul tööle sõitsin, luges Tõnu Aav raadios onu Remuse jutte. Küll oli tore kuulata, itsitasin omaette peaaegu kogu aeg.

Huvitav oli see, et tabasin nendes hoopis uusi, huvitavaid nüansse, mille peale pole varem tulnud. Väga andekad lood.

Mõnus oli neid kuulata ka sellepärast, et lugesin eile äsja ilmunud Haridust, kus kirjutati just lugude jutustamisest. Peaksin hakkama oma viiendikega lugusid jutustama, see on ääretult oluline oskus,

Sugulastel on sarnased hääled

Vanasti ajas ema meid õega telefonis alalõpmata segamini, ei teinud häältel vahet.

Kuulasin hommikul järjejuttu, mida luges Elisabeth Tamm. Tema hääl oli väga sarnane ema Mari Lille häälega. Õhtul rääkis telekas Paavo Järvi, kelle hääl ja rääkimismõnu olid täiesti samasugused kui ta isal Neeme Järvil, täheldasin seda juba laulupeo proovides.

Ei kujuta aga hästi ette, kui meie poeg hakkab isa häälega rääkima.

Uh, saatsin artikli Haridusele ära

Leppisime kevadel Haridusega kokku, et kirjutan neile oma puutetahvliteemalisest kursuselõputööst artikli. Aga leidsin hoopis vajalikuma teema – autoriõigused.

Kuna olen nüüd autoriõiguste teemast läbi närinud ja tean, et õpetajad on sellega hädas, otsustasingi saata Haridusele artikli hoopis autoriõigustest. Alapealkirjad said sellised:

• Teoste vaba kasutamine hariduslikel eesmärkidel
• Autoriõiguste liigid
• Creative Commonsi piirangud
• Miks autoriõigust määrata
• Kuidas litsentsi lisada
• Kust leida avatud sisulitsentsiga materjale
• Veel mõningaid linke

Eks näis, mis nad vastavad ja kas avaldavad.

Reedel sain meili, et tõenäoliselt avaldavad oktoobri Hariduses.

Algaski kool

Täna oli esimene koolipäev. Tore oli armsaid kolleege näha.

Arusaadavalt ei saanud veel paraku tuleviku kohta teavet. Mis klassid ma üldse saan? Mitu tundi? Kindel peaks olema, et kaks üheksandat, endised kaheksandad jäävad mulle õpetada.

Nojah, eks peab ootama. Tuleb mis tuleb, peaasi, et tööd on.

Päevakohaselt – 20 aastat Balti ketist

Täna möödus 20 aastat Balti ketist. Otsisin oma vanad pildid ka välja.

Olime Nooruse kooriga parajasti laululaagris ja sõitsime Rapla lähedale ketis osalema.

Eks me muidugi laulsime, selleks tegime keti korraks kõveraks.
Ja ikka muudkui laulsime.
Kett tundus lõputu. Ühelt poolt...
... ja teiselt poolt.

Mina lasteaias

Kuna ma niikuinii skannisin kooliasju, siis tõmbasin mõned vanad pildid ka arvutisse.

Vaat milline tüdruk käis lasteaias! Mina olen see, kes laiutab oma uhke kleidiga kahel toolil!

Aga pidudel olid meil igasugused asjad peos, mõnikord lopsakad lilled. Mina olen vasakult teine.

Ükskord käis mingi fotograaf, ma ei tea, milleks, aga me poseerisime kasvataja Eve juures. Siin olen ma vasakult kolmas, pisike.

Samast poseerimisest, mina olen ees vasakult teine. Söögitädi (paremal) peaks olema Artur Talviku vanaema, kui õigesti mäletan.

Siin on lasteaia lõpupidu aastal 1970. Paremalt äärmine on õde Katrin, siis tädi Laine ja mina olen paremalt kolmas, ninapidi tulbis. Minu kõrval istub rühmakaaslane, vist oli Rita, ja tema kõrval mu ema, lillelises kleidis.

Uh, sain artikli Keelekaitsjale valmis

Kirjutasin Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikku Keelekaitsja artikli "Emakeeleõpetajad emakeele kaitsel". Eks näis, kas avaldavad (ja/või kas muudavad pealkirja).
Munesin mis munesin, aga lõpuks sain valmis. Muutsin seitse korda pealkirja ja sisu ja vahepeal jätsin täitsa seisma. Täna võtsin jälle lahti ja kirjutasin ühe jutiga valmis.

Tulid sellised alapealkirjad:

• Emakeeleõpetajad muretsevad õpilaste õigekeeleoskuse pärast
• Emakeeleõpetajad on paraku ülekoormatud
• Emakeeleõpetus ei ole siiski ajast maha jäänud
• Vana tuttav – arvuti
• Internet õpetaja hea abilisena
• Uus vahend eesti keele ja kirjanduse tundides – puutetahvel
• Õpetajad eesti keele kaitsel

Rahumäe kalmistul

Täna käisime ema ja pojaga Rahumäe kalmistul.

Tahtsime üles otsida mõned sugulaste-tuttavate hauad. Alguses otsisime mu lapsepõlve hoidjatädi oma, kes elas meie korteri, st kööktoa kohal teisel korrusel. Tal ei olnud sugulasi ja tema haud on rohtu täis kasvanud – kui see ikka oli tema haud, mille arvasime üles leidnuvat.

Siis otsisime Karevate hauda. Sinna on maetud helilooja ja kontrbassimängija Hillar Kareva, kes oli mu ema onupoeg, ning tema vanemad Albert ja Elise.

Siis läksime Brandmannide hauale. Seal puhkavad šokolaadivabrikant August Brantmann, tema naine Anna, poeg Elmar ja minia Laine. Tädi Laine oli minu isa ema noorim õde.

Samale platsile on maetud Aleksander ja Leena Poola. Leena oli mu isapoolse vanavanaema õde.
Brandmanne on seal veel kolm: Elmari õde Aino Gertrud ja vend Harald ning Mari, kellest ma ei tea kahjuks midagi.

Ja unes nägin ka kooli

Unes kooli nägemine on õudusunenägu!

Tegevus toimus nagu alati selliste unenägude puhul Westholmi koolimajas, aga õpilased ja kolleegid olid nagu ikka praegused. Minu praeguse kooli ehk töökoha ja Westholmi koolimaja projekteeris sama arhitekt ja olen ise Westus õppinud, ehk sellepärast.

Pidin uue klassiga tegema 1. septembril muusikatundi, aga õpikuid polnud. Niisiis ajasin kogu unenäo õpikuid taga. Ikka muudkui keldrikorruselt pööningukorrusele ja sealt tagasi keldrisse.

Valmistun kooliks

Jajah, valmistun juba kooliks, see ju kohe käes. Paljundasin ja skannisin mitmesuguseid materjale ja printisin 5. klassi töökava välja.

Ega hästi kujuta veel ette, et peaks klassi ees seisma.

Pärnamäel ja Metsakalmistul

Käisime emaga Pärnamäel ja Metsakalmistul.

Pärnamäele on maetud ema vend Arno. Ta suri väga noorelt, 35-aastaselt tobeda õnnetuse pärast nn armeeaastapäeval, 23. veebruaril. Ta oli bussijuht ja remontis bussi taga midagi remondikanali kohal. Samale kanalile tema taha sõitis veel üks buss, aga mees, kes pidi sellele bussile tõkiskingad panema, oli "pidupäevaselt" juba purjus täis ega saanud sellega hakkama. Tagumine buss sõitis onu Arnole otsa ja ta kukkus õnnetult kanalisse. Ta viidi haiglasse, kuid suri. Maha jäid naine ja kaks väikest last: tütar ja poeg.

Saime suure kotitäie oksi ja muud prahti.
Metsakalmistul on Kuulmannide hauaplats. Leida oli mu isapoolse vanaema õde. Tagapool on Senni ja Hans Võit, kes olid isaema vanemad, ja Leida poeg Mati Kuulmann, kes oli kuulus jääpurjetaja.
Isa ja tema vanemate haua lähedal on mõned Karevad. Kuidas nemad täpselt meie sugulased on, pole jõudnud täpsustada, aga mu emaema neiupõlvenimi oli Kareva.
Isa Märt suri 1980. aastal, ka noorelt – 43-aastasena. Samale platsile on maetud ka tema vanemad Louis ja Elisabeth Salvet. Nende nimi oli enne eestistamist Elvei. Seda suguvõsaliini pole saanud põhjalikumalt uurida, sest Elveisid on väga vähe.
Sääsed hammustasid Pärnamäel jube valusasti. Metsakalmistul neid õnneks polnud.
Tagasi tulles jäin kogemata valele sõidurajale ja nii pidin kesklinna kaudu tagasi sõitma. Ju see pidi nii olema, sest nõnda pidin läbima uue Vabaduse väljaku. Ega roolis olles suurt näha saanud, aga tundus päris kena olevat.

Veel autoriõigustest

Pöördusin täna jälle autoriõiguste teema juurde. Hakkan asjast täitsa aru saama.

Uurisin igasuguseid huvitavaid materjale ja avastasin väga häid asju.

Püüan asja endale enam-vähem selgeks teha, kokku kirjutada ja ehk kuskil ka avaldada, siis on teistel ka sest kasu. Tean, et paljud on selle teemaga hädas.

Jaan Erik Hiiumaal

Jaan Erik käis vanaemaga 1. augustil Hiiumaal ühepäevasel ekskursioonil. See oli ainuke päev üle pika aja, mil sadas ja tugevasti.

Veel Tiigrihüppe suvekoolist

Tegin varasemad sissekanded korda: kirjutasin teksti ja lisasin pildid.

Kuna Vanaõuel ei jätkunud Internetti, tegime Koolielu uue keskkonna katsetuse reede hommikul kl 9.00–11.15, arutelu käis Skype'i vahendusel.

Kõik need päevad olen teinud tööd, viinapudel laua jala juures – sääsed ja parmud sõid Vanaõuel usinasti, nüüd tuleb sügelevaid muhke määrida.

Autoriõigustest

Tegelesin täna autoriõiguste teemaga. Huvitav ja raske.

Creative Commonsi litsentside leht on siin: http://creativecommons.galerii.ee/

Saan järjest rohkem aru, kui tähtis see teema on. Hakkan juba üht-teist taipama ja katsun endale (ja ehk ka teistele) mingi kokkuvõtte teha.

Tegelen praegu ühe õppematerjali koostamisega ja avastasin just, et ma ei saagi kõike asju selles kasutada, sest need on copyright'iga kaitstud. Kadedad! Enda ühele materjalile panin küll kasutamist lubava märgi: by-nc-sa.

Urr! Ostsin raamatuid

Käisin täna jälle raamatupoes. Niikuinii oli kaubanduskeskusesse asja ja astusin siis Rahva Raamatust ka läbi.

Allahinnatud raamatuid ostsin põhiliselt (enamasti Pegasuse omad), aga ühe kallima ostu tegin ka: Pauksonite "Astronoomiline abimees". Sai vist liiga laristatud. Ma pole seda raamatut juba aastaid ostnud, kes teab, miks seda nüüd vaja oli.

Eriarstiabist

Uurisin hommikul eriarstide juurde aja kinnipanekut. (Uuriv ajakirjandus?) Esimesed vabad ajad septembri lõpus ja oktoobri alguses!

Ühele pakuti aega 24. septembriks, teisele 2. oktoobriks. Kas siis ongi enam vaja?

Ahaa! Ostsin raamatuid!

Kõik on korras. Käisin raamatupoes ja ostsin kaks raamatut.

Tiigrihüppe suvekool, 3. päev

12. august 2009 – vaid koolitajad.

Hommikurivistus jäi ära, sest vihma sadas tugevalt.
Pärast sööki olid töötoad: 1) haridustehnoloogilised pädevusnõuded ja õpetajate kutsestandard, 2) haridustehnoloogide koolitus, 3) Koolielu ja koolitus (portaali testimne) ja 4) lisakursuste õppematerjalid. Mina osalesin teises töötoas, haridustehnoloogide koolituse kondikava väljatöötamisel.Koolielu töörühm ei saanud paraku jälle midagi testida, sest Internet oli jäädavalt lahkunud. Koolielu uus keskkond oli tegelikult üks põhilisi teemasid, sestap käis see läbi kolme päeva, aga tulemust ei tulnud.

Pärast lõunat tutvustas Ingrid Maadvere Tiigrihüppe uut koolitusmoodulit "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele", mida olin aidanud ka koostada ja mille pilootkoolituse tegin mais läbi.

Lõpuks räägiti koolitajate atesteerimisest, tehti kokkuvõtteid ja anti

infot ja kingitus: õlakott, milles pastakad ja voldikud. Pildil on suurem tiiger voldiku kaanel, sama voldik on koti peal lahti ka. Väike tiiger jm pildid on kotile tikitud.

Viimasel päeval oli kohal kontrollija Innovest.

Tiigrihüppe suvekool, 2. päev

11. august 2009 – spetsiifilised teemad.

Hommikul kell 9 oli hommikurivistus. Rivistusime eesnimede tähestikjärjestuses. See õnnestus hästi, aga kui oli vaja nimesid öelda, siis läks sassi. Suundusime sööma. Soogid olid kõik väga head, eriti kala ja salatid.

Koolipäev algas loenguga kogukondadest, lektor Eve Eisenscmidt.
Järgnes töö arutelurühmades: 1) virtuaalsed praktikakogukonnad, 2) Tiigrihüppe koolitus ja 3) Koolielu portaal ja koolitus. Mina osalesin teises rühmas, arutasime haridustehnoloogide koolitamist: millised on haridustehnoloogide tüübid, olukorrad, pädevused jms.
Pärast lõunat olid töötoad: Koolielu portaal Tiigrihüppe koolituses ja Lime Survey. Esimene (mina sealhulgas) püüdis kohapeal uut Koolielu testida (Internetiga oli pahasti, nii et eriti hästi ei saanud), teine seltskond sõitis Suure-Jaani kooli, kus oli Internet ja kus sai tööd teha.
Lõpuks oli EHISe koolitus, aga selles ma ei osalenud, ma ilmselt ei hakka seda õpetama.
Päris lõpuks oli saunaõhtu. Nii tore! Mõnus seltskond!

Böö. Portugali-reis jääb ära

Sain meili, et nädala pärast algama pidanud Portugali-reis jääb ära. Embach Tours OÜ olevat makseraskustesse sattunud. Ääretult masendav.

Huvitav, kuidas, millal ja kui palju raha tagasi saab? Ei ole naljaasi 13 000 lihtsalt ära kaotada, see on liiga suur raha. Nii suure vaevaga kogutud ja makstud. Rääkimata moraalsest kahjust.

Ah, ma nii ootasin seda reisi! Ma pole kunagi seal käinud ja reisimise puhkus oleks väga ära kulunud.

Ei saa mitte jätta märkimata ema reaktsiooni: noh, ongi hea, saad koristada!

Tiigrihüppe suvekool, 1. päev

Augusti teisel nädalal olid Tiigrihüppe juhid ja koolitajad ning Koolielu ja kogukondade tegijad kolm päeva Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses suvekoolis. See oli peamiselt küll Internetitu, aga muidu väga tore!
10. august 2009 – üldised teemad.

Algus oli kell 10.30, kuid Tallinna rahvas hilines oma pool tundi, oli mingi valearvestus.

Esimene teema oli "Tiigrihüppe tegemised ja uudised uueks õppeaastaks, Koolielu 2". Ettekandjad Signe Piirsalu, Elo Allemann ja Martin Sillaots.

Pärast lõunat tutvusime Kadri Toompark Stensethi abil põhjalikumalt autoriõiguste teemaga. Sai jälle veidi targemaks, aga uurida on siiski veel palju.

Seejärel tegi Meeri Sild ettekande internetiturvalisusest. Väga vajalik teema, millele on seni vähe tähelepanu pööratud.
Viimane teema oli "Uus õppekava, IT osa selles". Ettekande tegi Ain Tõnisson haridusministeeriumist. Pärast ettekannet jagunesime õppeaineti töörühmadesse ja vaatasime uue õppekava läbi IKT aspekstist.

Õhtune tegevus oli sportlik. Osa rahvast läks kanuumatkale, pärast oli kavas viievõistlus. Viiest võistlusest jäi üks pidamata, sest oli juba liiga pime. Oli hästi vahva õhtu, sai jälle südamest naerda.

(Pildiallkirjad tulevad nähtavale, kui hiirega pildi peale liikuda.)

Munen

Munen juba paar päeva ühe artikli kallal. Mitte ei tule piisavalt vaimu peale. Mõtteid on ja materjali ka, aga kokku ei saa kuidagi kirjutatud.

No küll ta ükskord ikka tuleb, teisiti lihtsalt ei saa.

Imelik lugu

Täna juhtus imelik lugu: käisin raamatupoes ega ostnud ühtegi raamatut! Muidu teen ikka ligi tuhandese arve.

Aga kuna natuke oli raha arvele laekunud ja kooliaeg läheneb kapates, siis ostsin bürookaupade kauplustest kiirköitjaid, kiletaskuid ja -kaasi, et vana paberipahn (8. kl materjalid) ära koristada ja uuele klassile uued kaustad sisse seada: mul ju esimest korda 5. klassid. Kuigi töötan palju arvuti ja puutetahvliga, tekib paberimaterjali ikka, kuigi vähem. Vanu ei raatsi kuidagi ära ka visata, ehk läheb kunagi tarvis. Tegelikult eriti ei lähe, aga ikkagi. Õnneks on mõnel teisel õpetajal ka nii, see lohutab.

Töötan

Jah, nii see on, teen tööd. Huvitav on. Teoreetiline, metoodiline.

Natuke loen ka. Alustasin Sofi Oksase "Puhastust". Meeldib.

Töö ei ole otseselt kooli jaoks. See on artiklite ja raamatukese kirjutamine. Eks näis, mis välja tuleb.

"Puhastuse" kõrval loen niisiis ka muid raamatuid,

nt "Haridustehnoloogia käsiraamatut" ja Keelekaitsja ajakirja.

Uus õppekava, läbiv teema "Tehnoloogia ja innovatsioon"

Tutvusin täna uue õppekava tööversiooniga (seisuga 25. juuni 2009), eriti IKT mõttes.

Uus õppekava sisaldab järgmist.

(1) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
(2) Õpilast suunatakse:
1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui minevikus;
3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste innovatsioonide vastastikustest mõjudest ja omavahelisest seotusest;
4) mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;
5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ja oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
6) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet innovaatiliste ideede rakendamisel erinevates projektides;
(3) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine I kooliastmel
3.1. Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmel õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid vormistades loovtöid arvuti abil. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme.
(4) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine II kooliastmel
4.1. Läbiva teema käsitlemine II kooliastmel põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad arvutiklassi kasutamist erinevates ainetundides. Soovitatav on seejuures kasutada rühmatööd ja aktiivõppe meetodeid ning vältida individuaalseid kodutöid, mille teostamine eeldab iseseisvat IKT kasutamist.
(5) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine III kooliastmel
5.1. Läbiva teema käsitlemine III kooliastmel kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate ainete õpetajatel integreerida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis läbiviidud ainetundidele on III kooliastmes soovitatav kasutada kaasaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.

Ei oska suurt midagi kommenteerida. Hea on muidugi öelda, et aineõpetajatel tuleb integreerida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid ning sooovitatav on kasutada kaasaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.

Toom Õunapuu: Emakeeleõpetajad koondada!

Tänases Postimehes arvas Toom Õunapuu, et emakeeleõpetajad tuleks koondada. Mis seal salata, ka mul tekkis selline mõte, kui olin lugenud 30. juuli Postimehest Mart Ummelase artiklit uue keeleseaduse kohta.
Toom Õunapuu (emakeeleõpetaja) kirjutab muu hulgas: "Ja emakeeleõpetajad tuleks juba 1. septembrist viimseni koondada kui muiduleivasööjad. On ju keelest saanud isikuahistaja, kirjanduse mõistmiseks aga piisab täiesti, kui kuuled iga «Aktuaalse kaamera» järel mõnda luuletust, s.t luule puudumist." Loodetavasti on viimane lihtsalt sõnamäng (luuletus, vrd tuuletus), sest minu meelest on need luulesaated küll head. Nojah, kõik luuletused ei meeldi mulle ka.
Õunapuu artikkel on siin.

Uh, sain lasteka valmis

Toimetasin üht pisikest lasteraamatut kassipoja seiklustest. Armas oli.

Ma ei tea autori tausta, aga peaaegu veatu tekst oli. Märkasin ainult ühte näpukat ja ka muidu oli tekst ladus. Super, sellist asja pole ammu olnud.

August. Vihm. Sügis

August niisiis käes. Alalõpmata sajab vihma, minu arust juba poolest juulist. On veidi sügisetunnet. Ilm on justkui jahedam, pime on ja sajab. Pesu ei taha ka väljas ära kuivada. Kooliaeg läheneb tohutu kiirusega.

No Tiigrihüppe koolitus on ees ja Portugali-reis ka. Ehk siis midagi rõõmsamat ka.