Esimese veerandi lõpp

Esimene veerand on läbi.
Sel aastal 25 tundi nädalas.
Töine oli, nagu ikka, eriti palju nn klassivälist tegevust.
Oli helgeid momente. Nt kui õpilane ütleb: "Õpetaja, kas ma ütlesin teile, et te olete üks mu lemmikõpetaja?" Või õpetajate päev, mille korraldas minu 12. klass. Või kui veerandi viimasel päeval jooksevad õpilased kallistama ja head koolivaheaega soovima.
4. klassi Arijaga käisin ettelugemispäeval lastekirjanduse keskuses.
12. klassiga käisime (loomaaias ja) Kanal2-s.
Koolitusi oli rohkelt ja toredaid. Kõik muidugi tasuta ja vabast ajast, parkimise eest pidi juurde maksma.
Juhendan/juhendasin kahte praktikanti: üks mitme aine õpetaja, teine haridustehnoloog.

Mihkel Muti artiklist mõned tsitaadid

Üks tundelisemaid rahvuse definitsioone leidub Herbert Wellsi «Ajaloo piirjoontes», kus ta ütleb, et rahvus on kogum inimesi, kes loeb ühesuguseid raamatuid ning keda mõjutab ühesugune kirjandusklassika. (Tänapäeval võiks lisada eesti filmid, seriaalid, ka koomiksid, linnaluule, grafitid jne.)
Eestikeelne piiblitõlge on vorminud meie kirjakeelt ja selle kaudu vanema põlve autorite loomingut. Too omakorda, eelkõige «Kevade» ja «Tõe ja õiguse» kaudu on mõjutanud meie mõttemaailma laiemalt. Me oleme elanud päevast päeva kõrvuti nende teoste tegelaste nagu pärisinimestega, nad on meie ümber ja alateadvuses, isegi kui me neid raamatuid pole pärast keskkooli enam kätte võtnud.
Hullud pole mitte võõrsõnad, vaid köndistatud ja lohakas kõnepruuk. Hirmus mõelda, et kui kunagi mõjutas kogu rahvast rikas kujundlik piiblikeel, siis nüüd ökitav massimeediakeel.


http://www.postimees.ee/598578/mihkel-mutt-kas-tahesojad-voi-vaike-illimar/#.TplvZ9wvGd4.facebook