Häid pühi!

Talv kestab

Ilus talv kestab.

Tavapärane vaade köögiaknast.

Vaade magamistoa rõdult. Imeilus, ei arvakski, et on Õismäe.

Eelviimane detsembripäev

Neljas advent

Kolmas advent

Vaade magamistoa rõdult.

Esimene advent

On novembri lõpp ja esimene advent. Sooja on ligi 10 kraadi, tihti sajab vihma. Varsti on jõulud. Vaade köögiaknast.

Külm on

Juba nädal aega on toas nii külm, et isegi mõtted hanguvad ära.

Kütan küll elektriradikatega, aga need ei soojenda piisavalt ja neid ei jätku igasse tuppa. Lõt-lõt-lõt!

Sidrunhappejaht

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu asi oli, pean ma alustama sellest, et mulle toodi esmaspäeval ämbritäis arooniaid. Arooniatest tuleb muidugi siirupit teha, aga sinna sisse käib netist leitud retseptide järgi sidrunhape.

Saatsin siis mehe poodi sidrunhapet ostma. Ei olnud. Järgmisel päeval järgmisesse poodi. Ei olnud. Ja nii reedeni. Mõne korra otsisin ise ka. Ei olnud. Kaupa palju, aga õiget asja mitte.

Hakkasin siis poodidesse helistama, sest kaua sa jõuad ise kontrollimas käia, kuigi autod on tagumiku all. Ei olnud sidrunhapet.

Lõpuks sain teada, et SuperNettos on ja lausa kahte sorti pakendis: väiksed, 30-grammised pakid ja suured, 900-grammised topsid. Ühes Selveris oli ka mõni pakike ja ühes Rimis oli ka pakikesi. Aga kümme 30 g pakikest maksab umbes sama palju kui üks 900 g tops. Selge, mille valisin.

Sain sidrunhappe kätte ja tegin kaks laari siirupit. Et olin seda hapet kohe südamest pannud, siis sai veidi hapu, aga mehed kiitsid. Ühele portsule panin juurde piparmündilehti, teisele mingit troopilist puru (oli mingi tee), sest kirsilehti polnud, aga nende maitset eriti ei tunne. Kunagi palju aastaid tagasi tegin ainult arooniatest, oli väga hea küll.

Klaaspudeleid ka polnud, panin plastpudelitesse – need tõmbasid kuumaga kortsu ja kokku. Loodetavasti ei eralda need mingeid pahu aineid.

Ootasin vaibapuhastajat

Mingi firma tahab kevadest alates mulle pidevalt tulla vaipa või diivanit puhastama. Seni olen neid tõrjunud, aga kui nad neljapäeva hommikul helistasid, siis soostusin.

Leppisime kokku reede kella kolmeks. Keda aga ei tulnud, olid vaibapuhastajad. Päevaplaan oli rikutud. Püüdsin ka helistada, aga telefon oli kogu aeg kinni. Äkki nad mõtlesid järgmist reedet? No ootan siis jälle.

Vanu pilte

Suvitasime vanasti Paunkülas, vanaisal oli seal veehoidla kaldal suvila. Mõnus trepp viis otse vette paadisillale, mille ääres oli oma paat. Nii käisime vahel paadiga veehoidlal sõitmas ja vanaisa püüdis kalu.

Siin on kaks inglit suvila verandal:

Tädi Laine ja onu Elmar. Elmari isa August Brantmann oli šokolaadivabrikant ja valitud kunagi nn Pirita kuningaks.

Mina 1990. aastal Ameerika Ühendriikides kohalikul lennul punktist A punkti B. Kohanimesid praegu ei mäleta. Tähelepanuväärne oli siis see, et noad-kahvlid olid "päris", mitte plastist ja salvrätik riidest ning nööpauguga, nii et sai nööbi külge kinnitada. Taldrik ja klaas olid ka vist ikka "päris".

Kõik pildid on skannitud slaididelt.

Internetindus korras

Starmanist helistati juba kell pool kümme hommikul! Ja asi saigi kohe korda: jälle on normaalse kiirusega Internet.

Kiidan Starmani klienditeenindajaid, kellega seni suhelnud olen (neid on juba päris mitu). Kõik on olnud hästi viisakad ja toredad ja abivalmis. Keegi ei sõimanudki mind, et olen ise loll! Elionis alustati alati sellega, et viga on minu arvutis – ometi ei olnud.

Tõeline jaanipäev

Hommikupoolikul vaatasime vabadussammast, päeval grillisime rõdul. Ilus ilm oli ja Jaan tegi imemaitsvat kala. Väike viin ja vein ka. Tõeliselt mõnus jaanipäev!

Avasime koduse grillihooaja

Esimest korda oli nii soe, et võisime rõdul grillida. Väga mõnus.

Vahepeal aga läks kana veidi kärssama ja esikus hakkas suitsuandur tööle.