Uh, sain jälle ühe kursusetöö valmis

Kursuse "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel" (õppejõud Reet Vääri) tööks oli koostada riigieksamiküsimused. Kuna ma olen põhikooliõpetaja, siis ei tulnud mul eriti hea töö, aga tehtud sai.

I. Lugemisülesanne
Loe läbi katkend Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000, lk 96 alumisest lõigust kuni lk 100 pealkirjani, kokku u 944 sõna) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna.
1. Iseloomusta rehepappi. Mida võib tema tegutsemisest ja korraldustest järeldada? (10 punkti)
2. Kuidas hindad setu käitumist? Kas setu tegi midagi valesti? Kinnita oma
väiteid tekstinäidetega. (10 punkti)
3. Kirjelda katku ja tema käitumist. Too näiteid. (10 punkti)
4. Leia tekstist viis võrdlust. Selgita, mida need annavad tekstile juurde. (10 punkti)
II. Kirjutamisülesanne
“Rehepapp suitsetas piipu ning silmitses oma rahvast. Kohutav oht, millega nad silmitsi seisid, oli lepitanud kõik omavahelised vaenud ning vimmakiskumised,” kirjutab Kivirähk “Rehepapis”. Eesti rahvas on üksmeelne olnud ja on ka muudel puhkudel, mitte ainult ohu ees. Millised on need olukorrad, mis võiksid ühendada nn esimese ja teise Eesti?
Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid Eesti rahva üksmeelt soodustavaid tegureid. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti)
Võti (ausalt öelda väga algeline)
1. Kiire, otsustav, tegutseja, tark …kui rehepapp endale kaabu tugevamini pähe surus ja küla peale jooksis. Ta ei peatunud üheski talus kauem kui vaid hetkeks ega öelnud muud kui ainult kolm sõna…
2. …hee, plika on siin päris võõras. Ei ole siis mõtet musiga piirduda! Setu otsustas tüdruku teisel kaldal kiiremas korras ära vägistada.
3. Algul kena piigake, pärast kits. Tütarlapsena meelitas, kitsena otsis ohvreid.
“Aitäh, onuke, et sa mu üle jõe tõid! Tänuks said kiire surma!”
Ning üks valge kits /--/ jooksis mökitades küla suunas.
Kits avas sõraga ukse ja vaatas rehetuppa. /--/ …nägi tema lumivalget kasukat ning kollakalt hiilgavaid silmi.
4. Ehmunud sipelgatena paiskusid külaelanikud… – liikusid kiiresti
…kus nad seisid tummadena tihedalt üksteise kõrval… – ühtegi häält tegemata
Te peate lebama risti-rästi nagu kuuseoksad sipelgapesas… – täiesti segamini
…sama valge kui võõra tütarlapse kleit… – osutab, et kits oli enne tütarlaps
…vahtis ainiti rehetoa lakke, mis oli must kui öö. – väga sünge
Pead ja jalad segamini nagu sead põhus… – pididki jätma loomade mulje

Andragoogikakursus läbi, tunnistus käes

Pikk andragoogikakursus (400 tundi ehk 10 ap) sai läbi. Õppisime augustist siiani, kord kuus reedeti-laupäeviti. Tore aeg oli.

Täna oli lõputööde kaitsmine. Hästi läks. Kuna minu teema oli puutetahvli kasutamine ja koolitus, siis tegin oma nn kaitsekõne ka Notebookis. See meeldis kõigile, aga pole ka ime.

Teiste tööd ja esitlused olid ka väga huvitavad.

Lõpuks oli päris kurb, et kursus läbi saab. Mul oli küll fotokas ka kaasas, aga ei teinudki ühtegi pilti.

Tohutult palju uusi teadmisi ja toredaid tuttavaid.

Viimane täiskasvanukoolitus

Avalikust esinemisest

Koolitaja Andres Dvinjaninov

Uh, sain oma lõputöö lõpuks valmis

Sain just Andrase lõputöö valmis ja saatsin juhendajale. Teema on
"KOOLITUSE “PUUTETAHVLI VÕIMALUSED JA KASUTAMINE AINETUNDIDES” LÄBINUD ÕPETAJATE KOOLITUSEL OMANDATUD OSKUSTE RAKENDAMINE", juhendaja Laine Aluoja.

Oli väga huvitav ja kasulik teha.

Täiskasvanuhariduse sümpoosionil

ETKA Andras korraldas 25. märtsil 2009 Tallinnas hotellis Radisson SAS ESFi programmi "Täiskavanuhariduse populariseerimine" raames SÜMPOOSIONI.
Sümpoosioni eesmärgiks oli täiskasvanute koolitajate vastastikune vaimne rikastumine ja ideede genereerimine valdkonna arenguks. Mõttelaine tekitajaks oli sel korral Akadeemia Nord professor Voldemar Kolga.

Mõtlesin tükk aega, kas lähen või mitte, aga õnneks otsustasin minna.

Oli väga huvitav, sain palju uut mõtlemisainet ja häid mõtteid.

Jäin väga rahule.

Täiskasvanukoolitus, 8

REEDE, 13. märts 2009
Õppeprotsessi kvaliteet, analüüs ja tagasiside, Ülo Vooglaid
Külaskäik Loonele.
Ülo Vooglaiu mõtteid
Tööga ei saa rikkaks, töö tapab ära. Rikkaks saab müümisega, aga selleks peab tark olema.
Töö kõrvalt õppija on diplomeeritud invaliid.
Lollusi ei ole mõtet täiustada. Täiustada maksab seda, mis on hästi (mitte väga hästi).
Arendada ei saa kedagi ega midagi, saab luua keskkonda.
Andragoog peab aitama inimest aru saama.
Küsitlusega kogutavad andmed ei ole interpreteeritavad.
Kui ette kirjutada tegevus, ei saa tulemust.
Et teada, mis viga on, peab teadma, kuidas korras on.
LAUPÄEV, 14. märts 2009
Hanked: koostamine ja täitmine, MA Annika Jõks
Projektide planeerimine, MA Anu Harjo
Euroopa koostööprojektid, Hanneloore Juhtsalu, SA Archimedes
Andragoogi kutse ja taotlemisprotsess, Kerttu Taidre

Täiskasvanukoolitus, 7

13.–14. veebruar 2009
Reede:
Hindamis- ja tagasiside meetodid. Meetodite seminar. MA Virve Kinkar
Laupäev:

Koolitaja roll ja rollikäitumine. MA Liina Randmann
Koolitaja portfoolio. MA Aino Mölder
Kahjuks jäin mina teiseks päevaks täiesti haigeks ega saanud osaleda.

Mõtteid Virve Kinkari koolituselt
Teadmine kujuneb inimeses, seda ei saa anda.
Koolitaja müüb emotsiooni.
Ka halvast kogemusest võib hästi õppida.

Kui oled midagi lubanud, siis tuleb seda teha.
Meetodeid:

Infoleht teemal "Täiskasvanukoolitus 100 aasta pärast", hindamisring, "kohver" (mida võtad koolituselt kaasa).

Täiskasvanukoolitus, 6

REEDE, 16. jaanuar 2009
Grupiprotsessid ja nende juhtimine. MA Jaana Liigand
Päev otsa loengut. Väga väsitav.

* Millised mõtted/teemad/teadmised jäid eriti meelde

Motivatsioon tekib teadmisest, et ma ei tea.
Raske on koostööd teha nendega, kes arvavad, et teavad kõike. Nad ei taha teha meeskonnatööd.
Abilene'i paradoks: grupp võib võtta vastu otsuse, mida ükski liige eraldi iial vastu ei võtaks.
Jagatud vastutus on vastutamatus.
Tänulikkuse asemel tuleks tunda õnnelikkust.

LAUPÄEV, 17. jaanuar 2009
Koostöötreening. PhD Talvi Märja, MA Merle Lõhmus, MA Tiiu Saks

Päev otsa koostöötreeningut. Väga huvitav ja kasulik.

Täiskasvanukoolitus, 5

12.–13. dets V sessioon, pool aega läbi

REEDE, 12. detsember 2008 (Rahvusraamatukogus)

Europassi CV. Kaire Kroos
Jälle midagi kasulikku!

Õppimine täiskasvanueas. PhD Larissa Jõgi
Hästi tore päev. Omaette nauding oli jälgida koolitajat.

LAUPÄEV, 15. november 2008
Õpimotivatsioon. Õppejõud Uku Visnapuu
Sellest päevast ei osanud algul midagi oodata, aga tegelikult kujunes see äärmiselt vahvaks päevaks. Kõigepealt oli muidugi tore koolitaja, kuid sama tähtis oli meie üksmeelne ja sõbralik rühm. Nii palju toredaid inimesi koos teebki päeva mõnusaks. 

Pildid on ka siin. 

Mida uut õppisin läbitud õppepäevadest?
Sain teada, et on olemas europass ja europassi CV ning mida need endast kujutavad. Larissa Jõgilt õppisin peale konkreetse teema tarkuste ka seda, kuidas koolitusel käituda (nautisin tema tööd). Uku Visnapuult sain igasugust kasulikku teavet ja huvitavaid nippe.
Millised mõtted/teemad/teadmised jäid mulle eriti meelde?
Larissa jõgilt:
Koolitusel ei maksa küsida ootuse, sest see seab koolitajale suure vastutuse.
Koolitaja teeb füüsilisest ruumist sotsiaalse ruumi.
Teha koolituse alguses kokkulepe.
Kuulata hoolikalt seletusi.
Uku Visnapuult:
Kuidas teha endale puhkepaus: lasta kuulata kellegi teise esinemist (CD, DVD, Internet).
Kui tahad areneda koolitajana, arene isiksusena.
Võtta loosungiks “Kõik on võimalik”.