Pojaga jalutamas

Kell kolm lõunal helistas Jaan Erik mulle, et tulgu ma ruttu koju, et teeme koos midagi.

Eks me teeme ikka vahel midagi, aga seekord tahtis ta seda eriti. Õnneks olingi juba koduteel.

Läksime Õismäele jalutama: mina jalgsi, poiss rattaga.

Tore oli. Meil on Õismäel ilus. Lastele on liikluslinnak.

Keskel on tiik ja tiigis purskkaev.

Aga pärast sain jubeda köhahoo. Köhisin tund aega, nii et kopsutükid lendasid ja silmist lõi tuld. Hirmus.

Ei mingit nädalavahetust

Kui nn normaalsed inimesed lähevad reedel vilistades mõnusale vabale nädalavahetusele, siis õpetaja tassib reedel töölt tulles mitu kilo vihikuid parandamiseks koju.

Ma tõin täna koju kahe üheksanda klassi eesti keele töövihikud ja tunnikontrollid ning ühe viienda klassi kirjanduse vihikud. Kodus laual ootavad sellest nädalast veel kahe üheksanda klassi kirjandid ja eesti keele tunnikontrollid.

Nende parandamisele ja hindamisele läheb kindlasti üks päev vähemalt ja üks päev kulub juba uue nädala tundide, kontrolltööde jm ettevalmistamiseks.

Kui keegi mõtleb nüüd, et mis sa siis oled õpetaja, mine kuskile mujale, siis vastan: mulle meeldib see töö kõigest hoolimata. Ja pealegi pole töökohti jalaga segada.

Positiivset ka

Õhtul käisin kooriproovis, see on puhtalt positiivne värk.

Teine Noorus (meie, nn vanakesed) teeb proovi koos praeguse, noorte lauljatega Noorusega.

Huvitav on jälgida põlvkondade erinevusi. Juba eelmisel neljapäeval tekitas noortes hämmingut, et meie tahtsime juba järgmiste proovide aegu teada ja need kohe märkmikusse üles kirjutada. Nad arvasid, et piisab, kui millalgi meil saata. Aga "vanadel" vaja ju elu sättida!

Ja muidugi ei saa noored meie naljadest aru. Me teeme kogu aeg igasuguseid eluterveid ja -kogenud nalju, mis jäävad noortele arusaamatuks.

Ja muud säärast.

Aga muidu saame hästi läbi ja naudime ilusat muusikat.

Ja jälle üks koolitusmoodul seljataga

Täna käisin Tallinna 21. Koolis puutetahvlikoolitust tegemas.

Neil ei ole arvutiklassis puutetahvlit (ega peagi olema), sestap tegime esimese mooduli klassiruumis, kus see on olemas. Ses mõttes kehv, et õpetajad jälgisid ainult mind ja mu materjale, aga ise arvutis askeldada ei saanud. Tahvli juures käisid küll natuke tegutsemas, kuid suurema osa ajast ainult vaatasid. Abiks ikka.

See koolitus käib mu enda programmi ja materjalidega.

Jälle tore kogemus.

Andres Pajula kõne 2009/2010. õa avakonverentsil: MASU - Ma Suudan!

Vaata siit: http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=27602

DigiTiigri I moodul

Vaata siit: http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/09/digitiigri-i-moodul.html

Puutetahvlikoolituse I moodul

Vaata siit: http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/09/puutetavlikoolituse-i-moodul.html

GEP

Vaatasin telekast NO teatri etendust "GEP ehk Gorjatšije estonskije parni".

Väga lahe.

Vaata ka siit.

Hea mõte

Häid mõtteid Maire Aunaste saatest "Mida teie arvate?"

Maaja Kallast: isiklikku elu ja abielu ei tohi segamini ajada.

Jürgen Rooste sõber: seks, abielu ja armastus on kõik toredad asjad, kahju, et neil omavahel nii vähe ühist on.

Jürgen Rooste: jõulud ja jaanipäev on ühesugused – +10 kraadi ja sajab; kange alkohol ja sügavad tunded on ainsad (...)

Heinz Valk: riiaka naisega tuleb käituda kui lapsega – juhtida tähelepanu kõrvale ehk öelda: vaata, kutsu!

Reipalt koolipinki

Meil oli täna koolis tervisepäev "Reipalt koolipinki – leiva eri".

Väga tore ettevõtmine! Mina olin Irjaga esimeses kontrollpunktis, kus lapsed pidid nimetama 5 leivasorti ja mina pidin klassipildi tegema.

Olime postil kella poole kümnest üheni. Alguses oli väga jahe ja tuuline, ma ei olnud osanud sellega arvestada, aga päikese käes kannatas olla küll.

Loe ja vaata pilte siit: http://www.ristiku.tln.edu.ee/huvitegevus/mis-tehtud-mis-teoksil/oppeaasta-2009-2010/tervisepaev

Lastekirjanduse keskuse juunikuu raamat

Lastekirjanduse keskus tutvustab kord kuus üht head laste- või noorteraamatut. Juunikuu raamat oli Tiia Toometi "Suur karuraamat".

Lastekirjanduse keskuse kodulehelt, autor Leida Olszak, karusõber:

Lühidalt raamatu sisukorrast. Mõõdukale sissejuhatusele („Kaisukarude ajalugu”) järgneb kodukarude konkreetne liigitus („Kaisukarude galerii”), mis võimaldab omagi lemmiku paika panna, (näit. „Vana aja karud”, „ Nõuka-aja karud”, „Ametikarud”, „Rahvuslikud karud”, „Nunnukarud”, „Isevärki karud” jne). Lõpetuseks sisaldab „Karuvaria” ülevaadet karuasjadest, karuraamatutest, lisatud on ka karukroonika ja valik huvitavaid karufakte. Mida siis veel tahta? Ega muud kui selle suhteliselt universaalse raamatu jõudmist iga karusõbrani ning kohtumist uutegi sõpradega, kes võivad endas ootamatult avastada hingesugulust igavesti truu karuga.

Minu toimetatud. Nautisin selle raamatu toimetamist väga ja ootasin selle ilmumist kannatamatult. Nii armas!

Kohtumine sel kevadel kooli lõpetanuga

Kohtusin täna koolimaja ees ühe oma sel kevadel kooli lõpetanud õpilasega.

Ta õpib nüüd teeninduskoolis ja tal pidi päris kenasti minema. Ja ta olla oma õpperühmas olnud ainuke, kes olevat osanud 14 käänet peast öelda. Seda oli tore kuulda.

Tuttavad kirjutavad

Sain täna Apollo raamatuajakirja ja leidsin sealt kahe tuttava raamatud.

Üks oli Kaja Tampere raamat "Minu Soome. Üksinda omade seas". Teadsin, et ta oli selle valmis kirjutanud, aga nüüd nägin ilmumisteadet. Laulsime Kajaga Nooruse kooris koos ja olime minu meelest head sõbrannad, kuni ta läks Soome.

Teine oli Urmas Tokko "Bioloogia koduõpetaja". Selle raamatu olemasolust olin ka juba teadlik, nägin vist kirjastuse kodulehelt. Urmas on Tiigrihüppe SA koolitaja nagu minagi.

Olin esimese klassi õpetaja

Asendasin täna ühe tunni esimese klassi õpetajat, sest tema tegi minu üheksandikele etteütlust.

Esimese klassi õpetaja on minu üheksandike logopeed ja logopeedid peavad septembri alguses tegema õpilastega etteütluse. Arvasime, et etteütlus saab veerand tunniga valmis – üheksas klass ju –, aga nad otsustasid meelega viivitada ja nii kulus selleks terve tund. Paras! Selle võrra jäi rohkem kodus õppida!

Aga mina lugesin esimesele klassile "Lottet". Küll oli naljakas. Mitte lugemine, kuigi see oli ka vahva kogemus: lugeda ilmekalt võõrast teksti. Hoopis lapsed. Alles lasteaiast tulnud. Ja küll oli neil raske terve tund kuulata. Kui oleks teadnud, et terve tund kulub, oleks muidugi teistsuguse plaani välja mõelnud. Ma ei sobi ikka pisikeste õpetajaks, õigupoolest on viiendikud ka veel päris titad (vabandust, aga üldse mitte pahas mõttes).

Sugulased kirjutavad

Viimases Õpetajate Lehes oli Doris Kareva artikkel "Keele väärtus ja vägi", viimases Meie Peres tema poja Ormes Liivaku "Kolimise kool".

Olen Dorise kirjutisi alati nautinud ja see artikkel on samuti tohutult hea. Kadestan teda tema sõnakasutusoskuse (ja mitte ainult selle) pärast.

Uued koolitused

Alustan koolitusi. Tere tulemast!

Vaata siit.

Ka laupäeval tuleb paraku teha koolitööd

Olen püüdnud teha nii, et laupäev oleks koolitöövaba – et oleks vähemalt üks päev nädalas, mil ei pea kooliasjadege tegelema. Aga võta näpust! Ei tule välja.

Kool haarab sind täiesti jäägitult, kas tahad või mitte.

Täitsin emakeele ainekomisjoni blogi, sätin koolituste aegu klappima, nuputan, millal teha emakeele ainekomisjoni ja IKT nõukogu koosolekut, pean plaani kirjutada lõpuks kokku Eestis müüdavate interaktiivsete tahvlite ülevaade, laupäevase kuupäeva sees tegin kokkuvõtet oma e-tegevusest, sest kooli juhtkond on otsustanud esitada mind e-õpetaja kandidaadiks. Ja nii edasi. Tööst puudu ei ole. Palgaga on muidugi teisiti.

Sain interaktiivsete tahvlite kokkuvõtte napilt laupäevase kuupäeva sees kokku kirjutatud ja saatsin asjatundjatele ülevaatamiseks.

Vastab haridusminister

Postimehe lugejate küsimustele vastas haridusminister Tõnis Lukas. Loe siit.

Nojah, ega suur targemaks ei saanud, nagu oligi arvata.

Esimene täispikk koolipäev

Ei olnudki väga hull, ainult jalad olid lõpuks väsinud, sest pidin kohe juba koridoris korrapidaja olema. Aga vaat reedeste tundide ettevalmistamine võtab küll kaua aega, kella veerand üheteistkümneks pole vist veel pooltki valmis.

Artikkel "Kellel on koolis igav"

Eesti Ekspressis ilmus artikkel "Kellel on koolis igav".

Artikkel on siin: http://www.ekspress.ee/2009/09/01/arvamus/44588-kellel-on-koolis-igav

1. septembri aktus

1. septembri aktused olid meil toredad.

Meie muusika- ja rütmikaõpetajad Mai ja Anneli teevad tublit tööd: õpetavad lapsi aktustel üles astuma ja esinevad ka ise, nii laulu- kui ka pillimänguga. Ja panevad õpetajad ka koos laulma. Esitasime nn naisansambliga kahel aktusel ühe laulu. Jäädi hästi rahule.

1. klassi lapsed ja nende klassijuhataja olid nii armsad!

Äpardus

Unustasin vist esimest korda elus autol tuled parkimise ajaks põlema ja kui tahtsin koolist koju sõitma hakata, oli aku tühjaks läinud.

Eks pidin siis taksoga koju minema. Otse ma ju koolist koju ei saa, mitme bussiga sõitmiseks oleks kulunud liiga palju aega.

Õhtul hiljem palusin meestelt abi ja sain auto käima. Aku laadimiseks tuli pool tundi ringi sõita. Justkui inimesel poleks 31. augustil muud teha kui linnas ringi tiirutada! Sõitsin Kopli kandis, seal polnud ummikut. Nägin uusi maju ja tundsin mere haisu.

Palju ilusaid inimesi ja muusikat

Koorilaul on mõnus, rikastav hobi.

Möödunud nädalal vanades piltides sobrades sattus näppu hulgaliselt huvitavaid fotosid Nooruse kooris laulmise ajast. Kui palju ilusaid inimesi ja vahvaid tegevusi!

Telekast laulupeo kontserdi kordust vaadates võisin tõdeda, et olen paljude praeguste dirigentidega kunagi koos laulnud (nt Hirvo Surva, Mikk Üleoja, Raul Talmar, Erki Pehk, Lauri Sirp, Elo Forsel. Kaie Tanner, Anne Kann) või nende käe all laulnud (nt Merike Toro, Ene Üleoja, Raul Talmar).

Aegade jooksul on olnud ka palju ilusat muusikat. Kaheksakümnendate aastate alguses laulsime näiteks Eino Tambergi oratooriumit "Amores". Küll see on ilus! Pühapäeva hommikul otsisin LP välja ja kuulasin kohe naudinguga. Hea pehme tugitool ju nüüd ka.

Nüüd võttis Nooruse koor selle teose jälle ette. Novembris on Nooruse 50. sünnipäev ja see oratoorium tuleb jälle ettekandele, Pärnus ja Tallinnas. Eelmine kord olid solistid Sirje Puura, Leili Tammel, Ivo Kuusk ja Väino Puura, dirigent Peeter Lilje, nüüd on lubanud laulda Angelika Mikk, Helen Lokuta, Oliver Kuusik (?) ja üks läks meelest ning dirigeerida Risto Joost.

Küll on hea jälle kooris laulda! Mõnus seltskond ja kvaliteetne muusikategemine. Lihtsalt nauding!

Hoiame kokku

Käisime pojaga ennelõunal Rocca al Mare keskuses nn kaubareisil (läksin lihtsalt ühte raamatut ostma) ja sattusime kogemata kotivahetusse, st andsime oma kilekotid ära ja saime riidekotid vastu.

Olin ettevõtmisest "Hoiame kokku" kuulnud küll, aga unustanud, et see on sel laupäeval. Ma ei süvenenud sellesse, sest arvasin, et on kole pikk järjekord. Täitsa tore mõte ja hea, et kohal olime.

Kotivahetus: http://kus.ee/?op=firm&id=538&offers=643.

Ootasin vaibapuhastajat

Mingi firma tahab kevadest alates mulle pidevalt tulla vaipa või diivanit puhastama. Seni olen neid tõrjunud, aga kui nad neljapäeva hommikul helistasid, siis soostusin.

Leppisime kokku reede kella kolmeks. Keda aga ei tulnud, olid vaibapuhastajad. Päevaplaan oli rikutud. Püüdsin ka helistada, aga telefon oli kogu aeg kinni. Äkki nad mõtlesid järgmist reedet? No ootan siis jälle.

Kooli asjus sotid selgemad

Sain täna enam-vähem teada, mis mind sel õppeaastal koolis ootab.

Jätkan eelmise aasta kaheksandikega tänavu üheksandas klassis, saan ühe uue, 5. klassi (oleksin tahtnud ka paralleeli, hea koos õpetada, aga paraku ei saadud anda) ja ilmselt kaks 5. rühma, neist ühes üks õpilaane, aga iseäranis raske juhtum (sestap ongi üksi rühmas). See teeb kokku 21 tundi, seega alla täiskoormuse. Mõnes mõttes päris hea.

Kui veab, siis saan kapi ka, kuhu asju panna, praegu on mu pahn õppejuhataja kabineti kapis, ent see pole eriti mugav.

Selle peale aga, et registreerusin Tartu ülikooli tasuta kursustele, ei vaadata vist eriti hea pilguga. Mitte et tasuta, vaid et tahan õppida ja see juhtub ka mõnel koolipäeval.

Mind kutsuti laulma: esitame nn laulvate õpetajatega 1. sept kahel aktusel laulu, mis ütleb, et pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest. Sel kevadel lõpetanute klassijuhatajad esinesid sellega juunis lõpuaktusel.

Onu Remuse jutud

Kui hommikul tööle sõitsin, luges Tõnu Aav raadios onu Remuse jutte. Küll oli tore kuulata, itsitasin omaette peaaegu kogu aeg.

Huvitav oli see, et tabasin nendes hoopis uusi, huvitavaid nüansse, mille peale pole varem tulnud. Väga andekad lood.

Mõnus oli neid kuulata ka sellepärast, et lugesin eile äsja ilmunud Haridust, kus kirjutati just lugude jutustamisest. Peaksin hakkama oma viiendikega lugusid jutustama, see on ääretult oluline oskus,

Sugulastel on sarnased hääled

Vanasti ajas ema meid õega telefonis alalõpmata segamini, ei teinud häältel vahet.

Kuulasin hommikul järjejuttu, mida luges Elisabeth Tamm. Tema hääl oli väga sarnane ema Mari Lille häälega. Õhtul rääkis telekas Paavo Järvi, kelle hääl ja rääkimismõnu olid täiesti samasugused kui ta isal Neeme Järvil, täheldasin seda juba laulupeo proovides.

Ei kujuta aga hästi ette, kui meie poeg hakkab isa häälega rääkima.

Uh, saatsin artikli Haridusele ära

Leppisime kevadel Haridusega kokku, et kirjutan neile oma puutetahvliteemalisest kursuselõputööst artikli. Aga leidsin hoopis vajalikuma teema – autoriõigused.

Kuna olen nüüd autoriõiguste teemast läbi närinud ja tean, et õpetajad on sellega hädas, otsustasingi saata Haridusele artikli hoopis autoriõigustest. Alapealkirjad said sellised:

• Teoste vaba kasutamine hariduslikel eesmärkidel
• Autoriõiguste liigid
• Creative Commonsi piirangud
• Miks autoriõigust määrata
• Kuidas litsentsi lisada
• Kust leida avatud sisulitsentsiga materjale
• Veel mõningaid linke

Eks näis, mis nad vastavad ja kas avaldavad.

Reedel sain meili, et tõenäoliselt avaldavad oktoobri Hariduses.

Algaski kool

Täna oli esimene koolipäev. Tore oli armsaid kolleege näha.

Arusaadavalt ei saanud veel paraku tuleviku kohta teavet. Mis klassid ma üldse saan? Mitu tundi? Kindel peaks olema, et kaks üheksandat, endised kaheksandad jäävad mulle õpetada.

Nojah, eks peab ootama. Tuleb mis tuleb, peaasi, et tööd on.

Päevakohaselt – 20 aastat Balti ketist

Täna möödus 20 aastat Balti ketist. Otsisin oma vanad pildid ka välja.

Olime Nooruse kooriga parajasti laululaagris ja sõitsime Rapla lähedale ketis osalema.

Eks me muidugi laulsime, selleks tegime keti korraks kõveraks.
Ja ikka muudkui laulsime.
Kett tundus lõputu. Ühelt poolt...
... ja teiselt poolt.

Mina lasteaias

Kuna ma niikuinii skannisin kooliasju, siis tõmbasin mõned vanad pildid ka arvutisse.

Vaat milline tüdruk käis lasteaias! Mina olen see, kes laiutab oma uhke kleidiga kahel toolil!

Aga pidudel olid meil igasugused asjad peos, mõnikord lopsakad lilled. Mina olen vasakult teine.

Ükskord käis mingi fotograaf, ma ei tea, milleks, aga me poseerisime kasvataja Eve juures. Siin olen ma vasakult kolmas, pisike.

Samast poseerimisest, mina olen ees vasakult teine. Söögitädi (paremal) peaks olema Artur Talviku vanaema, kui õigesti mäletan.

Siin on lasteaia lõpupidu aastal 1970. Paremalt äärmine on õde Katrin, siis tädi Laine ja mina olen paremalt kolmas, ninapidi tulbis. Minu kõrval istub rühmakaaslane, vist oli Rita, ja tema kõrval mu ema, lillelises kleidis.

Uh, sain artikli Keelekaitsjale valmis

Kirjutasin Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikku Keelekaitsja artikli "Emakeeleõpetajad emakeele kaitsel". Eks näis, kas avaldavad (ja/või kas muudavad pealkirja).
Munesin mis munesin, aga lõpuks sain valmis. Muutsin seitse korda pealkirja ja sisu ja vahepeal jätsin täitsa seisma. Täna võtsin jälle lahti ja kirjutasin ühe jutiga valmis.

Tulid sellised alapealkirjad:

• Emakeeleõpetajad muretsevad õpilaste õigekeeleoskuse pärast
• Emakeeleõpetajad on paraku ülekoormatud
• Emakeeleõpetus ei ole siiski ajast maha jäänud
• Vana tuttav – arvuti
• Internet õpetaja hea abilisena
• Uus vahend eesti keele ja kirjanduse tundides – puutetahvel
• Õpetajad eesti keele kaitsel

Rahumäe kalmistul

Täna käisime ema ja pojaga Rahumäe kalmistul.

Tahtsime üles otsida mõned sugulaste-tuttavate hauad. Alguses otsisime mu lapsepõlve hoidjatädi oma, kes elas meie korteri, st kööktoa kohal teisel korrusel. Tal ei olnud sugulasi ja tema haud on rohtu täis kasvanud – kui see ikka oli tema haud, mille arvasime üles leidnuvat.

Siis otsisime Karevate hauda. Sinna on maetud helilooja ja kontrbassimängija Hillar Kareva, kes oli mu ema onupoeg, ning tema vanemad Albert ja Elise.

Siis läksime Brandmannide hauale. Seal puhkavad šokolaadivabrikant August Brantmann, tema naine Anna, poeg Elmar ja minia Laine. Tädi Laine oli minu isa ema noorim õde.

Samale platsile on maetud Aleksander ja Leena Poola. Leena oli mu isapoolse vanavanaema õde.
Brandmanne on seal veel kolm: Elmari õde Aino Gertrud ja vend Harald ning Mari, kellest ma ei tea kahjuks midagi.

Ja unes nägin ka kooli

Unes kooli nägemine on õudusunenägu!

Tegevus toimus nagu alati selliste unenägude puhul Westholmi koolimajas, aga õpilased ja kolleegid olid nagu ikka praegused. Minu praeguse kooli ehk töökoha ja Westholmi koolimaja projekteeris sama arhitekt ja olen ise Westus õppinud, ehk sellepärast.

Pidin uue klassiga tegema 1. septembril muusikatundi, aga õpikuid polnud. Niisiis ajasin kogu unenäo õpikuid taga. Ikka muudkui keldrikorruselt pööningukorrusele ja sealt tagasi keldrisse.

Valmistun kooliks

Jajah, valmistun juba kooliks, see ju kohe käes. Paljundasin ja skannisin mitmesuguseid materjale ja printisin 5. klassi töökava välja.

Ega hästi kujuta veel ette, et peaks klassi ees seisma.

Pärnamäel ja Metsakalmistul

Käisime emaga Pärnamäel ja Metsakalmistul.

Pärnamäele on maetud ema vend Arno. Ta suri väga noorelt, 35-aastaselt tobeda õnnetuse pärast nn armeeaastapäeval, 23. veebruaril. Ta oli bussijuht ja remontis bussi taga midagi remondikanali kohal. Samale kanalile tema taha sõitis veel üks buss, aga mees, kes pidi sellele bussile tõkiskingad panema, oli "pidupäevaselt" juba purjus täis ega saanud sellega hakkama. Tagumine buss sõitis onu Arnole otsa ja ta kukkus õnnetult kanalisse. Ta viidi haiglasse, kuid suri. Maha jäid naine ja kaks väikest last: tütar ja poeg.

Saime suure kotitäie oksi ja muud prahti.
Metsakalmistul on Kuulmannide hauaplats. Leida oli mu isapoolse vanaema õde. Tagapool on Senni ja Hans Võit, kes olid isaema vanemad, ja Leida poeg Mati Kuulmann, kes oli kuulus jääpurjetaja.
Isa ja tema vanemate haua lähedal on mõned Karevad. Kuidas nemad täpselt meie sugulased on, pole jõudnud täpsustada, aga mu emaema neiupõlvenimi oli Kareva.
Isa Märt suri 1980. aastal, ka noorelt – 43-aastasena. Samale platsile on maetud ka tema vanemad Louis ja Elisabeth Salvet. Nende nimi oli enne eestistamist Elvei. Seda suguvõsaliini pole saanud põhjalikumalt uurida, sest Elveisid on väga vähe.
Sääsed hammustasid Pärnamäel jube valusasti. Metsakalmistul neid õnneks polnud.
Tagasi tulles jäin kogemata valele sõidurajale ja nii pidin kesklinna kaudu tagasi sõitma. Ju see pidi nii olema, sest nõnda pidin läbima uue Vabaduse väljaku. Ega roolis olles suurt näha saanud, aga tundus päris kena olevat.

Veel autoriõigustest

Pöördusin täna jälle autoriõiguste teema juurde. Hakkan asjast täitsa aru saama.

Uurisin igasuguseid huvitavaid materjale ja avastasin väga häid asju.

Püüan asja endale enam-vähem selgeks teha, kokku kirjutada ja ehk kuskil ka avaldada, siis on teistel ka sest kasu. Tean, et paljud on selle teemaga hädas.

Jaan Erik Hiiumaal

Jaan Erik käis vanaemaga 1. augustil Hiiumaal ühepäevasel ekskursioonil. See oli ainuke päev üle pika aja, mil sadas ja tugevasti.

Veel Tiigrihüppe suvekoolist

Tegin varasemad sissekanded korda: kirjutasin teksti ja lisasin pildid.

Kuna Vanaõuel ei jätkunud Internetti, tegime Koolielu uue keskkonna katsetuse reede hommikul kl 9.00–11.15, arutelu käis Skype'i vahendusel.

Kõik need päevad olen teinud tööd, viinapudel laua jala juures – sääsed ja parmud sõid Vanaõuel usinasti, nüüd tuleb sügelevaid muhke määrida.

Autoriõigustest

Tegelesin täna autoriõiguste teemaga. Huvitav ja raske.

Creative Commonsi litsentside leht on siin: http://creativecommons.galerii.ee/

Saan järjest rohkem aru, kui tähtis see teema on. Hakkan juba üht-teist taipama ja katsun endale (ja ehk ka teistele) mingi kokkuvõtte teha.

Tegelen praegu ühe õppematerjali koostamisega ja avastasin just, et ma ei saagi kõike asju selles kasutada, sest need on copyright'iga kaitstud. Kadedad! Enda ühele materjalile panin küll kasutamist lubava märgi: by-nc-sa.

Urr! Ostsin raamatuid

Käisin täna jälle raamatupoes. Niikuinii oli kaubanduskeskusesse asja ja astusin siis Rahva Raamatust ka läbi.

Allahinnatud raamatuid ostsin põhiliselt (enamasti Pegasuse omad), aga ühe kallima ostu tegin ka: Pauksonite "Astronoomiline abimees". Sai vist liiga laristatud. Ma pole seda raamatut juba aastaid ostnud, kes teab, miks seda nüüd vaja oli.

Eriarstiabist

Uurisin hommikul eriarstide juurde aja kinnipanekut. (Uuriv ajakirjandus?) Esimesed vabad ajad septembri lõpus ja oktoobri alguses!

Ühele pakuti aega 24. septembriks, teisele 2. oktoobriks. Kas siis ongi enam vaja?

Ahaa! Ostsin raamatuid!

Kõik on korras. Käisin raamatupoes ja ostsin kaks raamatut.

Tiigrihüppe suvekool, 3. päev

12. august 2009 – vaid koolitajad.

Hommikurivistus jäi ära, sest vihma sadas tugevalt.
Pärast sööki olid töötoad: 1) haridustehnoloogilised pädevusnõuded ja õpetajate kutsestandard, 2) haridustehnoloogide koolitus, 3) Koolielu ja koolitus (portaali testimne) ja 4) lisakursuste õppematerjalid. Mina osalesin teises töötoas, haridustehnoloogide koolituse kondikava väljatöötamisel.Koolielu töörühm ei saanud paraku jälle midagi testida, sest Internet oli jäädavalt lahkunud. Koolielu uus keskkond oli tegelikult üks põhilisi teemasid, sestap käis see läbi kolme päeva, aga tulemust ei tulnud.

Pärast lõunat tutvustas Ingrid Maadvere Tiigrihüppe uut koolitusmoodulit "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele", mida olin aidanud ka koostada ja mille pilootkoolituse tegin mais läbi.

Lõpuks räägiti koolitajate atesteerimisest, tehti kokkuvõtteid ja anti

infot ja kingitus: õlakott, milles pastakad ja voldikud. Pildil on suurem tiiger voldiku kaanel, sama voldik on koti peal lahti ka. Väike tiiger jm pildid on kotile tikitud.

Viimasel päeval oli kohal kontrollija Innovest.

Tiigrihüppe suvekool, 2. päev

11. august 2009 – spetsiifilised teemad.

Hommikul kell 9 oli hommikurivistus. Rivistusime eesnimede tähestikjärjestuses. See õnnestus hästi, aga kui oli vaja nimesid öelda, siis läks sassi. Suundusime sööma. Soogid olid kõik väga head, eriti kala ja salatid.

Koolipäev algas loenguga kogukondadest, lektor Eve Eisenscmidt.
Järgnes töö arutelurühmades: 1) virtuaalsed praktikakogukonnad, 2) Tiigrihüppe koolitus ja 3) Koolielu portaal ja koolitus. Mina osalesin teises rühmas, arutasime haridustehnoloogide koolitamist: millised on haridustehnoloogide tüübid, olukorrad, pädevused jms.
Pärast lõunat olid töötoad: Koolielu portaal Tiigrihüppe koolituses ja Lime Survey. Esimene (mina sealhulgas) püüdis kohapeal uut Koolielu testida (Internetiga oli pahasti, nii et eriti hästi ei saanud), teine seltskond sõitis Suure-Jaani kooli, kus oli Internet ja kus sai tööd teha.
Lõpuks oli EHISe koolitus, aga selles ma ei osalenud, ma ilmselt ei hakka seda õpetama.
Päris lõpuks oli saunaõhtu. Nii tore! Mõnus seltskond!

Böö. Portugali-reis jääb ära

Sain meili, et nädala pärast algama pidanud Portugali-reis jääb ära. Embach Tours OÜ olevat makseraskustesse sattunud. Ääretult masendav.

Huvitav, kuidas, millal ja kui palju raha tagasi saab? Ei ole naljaasi 13 000 lihtsalt ära kaotada, see on liiga suur raha. Nii suure vaevaga kogutud ja makstud. Rääkimata moraalsest kahjust.

Ah, ma nii ootasin seda reisi! Ma pole kunagi seal käinud ja reisimise puhkus oleks väga ära kulunud.

Ei saa mitte jätta märkimata ema reaktsiooni: noh, ongi hea, saad koristada!

Tiigrihüppe suvekool, 1. päev

Augusti teisel nädalal olid Tiigrihüppe juhid ja koolitajad ning Koolielu ja kogukondade tegijad kolm päeva Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses suvekoolis. See oli peamiselt küll Internetitu, aga muidu väga tore!
10. august 2009 – üldised teemad.

Algus oli kell 10.30, kuid Tallinna rahvas hilines oma pool tundi, oli mingi valearvestus.

Esimene teema oli "Tiigrihüppe tegemised ja uudised uueks õppeaastaks, Koolielu 2". Ettekandjad Signe Piirsalu, Elo Allemann ja Martin Sillaots.

Pärast lõunat tutvusime Kadri Toompark Stensethi abil põhjalikumalt autoriõiguste teemaga. Sai jälle veidi targemaks, aga uurida on siiski veel palju.

Seejärel tegi Meeri Sild ettekande internetiturvalisusest. Väga vajalik teema, millele on seni vähe tähelepanu pööratud.
Viimane teema oli "Uus õppekava, IT osa selles". Ettekande tegi Ain Tõnisson haridusministeeriumist. Pärast ettekannet jagunesime õppeaineti töörühmadesse ja vaatasime uue õppekava läbi IKT aspekstist.

Õhtune tegevus oli sportlik. Osa rahvast läks kanuumatkale, pärast oli kavas viievõistlus. Viiest võistlusest jäi üks pidamata, sest oli juba liiga pime. Oli hästi vahva õhtu, sai jälle südamest naerda.

(Pildiallkirjad tulevad nähtavale, kui hiirega pildi peale liikuda.)

Munen

Munen juba paar päeva ühe artikli kallal. Mitte ei tule piisavalt vaimu peale. Mõtteid on ja materjali ka, aga kokku ei saa kuidagi kirjutatud.

No küll ta ükskord ikka tuleb, teisiti lihtsalt ei saa.

Imelik lugu

Täna juhtus imelik lugu: käisin raamatupoes ega ostnud ühtegi raamatut! Muidu teen ikka ligi tuhandese arve.

Aga kuna natuke oli raha arvele laekunud ja kooliaeg läheneb kapates, siis ostsin bürookaupade kauplustest kiirköitjaid, kiletaskuid ja -kaasi, et vana paberipahn (8. kl materjalid) ära koristada ja uuele klassile uued kaustad sisse seada: mul ju esimest korda 5. klassid. Kuigi töötan palju arvuti ja puutetahvliga, tekib paberimaterjali ikka, kuigi vähem. Vanu ei raatsi kuidagi ära ka visata, ehk läheb kunagi tarvis. Tegelikult eriti ei lähe, aga ikkagi. Õnneks on mõnel teisel õpetajal ka nii, see lohutab.