Saabus kutsekomisjoni teade andragoogi kutse omistamise kohta

Väljavõte täiskasvanute koolitaja/ andragoogi kutsekomisjoni 29.05.2009 istungi otsusest:
OTSUS 11/2
Omistada andragoogi kutse järgmistele taotlejatele
II tase - Piret Joalaid /---/

Kutsetunnistuste pidulik kätteandmine toimub 26. juunil kell 13.00 Tallinnas Õpetajate Majas. 
Kutsekomisjoni nimel,
Talvi Märja, komisjoni aseesimees

Täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse on osakvalifikatsioon (põhikvalifikatsioon on koolitaja eriala või kutse, mis on omandatud kas kõrgkoolis või kutseõppeasutuses põhi- või täiendusõppes). Kvalifikatsiooni omamine on vahend, millega koolitaja saab tõendada oma kutsealast kompetentsust ja tõsta oma konkurentsivõimet, ühtlasi on see garantiiks õppijale, koolituse tellijale, et koolitus vastab kõrgetele kvaliteedinõuetele.

Avasime koduse grillihooaja

Esimest korda oli nii soe, et võisime rõdul grillida. Väga mõnus.

Vahepeal aga läks kana veidi kärssama ja esikus hakkas suitsuandur tööle.

Suguvõsa uurimine

Skaipisin täna üle hulga aja Aiviga ja ta soovitas mulle sugupuu tegemiseks huvitavat programmi: http://www.geni.com. Tõesti huvitav, jälle ei saa arvuti juurest ära!

Alustasin suguvõsa uurimist mitu aastat tagasi suure huviga, kuid siis jäi see ajapuudusel pooleli. Sisestasin andmeid ka kuskile, aga täpselt ei mäletagi.

Puutetahvlikoolituse materjalide tegemine

Puutetahvlikoolituse väljatöötamine läheneb lõpule. Neljapäeval tuleb viimane moodul.

Tegime täna Ingridi ja Tiiaga viimaseid asju. No õieti nemad tegid, mina toetasin rohkem moraalselt. Õigupoolest sain paari juhendiga ka siiski maha.

Tohutult huvitav ja vahva! Ja jälle avastasin ikka ka midagi uut!

Projekti tegemine

Emakeeleõpetajate Selts teeb projekti ja nad kutsusid mind ka sinna tegutsema. Väga meeldiv. Et kutsusid ja et saan osaleda.

Andragoogikakursus läbi, tunnistus käes

Pikk andragoogikakursus (400 tundi ehk 10 ap) sai läbi. Õppisime augustist siiani, kord kuus reedeti-laupäeviti. Tore aeg oli.

Täna oli lõputööde kaitsmine. Hästi läks. Kuna minu teema oli puutetahvli kasutamine ja koolitus, siis tegin oma nn kaitsekõne ka Notebookis. See meeldis kõigile, aga pole ka ime.

Teiste tööd ja esitlused olid ka väga huvitavad.

Lõpuks oli päris kurb, et kursus läbi saab. Mul oli küll fotokas ka kaasas, aga ei teinudki ühtegi pilti.

Tohutult palju uusi teadmisi ja toredaid tuttavaid.

Viimane täiskasvanukoolitus

Avalikust esinemisest

Koolitaja Andres Dvinjaninov

Eesti keele projekti lõpuüritus

Ristiku Põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Reet Paldrok, Eve Reisalu, Piret Joalaid ning huvijuht Birgit Päri korraldasid juba teist aastat tasandusklasside õpilastele eesti keele teemalise omaloominguvõistluse. 

Eelmisel aastal oli see mõeldud Tallinna õpilastele ning kandis pealkirja „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”, tänavu olid lisaks oodatud osalema ka Harjumaa tasandusklasside õpilased ning võistluse pealkiri oli „Eesti keele ilu ja kõla”. 

Lõpuüritus oli Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Loe pikemalt siit.

Fotod tegi Eve Reisalu.

Televisioonis

Käisin Eesti Televisioonis "Tähelaeva" salvestusel. Saade on Ene Üleojast.

Laulsime Noorusega (õieti küll Teise Noorusega) kaks laulu: "Pea õitsvad lilled" ja ühe osa "Ingerimaa õhtutest".

Näha saab 7. juunil 2009 kell 10 ETV-s

Kutseeksam seljataga

Täna oli andragoogi kutseeksam.

Vestlus Talvi Märja ja Larissa Jõgiga.

Meeldiv pooltund.

E-portfooliot ei saanud paraku korralikult näidata, ilmselt oli asi Exploreris.

Komisjon tuleb kokku 26. mail, eks nad siis otsustavad, kas saan andragoogi kutse.

Uh, sain oma koolitusportfoolio enam-vähem valmis

Uh, sain oma koolitusportfoolio enam-vähem rahuldavalt valmis - esmaspäeval ju kutseeksam! Põhi on olemas ja igas alajaotuses ka mõni materjal, aga vaja veel igasuguseid asju lisada.

Puutetahvlikoolitus klassiõpetajatele

Hästi läks!

Pikemat sissekannet vaata siit.

Pildid on tehtud ArtRage'i programmiga - väga mõnus oli puutetahvlile joonistada! Õpetajad lustisid mõnuga ja valmisid vahvad pildid.

Uuendasin seinalehte

Uuendasin kooli seinalehte: panime Kristiina ja Mailisega üles valiku 2009. aasta võistlustöid.

Lõpetasin Elukirja toimetamise

Lõpetasin alates maist Elukirja keelelise toimetamise. 

Olin seda tööd teinud märtsist 2005. Täitsa uskumatu, et nii kaua!

Nüüd on rohkem muid tegemisi, nt koolitamisi, nii et enam ei jõudnud hästi.

Oli tohutult tore kogemus. Mõnes mõttes oli kahju loobuda, aga kui aega napib, tuleb valikuid teha.

Puutetahvlikoolituse materjale tegemas

Täna konsulteerisime puutetahvlikoolituse materjalide tegemisel Ingridiga. Tal ju esmaspäeval juba esimene moodul. Sain nii palju huvitavaid asju teada, küll oli kasulik tegevus.

Alma 92

Jaani ema sai aprilli lõpus 92-aastaseks. Väga tragi, saab päris kenasti üksi hakkama.

Puutetahvlikoolituse materjale tegemas

Tegime Ingridi, Tiia ja Kallega GAGis puutetahvlikoolituse materjale – Lesson Activity Toolkiti omi. Mõned asjad olid jälle muutunud – kõik ju areneb. Väga kasulik õhtupoolik.

Tegin endale koolitusportfoolio

Alustasin oma koolitusportfoolio tegemist. Olen seda ammu tahtnud teha, aga nüüd on lausa vaja - andragoogi kutse taotlemiseks.

Minu koolitusportfoolio asub siin.

Tutvusin QOMO tahvliga

Käisin AS Kulbertis QOMO tahvliga tutvumas – kah üks interaktiivne tahvel. Sellel on ümberringi infrapunakiired. SMART meeldib mulle ikka rohkem. QOMO on alles uus, nad pole veel arenenud.

Veetsin seal lausa poolteist tundi.

Nad lubasid igasuguseid asju veel uurida ja teada anda, mis võimalused on.

Emakeeleõpetajate ainesektsioon

Selle õppeasta viimane ainesektsiooni õppepäev oli esmaspäeval, 27. aprillil 2009 Tallinna Õpetajate Majas.
Esimene ettekanne oli "Muutused ilukirjanduslike teoste tõlgetes muinasjuttude näitel", esines Tallinna Reaalkooli õpilane Märten Heinsalu. Väga huvitav oli kuulata, kuidas muinasjuttude tõlked on ajas muutunud.
Teine teema oli "Lugemise ja kirjutamise seosed. Alustekstide põhjal kirjutamine", lektor Krista Kerge. Kõik on tekst.

Minu esimesed triibulised

See tähendab seda, et lõpetasin oma esimese DigiTiigri koolituse  – minu esimesed tiigrid said kenasti 10 moodulit kestnud kursusega ühele poole.

Alustasime 22. jaanuaril, lõpetasime alles nüüd. Et koolitus oli neljapäeviti, sattus sekka pühade-eelseid päevi, mil me ei saanud kokku.

http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/04/x-moodul-lopetus.html

http://digitiiger.blogspot.com/2009/04/esimesed-ristiku-tiigrid-lopetasid.html

Raamatu ja roosi päev

23. aprillil tähistatakse ülemaailmset raamatu ja roosi päeva. 

1930. aastatel tuli ühele Barcelona raamatukaupmehele romantiline idee, mille abil suurendada raamatumüüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia kaitsepühaku püha Jüri päeva hakati tähistama raamatu ja roosi päevana, mil mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. 

Meie koolis kinnitati raamatuannetajatele roos rinda. 
Sain ka roosi, nii armas!

Uh, sain oma lõputöö lõpuks valmis

Sain just Andrase lõputöö valmis ja saatsin juhendajale. Teema on
"KOOLITUSE “PUUTETAHVLI VÕIMALUSED JA KASUTAMINE AINETUNDIDES” LÄBINUD ÕPETAJATE KOOLITUSEL OMANDATUD OSKUSTE RAKENDAMINE", juhendaja Laine Aluoja.

Oli väga huvitav ja kasulik teha.

Koolituskoosolekul

Puutetahvli koolituse koosolek Tiigrihüppe SAs koos Telda esindajatega.

Kuna Tiigrihüppel on plaanis luua puutetahvlikoolituse lisamoodul, pidasime nõu SMART-tahvleid Eestis müüva OÜ Telda esindajatega.

Plaanisime, mida lisamoodul võiks sisaldada ja kuidas seda üles ehitada.

Õpetaja Indase juubeli tähistamine

8. aprillil 2009 tähistati Jakob Westholmi Gümnaasiumis selle kooli kauaaegse muusikaõpetaja Ilme Indase juubelit.

Ta oli ka meie klassi laulmisõpetaja – suurepärane inimene ja õpetaja.

Õp Indase õpilasi tuli kokku väikese koori jagu ja me laulsime talle kaks laulu: M. Härma / A. Haava "Ei saa mitte vaiki olla" ja W. A. Mozarti "Rõõmulaulu". 

Koolielu fotoromaani tööde hindamine

Koolielu portaal korraldas õpilastele fotoromaanivõistluse, sest Internet pakub lõputuid võimalusi oma fotode töötlemiseks ja neist slaidikavade koostamiseks. 

Sain meeldiva võimaluse laekunud töid hinnata. Oli väga tore ja rikastav kogemus. Teine hindaja oli Helja Kirber, kellega meil langesid arvamused enam-vähem kokku.

Lahe võistlus oli.
Konkursi tingimused olid järgmised:
fotoromaani aineseks vali katkend mõnest ilukirjanduslikust teosest;
loo tiitel, kuhu on märgitud teos koos autoriga ning katkendi pealkiri;
tee fotod tegelastest ja tegevustest (pildid peavad olema enda joonistatud/pildistatud!);
lisa fotodele sobivad tekstid;
lisa lõputiitrid, kuhu märgid fotoromaani tegijad, klassi ja kooli;
salvesta pildid ning loo neist lugu, kasutades mõnd sobivat programmi (näiteks Flickr, Picasa, slide.com vm).
Tähtaeg oli 25. märts 2009. 
Auhindadeks olid Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Koolielu sümboolikaga meened.

Kokkuvõte on siin.

Veel e-õppe konverentsist "Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks"

2. aprill algas plenaarsessiooniga "Kes keda õpetab", mida juhatas Anne Villems. Francesc Pedro teema oli "Kõrgharidus, õpilased ja tehnoloogia: kui kaugel on muutus". Juttu tuli sellest, et üliõpilased kasutavad palju IKT-d ja nad tahavad seda teha, kuid mitte liiga palju. Järgmisena sai sõna Sue L. Green, kelle ettekande teemaks oli "Identiteedi kriis: kes õpetab keda online'is?". Tegemist oli särava esinejaga, kes rääkis sellest, kuidas muutub õpetaja roll. Viimasena rääkis Anu Virovere teemal "Millal inimene õpib?". Tegemist oli väga huvitava ettekandega, mis pani mõtlema nii mõnegi asja üle. Mõned mõttekillud Anu ettekandest:

• Info rohkuse juures on kõige suurem puudus infost.
  
• Igasugune hindamine on destruktiivne, aga õpilased vajavad tagasisidet.
  
• Mõõtmisriistal on mõõtmatu mõju mõõtmisobjektile.
  
• Usk iseendasse on määrav hakkama saamisel.
  
• Positiivse enesehinnangu aksioomid: mina olen väärtuslik; kõik need kellest mina hoolin, hoolivad ka minust; kui ma midagi ette võtan, siis saavutan selle, kui pingutan.
  
• Edutunne ja kiitus on võti õppimisel.
  
• Positiivset enesehinnangut saab luua ainult teiste inimeste kaudu.
  
• Põhikool peab andma tunde, et ma suudan ja õpetama õppima.
  

Järgnevates paralleelsessioonides oli palju huvitavaid teemasid (repositooriumid, puutetahvlid, e-kursused, methopedia). Sessiooni "Õppija 2.0" esinejateks olid 3 üldhariduskooli ja üks ülikooli õpilane. Väga huvitav oli kuulata noori inimesi ja nende arvamust. Üliõpilane Heleen Maibak väitis, et üldhariduskoolis ei kujune välja vajalikke õpiharjumusi, sest õpetajad serveerivad kõik kandikul ette ja ise ei pea midagi otsustama. 
3. aprill
Eelviimane plenaarsessioon kuulus avatud õppematerjalidele (juhtis Hans Põldoja). Teemu Leinonen rääkis kõigest sellest, mille ette võiks kirjutada wiki (wikimedia, wikitionary, wikiquote, wikibooks, wikisource, wikispecies, wikiversity jne). Riina Vuorikari keskendus European Schoolnet projektidele (etwinning, melt jne) ja sellele kui olulised on märksõnad. Sessiooni lõpetas Lisa Petrides USAst.
Ingrid Maadvere kogu artikkel on siin.

Tartus puutetahvlit tutvustamas

1.-3. aprillil 2009 peeti Eesti Maaülikoolis e-õppe konverentsi "Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks". Oodatud olid õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid ja muud e-õppe-huvilised.
Esimene päev oli mõeldud peamiselt üldhariduskoolide inimestele.
Ühes, puutetahvli töötoas esinesime ka meie Irjaga Rebasega. Irja teema oli "Matemaatika ja puutetahvel" ning minul "Puutetahvel emakeele tunnis". Lisaks tutvustas Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis Senteo vastamissüsteemi ning Overall Eesti ASi spetsialist Margo Meri muid puutetahvli võimalusi.
Huvilisi oli hästi palju ja vastuvõtt soe. Oli väga rikastav pärastlõuna - jälle targemad!

Vaata rohkem siit.

Esimese päeva kava on siin.

Fotosid tegi Andres Tennus/Tartu Ülikool

Õpilaste tööd võistlusele

Saatsin mõned oma õpilaste tööd võistlusele "Kool, kus lugemine loeb".
Lähetasin ühe essee, ühe illustratsiooni, viis luuletust ja ühe video lingi. Käsipostiga läheb kaks suurt illustratsiooni.
Kõik tööd on õpilased teinud iseseisvalt väljaspool õppetööd, mina olen veidi ainult juhendanud.

Üks vidin ka

Vahelduseks pusle

Tiigrihüppe koolitajatega Toilas

Tiigrihüppe koolitajad koolitusid 27.–28. märtsini Toilas.
Kaks päeva olid täis tihedat ja asjalikku tööd. Uuendasime lisakursuste materjale ja arutasime tulevikuplaane.

Teisel päeval oli külalisesineja, kes paraku oli aga jätnud kodutöö tegemata – tal vist polnud aimugi, kellele ta esineb.
Üldiselt väga huvitavalt ja kasulikult veedetud aeg. Sain kohe palju-palju targemaks!

Paks raamat anti ka: Tiigrihüppe SA toel ilmunud Kai Pata ja Mart Laanpere koostatud "Haridustehnoloogi käsiraamat".

Mis motiveerib õpetajaid?

Artikkel Õpetajate Lehest on siin.

Täiskasvanuhariduse sümpoosionil

ETKA Andras korraldas 25. märtsil 2009 Tallinnas hotellis Radisson SAS ESFi programmi "Täiskavanuhariduse populariseerimine" raames SÜMPOOSIONI.
Sümpoosioni eesmärgiks oli täiskasvanute koolitajate vastastikune vaimne rikastumine ja ideede genereerimine valdkonna arenguks. Mõttelaine tekitajaks oli sel korral Akadeemia Nord professor Voldemar Kolga.

Mõtlesin tükk aega, kas lähen või mitte, aga õnneks otsustasin minna.

Oli väga huvitav, sain palju uut mõtlemisainet ja häid mõtteid.

Jäin väga rahule.

Käisin puutetahvlit tutvustamas

24. märtsil oli Gustav Adolfi Gümnaasiumis haridusportaali Koolielu eesti keele ja kirjanduse IKT infotund.
Esmalt rääkis GAGi õpetaja Inga Laigna, kuidas ta kasutab eesti keele ja kirjanduse tundides ajaveebe ning tõi ka hulgaliselt näiteid ja tutvustas huvitavaid keskkondi.
Teiseks tutvustas Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis Google Docsi kui ühiskirjutamise vahendit ja tegime tema käe all ka mõned praktilised harjutused.
Kolmandaks näitasin mina puutetahvli võimalusi eesti keele ja kirjanduse tundides.

Ilus muusika

http://www.youtube.com/watch?v=AJnb-r4X-3U&NR=1

Artikkel on Koolielus avaldatud

Koolielu avaldas mu artikli "Innovatiivne emakeeleõpetus ehk kuidas kasutada emakeeleõpetuses puutetahvlit ja internetti" ära.

Artikkel on siin.

Hea mõte

Ära karda astuda vajaduse korral suurt sammu. Sa ei saa ületada kuristikku kahe väikese hüppega. (Briti peaminister ja riigimees David Lloyd George (1863–1945))

Uh, sain oma artikli valmis

Kirjutasin Koolielule artikli puutetahvli, arvuti ja Interneti kasutamisest eesti keele ja kirjanduse tundidest – mis ma ikka muud oskan!

Rein Veidemann: enne keelt on tekst

Rein Veidemanni artikli lõpuosa:
Kõige sellega tahan rõhutada, kui oluline on ilukirjanduslike tekstide lugemine. Kirjandusõpe kooliski ei peaks keskenduma mitte kirjandusajaloo sündmuste jälgimisele, kuivõrd kirjanduslike tekstide koos- ja luule puhul ka ettelugemisele.
Mind ehmatab, kui mõni kõrge haridus- või keeleametnik teatab, et kirjandusõpetuseski peaksime üle vaatama selle, missugused oma aja kirjandusteosed kõnetavad kaasaja noort lugejat, missugused mitte. Tõesti, kui lähtuda igapäeva keelekeskkonnast, milles meie noored elavad, siis «Kalevipoeg» kindlasti ei kõneta, Homeros ammugi mitte.
Ometi vaatab «Iliasest» ja «Odüsseiast» vastu kogu õhtumaa kultuuri tuum ja «Kalevipoega» tundmata jääb tunnetamatuks ka eestlased kui rahvus.
Kirjandusnobelist Doris Lessing on öelnud, et inimene võib olla haritud ekspert, aga kui ta ei loe ilukirjandust, siis on ta lihtsalt üks haritud barbar. Emakeelepäeval võiksime mõelda ka oma keele ilu peale – aga selle avastamiseks peame lugema ilumeelega kirjutatud tekste. Keel avaneb tekstis, nagu õie avanedes ilmneb selle südamik.
Artikkel on siin.

David Vseviov: emakeelse mõtlemise ülistuseks

Katkendeid David Vseviovi artiklist 14. märtsi Postimehest:
Alustada lugu tõdemusega, et emakeel on suur väärtus, paistab olevat isegi kuidagi kohatu. Kuid õnneks on aeg soodne ja triviaalsuste meeldetuletamist praegu üldiselt aktsepteeritakse. Seega pole vist eriti suur patt, kui meenutada, et vähemalt osaliselt bioloogiliste olenditena vajavad inimesed täisväärtuslikuks eksistentsiks juurestikku. Nii ruumis kui ajas, nii laiali kui ka sügavikku ulatuvat. Piltlikult ongi emakeel oma olemuselt niisugune juurestik.
Emakeele eelis «lihtsalt» keele ees peitubki selles, et teiste, hiljem omandatud keeltega võrreldes sisaldab ta «tavalistele» sõnadele lisaks ainult meile mõistetavat salakoodi. Salakoodi, mis kandub põlvest põlve ja muudab näiteks emakeelse «suve» või «hea ilma» üheselt mõistetavaks vaid meile. Et paljud sõnad-mõisted polegi oma sügava olemuseni lihtsalt tõlgitavad, seda kinnitab nende inimeste kogemus, kellele saatuse tahtel on antud mitu emakeelt ja kes on lisaks kaasa saanud ka jumaliku ande tajuda sõnade lõputut sisu.
Loomulikult suudab enamik meist rääkida ilmaoludest ja veel paljudel teemadel ka mõnes võõrkeeles ning seega paistab, et emakeele väärtustamisel pole erilist mõtet. Seda enam, et eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv on väike. Arvatavasti sellest mõttekäigust lähtuvalt ongi vahetevahel esinetud üleskutsetega muuta ameeriklastest enamuse keel Eesti riigikeeleks. Sest see tagavat äriedu (ilmselt on loogika selline, et tehingu objektiks on põrsas kotis ja tehingupartneriks kohalikust viletsama inglise keelega ärimees, kellel millegipärast õnnestub, keelelist eelist kasutades, müüa kvaliteedi ja hinna poolest viletsamat kaupa). See on paljuski illusoorne lootus. Samal ajal kui emakeele hülgamine või selle surumine ainult «köögiruumi» muudab meie maailma tunduvalt ahtamaks. Kõigepealt lõikab see läbi niigi hapra seose minevikuga, jättes meid nagu ankruta laeva sihitult lainetele ulpima, ning teiseks kitsendab see märkimisväärselt meie suhtlemisruumi. Ehk seda suhtlemisruumi, mis saab tekkida vaid üksteist täielikult mõistvate inimeste vahel.
Artikkel on siin.

Täiskasvanukoolitus, 8

REEDE, 13. märts 2009
Õppeprotsessi kvaliteet, analüüs ja tagasiside, Ülo Vooglaid
Külaskäik Loonele.
Ülo Vooglaiu mõtteid
Tööga ei saa rikkaks, töö tapab ära. Rikkaks saab müümisega, aga selleks peab tark olema.
Töö kõrvalt õppija on diplomeeritud invaliid.
Lollusi ei ole mõtet täiustada. Täiustada maksab seda, mis on hästi (mitte väga hästi).
Arendada ei saa kedagi ega midagi, saab luua keskkonda.
Andragoog peab aitama inimest aru saama.
Küsitlusega kogutavad andmed ei ole interpreteeritavad.
Kui ette kirjutada tegevus, ei saa tulemust.
Et teada, mis viga on, peab teadma, kuidas korras on.
LAUPÄEV, 14. märts 2009
Hanked: koostamine ja täitmine, MA Annika Jõks
Projektide planeerimine, MA Anu Harjo
Euroopa koostööprojektid, Hanneloore Juhtsalu, SA Archimedes
Andragoogi kutse ja taotlemisprotsess, Kerttu Taidre

Minu õppematerjalide lehekülg

Tegin endale Ristiku PK-s tehtud õppematerjalide avaldamise lehekülje http://pirta.synthasite.com/, aga pole jõudnud seda veel täita.

Kontsert koolis

Neljapäeval tutvustati meie kooli 6.–9. klassi õpilastele Beethovenit ja Schubertit. Noor ja andekas pianist Margus Riimaa mängis klaveril Beethoveni ja Schuberti loomingut ning rääkis huvitavaid seiku nende eluloost. 

Tallinna emakeeleõpetajad draamateatris

Tallinna emakeeleõpetajate märtsikuine õppepäev möödus teatrikuu lainel: saime kokku draamateatris.

Kõigepealt korraldati meile majas ekskursioon, saime käia kohtades, kuhu teatrikülastaja muidu ei satu.

Seejärel tutvustati meile draamateatri tegevust ja muud seonduvat. Meid tervitas ka draamateatri juht Rein Oja. Igaühele kingiti näidendiraamat, mina valisin Jim Ashilevi "Portselansuitsu".

Enne etendust pidas Lembit Liivak väikese sissejuhatava loengu hispaania kirjandusest ja kirjanikest.

Pildid on ka siin.

Vaatasime Juan Rulfo "PEDRO PÁRAMOt".

Lavastaja ja dramatiseerija Ingomar Vihmar
Osades: Ivo Uukkivi, Mait Malmsten, Merle Palmiste, Guido Kangur, Lembit Ulfsak, Tõnu Oja, Tõnu Aav, Ita Ever, Ester Pajusoo, Mari Lill, Kersti Kreismann, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Laine Mägi, Britta Vahur, Mihkel Kabel, Anti Reinthal, Uku Uusberg, Kristo Viiding.
On üks mees, Juan Preciado, kes tuleb pärast ema surma otsima oma isa, Pedro Páramot, mõisnikku ja küla valitsejat. Ema kodu küla Comala on alla käinud ja maha jäetud, seal ei ela enam kedagi – peale surnute. Kuid tegelikult pole vahet surnute ja elavate maailmadel, surm on elu loomulik osa ja maailm surnute ja elavate jaoks seesama. Tegelikult polegi olemas tulevikku või minevikku, elu ja surma, on olemas pragune hetk, kus kõik eksisteerib ühekorraga. Nii nagu surma tantsus oleme me kõik ühte ringi seotud ja võrdsed, elus ja surmas, minevikus ja olevikus. Me väidame, et on olemas käegakatsutav reaalsus, ja illusioon. Aga mis on mis? Võib-olla on hoopis esemed meie ümber illusioon, ja energia, mida me silmaga ei näe, tegelik reaalsus.
Juan Rulfo (1918–1989) on maagilisest realismist mõjutatud mehhiko kirjanik, stsenarist ja fotograaf. Ta on avaldanud vaid kaks raamatut: lühijuttude kogu „Leegitsev ljaano“ (El llano en llamas, 1953) ja romaani „Pedro Páramo“ (1955, e.k. 1979), kuid Rulfot peetakse Ladina-Ameerika kirjanduses sama mõjukaks autoriks maailmakirjanduse suurkujude Gabriel García Márquezi või Jorge Luis Borgesega.

Vt pikemalt draamateatri kodulehelt.

Minu artikkel Risto Räppari raamatutest

Minu artikkel "Mis võib juhtuda, kui kolid uude kohta või alustad uut tööd" ei mahtunud paraku Elukirja sisse, aga nende kodulehele pandi see üles. Minu artikkel tutvustab tegelikult kahte vahvat soome keelest tõlgitud raamatut Risto Räpparist. Lastele väga hea lugemine, aga ka täiskasvanud saavad sellest kindlasti lugemielamuse.

Teise Nooruse võistulaulmine

Laulupeo võistulaulmine Salme kultuurimajas Teise Noorusega. 

Võistu laulis kümmekond koori. 

Alguses oli paar tundi üldproovi ja siis ettelaulmine. 

Meie koor oli järjekorras teine, seega ei pidanud kaua oma järge ootama. Kuulasid Ene Üleoja, Heli Jürgenson ja Veronika Portsmuth (loodetavasti kirjutasin õigesti).

Olla päris kenasti läinud, ei pea häbenema.

Ausalt öelda hakkas mul vahepeal hääl veidi värisema, täitsa nagu oleks jälle mingil konkursil. (Nooremana hääl muidugi ei värisenud.)

Puutetahvli kasutamisest Ristikus ja mujal (Postimehe artikkel)

Postimehe lisaleht Kasulik Tehnoloogia, 10. märts 2009

Jälle koolitama

Ees ootavad puutetahvlikoolitused 

koolielu.ee ainekuu raames

ja e-õppe konverentsil Tartus.

Koolielu ainekuust on juttu ka Postimees.ee-s, vt siit.

Reede

Jälle reede.

Jälle sai kolleegidega lobiseda. Nii tore.

Panime emakeelepäeva stende üles.

Kuigi reedeti lõpevad mul tunnid kell pool kaks, lahkusin koolimajast kell neli. Aga stendid on ilusad ja seintel (minu osa oli küll rohkem moraalne).

Plaanisin tulla koju magama, sest nädal on olnud töine ja väsitav, aga võta näpust! Maandusin arvuti ette

 ja jäin siia õige pikaks ajaks: nii palju põnevat materjali leidsin!