kolmapäev, 27. jaanuar 2010

Autoomaniku "talverõõmud", 2

Täna ei läinud auto jälle käima. Tuli osta uus aku.
See ei olnudki lihtne ülesanne, aga õnneks ei pidanud ma seda ise tegema. No ja hinnad on kõrged, üle tuhandene lugu.

pühapäev, 24. jaanuar 2010

Autoomaniku "talverõõmud"

Nädalavahetusel oli nii külm (üle 25 kraadi), et auto ei läinud põhapäeval käima.
Õnneks oli abilisi, kes aitasid särtsu kätte saada. Eks siis tuli akut laadida ehk umbes tund aega ringi sõita – justkui poleks midagi muud tarka teha.
Käisin kõigepealt Keilas. Küll oli paha sõita, päike oli madalal ja paistis otse silma. Seejärel tegin tiiru Koplis ka ära, lihtsalt et sõita.

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Ei mingit pidu sel aastal

Sel aastal ei teinud mingit pidu – vanaks jäänud, ära väsinud vist.
Käisime perega ainult Rebasemäe pubis lõunat söömas ja jõime kodus vahuveini.
Mu paar sõbrannat on köhased-nohused.

laupäev, 16. jaanuar 2010

Esimene nädal väsitas

Esimene töönädal uuel aastal väsitas päris ära.
Magasin reede õhtul mitu tundi magusasti ja laupäeva pärastlõunal ka.

kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Talv kestab

Ilus talv kestab.
Tavapärane vaade köögiaknast.
Vaade magamistoa rõdult. Imeilus, ei arvakski, et on Õismäe.

teisipäev, 12. jaanuar 2010

Algas uus puutetahvlikoolitus

Teisipäeval algas Ristiku Põhikoolis järjekordne koolitus "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele".
Nimekirjas on 14 inimest, paar täna puudus.
Materjalid paneme üles Koolielu kinnisesse kogukonda.
Esimene kokkuvõte oli positiivne.

esmaspäev, 11. jaanuar 2010

Lõppes selle õppeaasta teine DigiTiigri koolitus

Lõppes selle õppeaasta teine DigiTiigri koolitus.
Kui esimeses rühmas lõpetas lõpuks ainult kuus inimest, siis seekord oli lõpetajaid rohkem - 15.
Katkestas ainult kaks inimest, neist üks võib-olla siiski lõpetab veel.
Kõik jäid kenasti rahule, tagasiside oli hästi positiivne.

esmaspäev, 4. jaanuar 2010

"Tuulevaiksel ööl"

Malena Ernman laulis Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdil lisaloona koos dirigent Tõnu Kaljustega Jaan Tätte laulu "Tuulevaiksel ööl". Kahju, et seda telekast ei näidatud.
Nautisin selle kontserdi salvestust nii esimesel kui ka teisel korral – suurepärane muusikaelamus!

kolmapäev, 30. detsember 2009

Uh, sain jälle ühe kursusetöö valmis

Kursuse "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel" (õppejõud Reet Vääri) tööks oli koostada riigieksamiküsimused. Kuna ma olen põhikooliõpetaja, siis ei tulnud mul eriti hea töö, aga tehtud sai.
I. Lugemisülesanne
Loe läbi katkend Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000, lk 96 alumisest lõigust kuni lk 100 pealkirjani, kokku u 944 sõna) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna.
1. Iseloomusta rehepappi. Mida võib tema tegutsemisest ja korraldustest järeldada? (10 punkti)
2. Kuidas hindad setu käitumist? Kas setu tegi midagi valesti? Kinnita oma
väiteid tekstinäidetega. (10 punkti)
3. Kirjelda katku ja tema käitumist. Too näiteid. (10 punkti)
4. Leia tekstist viis võrdlust. Selgita, mida need annavad tekstile juurde. (10 punkti)
II. Kirjutamisülesanne
“Rehepapp suitsetas piipu ning silmitses oma rahvast. Kohutav oht, millega nad silmitsi seisid, oli lepitanud kõik omavahelised vaenud ning vimmakiskumised,” kirjutab Kivirähk “Rehepapis”. Eesti rahvas on üksmeelne olnud ja on ka muudel puhkudel, mitte ainult ohu ees. Millised on need olukorrad, mis võiksid ühendada nn esimese ja teise Eesti?
Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid Eesti rahva üksmeelt soodustavaid tegureid. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti)
Võti (ausalt öelda väga algeline)
1. Kiire, otsustav, tegutseja, tark …kui rehepapp endale kaabu tugevamini pähe surus ja küla peale jooksis. Ta ei peatunud üheski talus kauem kui vaid hetkeks ega öelnud muud kui ainult kolm sõna…
2. …hee, plika on siin päris võõras. Ei ole siis mõtet musiga piirduda! Setu otsustas tüdruku teisel kaldal kiiremas korras ära vägistada.
3. Algul kena piigake, pärast kits. Tütarlapsena meelitas, kitsena otsis ohvreid.
“Aitäh, onuke, et sa mu üle jõe tõid! Tänuks said kiire surma!”
Ning üks valge kits /--/ jooksis mökitades küla suunas.
Kits avas sõraga ukse ja vaatas rehetuppa. /--/ …nägi tema lumivalget kasukat ning kollakalt hiilgavaid silmi.
4. Ehmunud sipelgatena paiskusid külaelanikud… – liikusid kiiresti
…kus nad seisid tummadena tihedalt üksteise kõrval… – ühtegi häält tegemata
Te peate lebama risti-rästi nagu kuuseoksad sipelgapesas… – täiesti segamini
…sama valge kui võõra tütarlapse kleit… – osutab, et kits oli enne tütarlaps
…vahtis ainiti rehetoa lakke, mis oli must kui öö. – väga sünge
Pead ja jalad segamini nagu sead põhus… – pididki jätma loomade mulje

Eelviimane detsembripäev

Loen

Loen praegu peaaegu kogu aeg, muud ei saagi ega viitsigi teha.
Viimased kaks raamatut olid
Justin Petrone "Minu Eesti" ja
Mihkel Raua "Musta pori näkku"

pühapäev, 27. detsember 2009

neljapäev, 24. detsember 2009

kolmapäev, 23. detsember 2009

Häid pühi!

Ülemine pilt on hiljem tehtud, kui panin kuusele õlgehted ka külge.
Alumine pilt on vist pisut parem.

pühapäev, 20. detsember 2009

kolmapäev, 16. detsember 2009

Jõulukaunistusi

Pidi tulema kuldse tiigri aasta. Ostsin täna kuldseid kuusekuule.
Kaks linki jõulukaunistuste tegemiseks:
http://www.permo.dk/xmsheart.htm

pühapäev, 13. detsember 2009

Artikkel Õpetajate Lehte: Kiiksuga kirjutisi kirjandusklassikult

Kirjutasin üle hulga aja Õpetajate Lehte artikli. Olen Tea kirjastusele mõned lood pikemat aega võlgu.
Lugu sai selline:
Raamatuletid on praegu nii lookas, et on väga raske nendel orienteeruda ja midagi jõuluks eriliselt põnevat, teistsugust üles leida. Teen valiku autori järgi ja valin Paul-Eerik Rummo. Rummo teostest on praegu müügil 2005. aastal ilmunud “Kogutud luule” (SE&JS Kirjastus), 2006. aastal trükitud “Vigurilood. Lugemik, lugemiki” ja mullu üllitatud “Lakkhundikese jutud”, “Aknalaua Juss ja sõbrad” ning “Kui lähed teele koidu eel” – viimased neli on avaldanud TEA Kirjastus. Kõiki neid võiks nimetada kiiksuga kirjutisteks, igaühes on mingi vigur sees.
“Lakkhundikese juttude” raamatus on kuus mõnusat lugu, mis meenutavad hästi tuntud muinasjutte, aga autor on neile mitu toredat vinti peale keeranud. “Iga asja tasub vaadata mitme nurga alt, nii on elu huvitavam,” ütleb Rummo ise. Tema vigurijuttudes tegutsevad Punamütsike, Lumivalguke ja kolm põrsakesest, aga ka Lakkhundike, kes on päriselt olemas, ent väga haruldane. Ja kolm tüdrukut, kelle majja satub karu, kes on üks kolmest karust, kelle majja satub tüdruk, kes on pärit aga hoopis ühest teisest muinasjutust.
Rummo lasteraamat “Kui lähed teele koidu eel” sisaldab mitmes vormis lõbusamat ja tõsisemat lugemist nii nooremale koolieale kui ka salme väiksemale õele-vennale ettelugemiseks. Osa tekste on kirjutatud laste kirjadena emale, niisiis sobib see raamat õigupoolest kõigile. Kui keegi on hädas, kust leida jõuluvanale lugemiseks luuletust, siis saab abi sellelegi murele, olgu see luuletus siis kas või kiiksuga:
“Mulle tuli jaaniööl
äkki jõulutuju,
tule ääres seisma jäin
nagu kivikuju. /--/”
Kõige jõululikum Rummo teostest on jõulunäidend “Aknalaua Juss ja sõbrad”. Sel aastal on jõulunäidendid ilmselt kõik juba selgeks õpitud, aga tasuks järgmiseks aastaks kõrva taha panna, et võib lavastada ka näiteks loo ühest sussist ja tema sõpradest: kummikust, ujumislestast, tossust ja sandaalist. Aknalaua Juss on alles Reedale kingitud ja suss ei taipa, miks ta on jõuluajal aknalauale passima pandud, ning Unejutumees viib ta rännakule läbi aastaaegade. Tegelasteks on veel haldjad ja tondid, päkapikud ja teised. Põnev igatahes, kuni selleni, et kummikusse on sokk unustatud ja sandaal õpetab sussi tantsima.
Kui Paul-Eerik Rummolt kaheksakümnendatel aastatel küsiti, milles näeb ta oma kirjanikumissiooni, vastas ta muu hulgas: “Eestikeelsel kirjandusel on igal juhul kanda keele ülalhoidmise missioon ja selle kirja- ning trükisõnas fikseerimise missioon. Pole sugugi ükskõik, mida sa selles keeles ütled.” (Köst, E. “Looming ja lugemine”. Tallinn, 1986) Rummo teoseid lugedes ja õppides võime näha, et ta täidab seda missiooni täielikult, ja võiks isegi lisada: pole sugugi ükskõik, kuidas sa selles keeles ütled. Sest Rummo ütleb ääretult nauditavalt ja omanäoliselt, tema looming kuulub eesti uuemasse klassikasse.

Kolmas advent

Vaade magamistoa rõdult.




laupäev, 12. detsember 2009

Uh, sain ühe kursusetöö valmis

Kirjutasin Tartu Ülikooli avatud ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolituse “Ülevaatekursus Briti uuemast kirjandusest” lõpetuseks arvestustöö teemal "Kuidas kasutada Mark Haddoni teost “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” 8. klassi kirjandustunnis".
Võttis ikka nädalakese aega – ega ma saa siis üle jala midagi teha, ikka põhjalikult. Tegelikult jäin päris rahule, kuigi sinna annaks palju asju juurde kirjutada.
See on väga hea raamat, soovitan kõigile, eriti õpetajatele, eriti HEV-õpilaste õpetajatele.

Tänavu teatris

Leidsin laualt "pahnahunnikust" hulga teatripileteid – olen sel aastal saanud täitsa palju teatris käia, õnneks enamasti tasuta (koolituste ja kursuste raames).
6. oktoober 2009
Andrus Kivirähk, "Voldemar" – Eesti Draamateater, suur saal
16. oktoober 2009
Shakespeare, "Perikles" – NO86
17. oktoober 2009
Madis Kõiv, "Lõputu kohvijoomine" – Eesti Draamateater, suur saal
30. oktoober 2009
Kafka, "Loss" – teater Vanemuine, Tartu väike maja
6. november 2009
"Hiilgav!" – Eesti Draamateater, suur saal
4. detsember 2009
Ferenc Molnar, "Pal-tänava posid" – VAT-teater, rahvusraamatukogu teatrisaal
Lav Aare Toikka
Lisaks selle aasta varasemad käigud:
11. märts 2009
Rulfo, "Pedro Paramo" – Eesti Draamateater, suur saal
17. juuni 2009
"Wargamäe Wabariik" – Linnateater, Vargamäe
Lav Elmo Nüganen
27. juuni 2009
Astrid Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed – Rakvere teater, park
19. juuli 2009
Bronte, "Vihurimäe" – Vanemuine, Alatskivi

pühapäev, 6. detsember 2009

laupäev, 5. detsember 2009

kolmapäev, 2. detsember 2009

Aidi Valliku postitus Kaur Hansoni asjus

Aidi vallik kirjutas oma blogis http://aidivallik.wordpress.com/2009/12/02/lamajat-kull-ei-looda-aga-arutleda-tahaks/

Sel aastal vist viimast korda Tartus

Luule analüüs
Marja Unt
Õhtul sadas paduvihma. Koju sõites ei saanud kohe bussis magamagi jääda, sest vihm peksis vastu katust.

pühapäev, 29. november 2009

Esimene advent

On novembri lõpp ja esimene advent. Sooja on ligi 10 kraadi, tihti sajab vihma. Varsti on jõulud. Vaade köögiaknast.

laupäev, 21. november 2009

laupäev, 14. november 2009

Joonistasin endast pildi

Otsustasin olla tubli ja hakata lõpuks oma (ja Eve) raamatut jälle kokku kirjutama, aga sattusin ArtRage'i koha täiendamise asemel hoopis selle programmiga joonistama.
Võtsin ühe oma foto alla ja püüdsin pliiatsiga joonistada. Olen joonistamises absoluutselt saamatu, eriti hiirega, aga tulemus on siin. Nojah.

Jälle Tartus koolitumas

Käisin täna jälle Tartus koolitumas: ülevaatekursusel Briti uuemast kirjandusest.
Lektor Ene-Reet Soovik.
Enne kursust soovitati läbi lugeda igast grupist vähemalt üks raamat.
1.1. Sarah Waters "Osavnäpp"
1.2. Graham Swift "Vete maa"
1.3. Ian McEwan "Lepitus"

2.1. Arundhati Roy "Väikeste Asjade Jumal"
2.2. J. M. Coetzee "Häbi"
2.3. Zadie Smith "Valged hambad"

3.1. Helen Fielding "Bridget Jonesi päevik"
3.2. Nick Hornby "Elu edetabelid"
3.3. J. K. Rowling Harry Potteri seeria
Paraku sain sellest liiga hilja teada ega jõudnud midagi uut lugeda. Ega ole ka kindel, et kui oleksin varem teadnud, siis lugenuksin. Neist raamatuist olen varem lugenud "Bridget Jonesi päevikut" (ise toimetasin kunagi) ja Potteri esimest raamatut, mis mulle ei meeldinud.
Peale nende autorite ja teoste oli kõne all veel üle 20 autori ja nende teoste.
Kursuse eesmärgiks oli anda ülevaade olulisematest joontest Briti nüüdiskirjanduses rõhuasetusega proosal. Loengud ning lugemisülesanded tutvustasid iseloomulikumaid nähtusi ja arenguid Briti nüüdiskirjanduses ning tõid paralleele eesti kultuuri- ja hariduskontekstiga.
Kursuse läbinult on osalejad tutvunud ühiskonna ja ajaloo käsitlemisega tänapäeva Briti romaanis, nüüdiskirjanduse multikultuursete aspektidega ning traditsiooniliselt „kõrgete“ ja „madalate“ žanride suhestumisega. Viimistletakse kriitilise lugemise ja akadeemilise kirjutamise oskusi ning töötatakse välja ideid nüüdiskirjanduse kasutamiseks õppetöös.
Sisu: Kursus on 6-tunnine ja sisaldab kolme loengut.
1. loeng. Kelle lugu on ajalugu? Nüüdisbriti kirjanduse suhted
traditsiooniga.
2. loeng. Impeeriumi kiiluvees. Postkoloniaalne ja paljurahvuseline
kirjandus Suurbritannias.
3. loeng. Meelelahutuskirjandus ja kaanon + kokkuvõttev seminar 30 min.
Kursuse lõpetuseks tuleb teha kodutöö, kuidas kasutada mõnd kõne all olnud teost klassiruumis.

neljapäev, 12. november 2009

Aja(loo) kulg lavastuses "Lõputu kohvijoomine"

Pean kirjutama essee "Aja(loo) kulg lavastuses "Lõputu kohvijoomine"".
Näen juba mitu õhtut vaeva, aga samas on ka huvitav.
Sain tähtaajal, s.o 12. nov siiski valmis ja ära saadetud.

kolmapäev, 11. november 2009

Lõppes puutetahvlikoolitus Westholmi gümnaasiumis

Täna lõpetasime puutetahvlikoolituse Jakob Westholmi Gümnaasiumis.
Kõik õpetajad tegid ilusaid ja toredaid töid ja nende vaatamine-analüüsimine andis veel omakorda lisaväärtuse.
Westholmis ei ole puutetahvlit arvutiklassis (ei peagi olema), sestap alustasime oma kokkusaamisi klassis, kus see on olemas.
Teise poole õppeajast tegutsesime arvutiklassis, kus sai kõike praktiliselt proovida-teha.
Tagasiside oli väga positiivne ja jälle küsiti jätkukoolituse järele.
Lõpetuseks kingiti mulle alpikannipott. Nii armas. Mõtlesin just üks päev, et ostaks endale alpikannid, sest mul pole neid enam ammu-ammu olnud, ehkki vanasti olid need ainukesed võimalikud lilled, mida mulle jaanuaris sünnipäevaks kingiti.

esmaspäev, 9. november 2009

DigiTiigri IV moodul

Täna oli DigiTiigri teisel rühmal IV moodul, teemaks mõtestatud õppimine ning õpitarkvara ja veebilehed õppetöös.
Vaata täpsemalt siit.

teisipäev, 3. november 2009

Petrone raamatud

Järgnev on pärit Epp Petrone blogist:
Kirjastus Petrone Print algatas blogi-turunduse kampaania.
Ülesanne: Postita viis linki ja kingi endale raamat!
1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler: http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded
2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0
3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0
4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded
5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: http://www.petroneprint.ee/
Osalemise reeglid:
Sinu blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
Üks blogi tohib osaleda üks kord.
Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).
Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php
NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti-siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.
Kopisin Mare blogist

DigiTiigri VI moodul

Täna oli DigiTiigri esimese rühma VI moodul:
http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/11/digitiigri-vi-moodul.html

esmaspäev, 2. november 2009

DigiTiigri III moodul

Täna oli teise rühma DigiTiigri III moodul. Väga mõnus töine õhkkond valitses, õpetajad arutasid elavalt õpimapi üle.
Saime üksteiselt palju kasulikku teada, võisime jälle veenduda, et teiste koolide õpetajatega on tore suhelda.
Ajaveebe tegime ka.

Kontserdile! Noorus 50

Segakoori Noorus juubelikontserdid on 19. novembril Pärnus ja 21. novembril Tallinnas.
I osa "Armastuslaulud", dirigendid Raul Talmar ja Jana Perens.
II osa Eino Tambergi "Amores", dirigent Risto Joost. Esitavad segakoorid Noorus, Teine Noorus ja Cantus, Pärnu Linnaorkester ning solistid Angelika Mikk, Helen Lokuta, Rauno Elp, Oliver Kuusik.
Toeta segakoori Noorus!
Areenile on astunud kauaoodatud psühhoteraapiline kultuuri toetav raviseanss!
Sul ei ole vaja teha midagi muud, kui vali number *900 6800* ja torust kostev (justkui võõras, samas nii tuttav) sügavrahustav meeshääl tõrjub eemale kõik su argimuredest vaevatud mõtted. Sa langed 27 sekundiks kummalisse maguskaugesse ekstaasilaadsesse seisundisse…
Lange sõltuvusse! Proovi seda veel ja veel ja veel ja…
*NB!* Küsida ei saa sealt midagi! Iga kõne sellel numbril maksab *50 krooni* ning kõik *kantakse* *Segakoori Noorus kontole*.
(Oluline ridadevaheline tekst: See on Elioni annetustelefon, millega toetad Segakoori Noorus juubelihooaja muusikaprojektide elluviimist 50 krooniga)
Räägi sellest kõigile!
Tarbi vastutustundetult!

pühapäev, 1. november 2009

reede, 30. oktoober 2009

Kolmas päev Tartus

Ilus ilm oli. Tegin endale vaba hommikupooliku. Ja siis seiklesin linnas.
Hommikune vaade hotelli aknast.

Sügiskool ja konverents "Õnnestav õpetus"

Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna pedagoogika osakond ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts korraldasid 30.–31. oktoobril 2009 Tartus Salme 1a sügiskooli ja konverentsi "ÕNNESTAV ÕPETUS".
Üritusega tähistati 20 aasta möödumist kasvatusteaduste õpetamise alustamisest Tartu Ülikoolis. Oodatud olid kõik vilistlased, partnerkoolide esindajad, EAPS-i liikmed ja teised kasvatusteadustest ja õpetajakoolitusest huvitatud.
Reedel, 30. oktoobril näitasid õpetajad sügiskooli töötubades mõnd konkreetset meetodit või projekti.
Kella 14.30–16.00 oli töötuba "Puutetahvli kasutamine õppetöös on õpilastele motiveeriv ja põnev". Moderaator oli Laine Aluoja, esinesime mina ja Irja Rebane.
Konverentsi kava on siin: http://www.ht.ut.ee/659472
Lähem info: http://www.ht.ut.ee/565443?date=

neljapäev, 29. oktoober 2009

Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel

Täna oli Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajate täiendkoolituskursus "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel".
Õppejõud Reet Vääri.
Käsitlesime koolikirjanduse baasteoseid, lähtudes probleemipõhisest analüüsist, tunnimudelitest jm. Arvestuseks ning iseseisva töö kontrolliks tuleb jaanuari alguseks esitada iseseisev kodune töö ühe vabalt valitud teose probleemipõhisest käsitlusest koolikirjandusest.
Alguses oli teoreetiline, kordav osa. Väga kasulik oli kunagi õpitut meelde tuletada. Seejärel praktiline, seminari osa. Hästi huvitav oli. Kõik romaanid tehti üksipulgi selgeks.
Käsitletavad teosed olid järgmised.
1. E. Vilde, „Mäeküla piimamees”. Probleemipõhine käsitlus: probleemide avamine, analüüsimine, järelduste tegemine, põhihoiaku sõnastamine. Kirjandust interpreteerivad küsimused. Küsimuste klassifikatsioon. Peategelaste moraalne allakäik.
2. A. H. Tammsaare, „Kõrboja peremees”. Peremeheprobleem: Katku Villu ja Kõrboja Anna – kas vastandlikud tegelased? Lugemise strateegiad. Lugemiskontrolli küsimused ja vastused.
3. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” I osa. Põhihoiak: sõnastada vähemalt 3 lähenemisvõimalust. Võrdlemine (vastandamine?): maa-, töö-, tõe- ja peremeheprobleemid teoses ja tänapäeval. Vargamäe Andrese tõeotsingud. Sõnastada kontrolltöö küsimused.
5. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” V osa. Vanade ja noorte vargamäelaste erinevused. Indreku kujunemislugu kogu teose jooksul. Küsimused ja vastused. Tagasiside, hindamine.
6. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus”. Nimetada kogu romaani probleemistik. Vargamäelaste tegelikkus, ootused ja unistused. Perenaiste saatus. Naise rolli muutumine. Sõnastada kirjanditeemad, esitada kolme teema avamiseks kava (assotsiogramm, telg vm).
Jaan Krossi "Wikmani poisid" jäi kahjuks käsitlemata, kuigi plaanis oli.
Sain palju kasulikku.

Raamatutest ja raamatupoodidest

Ei saa ma läbi raamatuteta ja raamatupoes käimata.
Laupäeval käisime perega Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Jube suur ja segane. Küllap alguse asi, ehk polnud veel jõutud asju korda panna. Minu meelest polnud ka piisavalt silte, kus mis raamatud on. Läksin sinna ainult sellepärast, et osta kolm noorte poppi ulmekat, mis olid seal alla hinnatud, muudes poodides mitte. Vabatahtlikult sinna poodi enam vist ei läheks ja keskusesse ka nähtavasti mitte.
Nüüd, teisel Tartu-päeval käisin ka ülikooli raamatupoes. Olin ainuke klient, aga poes oli vähemalt kuus müüjat. Ei ostnud ühtegi raamatut. Palav oli ka, radiaatorid huugasid.
See ei tähenda, et tuleksin siit koju ühegi uue raamatuta. Nimelt ostsin Reet Vääri käest kolm Keelekaitsja kogumikku, mis mul puudu olid.

Teine päev Tartus

Teine päev Tartus tekitas vastakaid muljeid-tundeid.
Ülikooli filosoofia õppehoone oli hommikul hotellile lähemale tulnud. See oli tore. Oli kena jalutada Ingli ja Kuradi (või vastupidi) silla alt alla, ehkki vihma sadas. Lõunasöögikoht Entri oli ka lähemal. Ja ülikooli peahoone lähiümbrus oli ilus. Nostalgia? Raekoja kell lõi nagu vanasti.
Hommikune vaade hotelli aknast:
Pärast loenguid-seminare otsustasin linna minna. Süüa oli vaja osta ja bussipilet bussijaamast ära tuua.
Raekoja plats oli täitsa tuttav, kell lõi jälle. Kohvikus, kus ülikooli ajal söömas käisime (kartulisalatit ja kohupiimakooki, aga koha nime ei mäleta), on nüüd vist mingi õllekas, oletan aknareklaamide järgi. Aga edasi on pehmelt öeldes õudus. Suured uued võõrad majad nagu mis tahes linnas, kõik sopid viimseni täis ehitatud. Kaubamajast bussijaama minek oli päris keeruline: üle ristmiku ei saa, tuleb suure ringiga minna, suured majad Plasku ja Tasku on ette ehitatud, bussijaam ise pisike kökats kuskil õues. Hirmus.
Hotelli minekuks võtsin takso. Kui sõitsime Lossi tänavast üles, paistis jälle vana hea Tartu: ülikooli ja muusikakooli hooned, sillad, puud. Väga ilus oli sildade alt läbi sõita.