Hea mõte

Leidsin Reeda näoraamatust järgmise mõtte:

Kes on päev otsa virk nagu mesilane ja tugev kui härg, lõhub tööd nagu hobune ja õhtuks on
väsinud kui koer, see peaks loomaarsti juurde minema – võib-olla on ta eesel!

Olin seda enne kuulnud, aga ära unustanud.

Ja veel:

Mida copyd, seda pasted!

Ja veel:

ma olen täiesti normaalne, seda kinnitavad ka hääled minu peas

Peetris koolitamas

Täna oli Peetri koolis puutetahvlikursuse kolmas moodul.

Kodutööd olid väga toredad ja ka tunnis valmisid super ilusad tööd. Õpetajad on väga innustunud ja positiivsed. Arvutid olid ainult natuke liiga aeglased.

Koolituse lõpuks tuli ka päike välja.

Veidi pikemalt siin.

Korrektuur

Sain Tänapäevast ühe naisteka korrektuuri kätte, peab järgmiseks nädalaks läbi lugema.

Täitsa hea naistekas on. Üks Hiiumaa autor on kirjutanud. Ohjeldamatult igasuguseid juhtumisi ja lõpus töristasin pisut nutta ka – mul ju silmad märja koha peal.

Tegevus toimub küll nõukogude ajal, aga ikka on huvitav.

Kuuldavasti on sellele ka järg kirjutatud, kus pidi veel rohkem juhtuma. Põnev.

Üllatuskaart

Meie eTwinningu projekti partnerid Itaaliast saatsid meile postitsi pühadekaardid.

Minu oma oli koolivaheajal laekunud ja sain selle eile kätte, täna saabus kaart Evele.

Nii armas, et viitsitakse ka paberkaarte saata! See oli tõeline üllatus.

Skanner ei tööta praegu, muidu võiks ju teistele ka näidata.

Nädala kokkuvõte

Nädala kokkuvõte

Positiivset

Hea oli see, et sain puhata, ei pidanud kooli minema, ostsime riiuleid ja need said ka üles, osalesin TTÜ haridustehnoloogiakeskuse seminaril, sealt õppisin palju. Koristatud sai pisut. Hulga raamatuid sisestasin arvutisse, ajaleheartikleid sai ka edasiseks lugemiseks kõrvale pandud.
Negatiivset

Osa asju jäi arhiveerimata.
Seminari kokkuvõte jäi veel tegemata.
Järgmiseks nädalaks
A.K. tekst on vaja toimetada,
rühmaõpilaste kohta iseloomustused ja isiklikud plaanid kirjutada,
KooliMilli kursus õpetamiseks endale selgeks teha,
LOMi blogi täita ja avaldada ja
hulk pisemaid ülesandeid.
Nii hea oli kodus olla.

Kus? Miks? Kuidas?

Seminar õpetajatele, õppejõududele, haridustehnoloogidele ja teistele, kes soovivad luua atraktiivset ja õppima motiveerivat e-materjali oma kursusele.
Seminaril püütakse leida vastuseid küsimustele:
10:00 - 11:30 Ene Koitla, Marge Kusmin
Miks on vaja kombineeritud õpet?
Mida peaks teadma õppeprotsessi üleminekul auditooriumist e-õppesse?
Millest koosneb hea õpiobjekt või e-kursus?
Kelle poole pööruda, kui ise enam ei jaksa?
12:00-13:30 MSc Anu Virovere
"Kuidas luua kursust, mis motiveerib õppima?"
Mida ootab õppur?
Kuidas aidata õppurit õppimisel?
Kuidas luua õpimotivatsiooni?
Milline on õpetaja/õppejõu roll õpimotivatsiooni loomises?
14:00-15:30 Haridustehnoloogia- ja multimeediaspetsialistid
Milline tehnoloogia katab minu sihtrühma vajadused?
Millal valida video, millal audio?
Millist video liiki eelistada?
Kas kõikidele õpistiilidele peaks looma erinevad õppematerjalid?
Kuidas valmivad lahedad õpiobjektid?

Tartus koolitumas

Seekord vene ja prantsuse uuem kirjandus tekstides

Tuiskab. Kogu ilm on valge

Pärnus Tiigrihüppe koolitajate koolitusel

Uus puutetahvlikursus, seekord kohaks Peetri Lasteaed-Põhikool

Lastega Tartus teatris

Vaata siit: http://koolpiret.blogspot.com/2010/02/lastega-tartus-teatris.html

kuigi seal on veel pooleli

Siin on täiesti töötlemata pilt

Ja sajab ja sajab lõpmata

Ikka lund

Alustasin uut DigiTiigri koolitust

Kolmanda veerandi viie nädala kirjalikud tööd

http://koolpiret.blogspot.com/2010/02/kolmanda-veerandi-viie-nadala.html

Saksa ja austria kirjandus Tartus

Keegi ukse peale "loll" oli kraapinud...

Tegelikult oli keegi täna päeval mu auto esiklaasile lumme "I (h) you!" kirjutanud.

Mis sest, et vale, aga väga ilus!

(h) – südame pilt

Hea mõte

Juhus on jumala viis jääda anonüümseks.

Kuulsin seda eile telekast, aga ei mäleta täpselt, kust just, vist mingi filmi katkendist.

Autoomaniku "talverõõmud", 2

Täna ei läinud auto jälle käima. Tuli osta uus aku.

See ei olnudki lihtne ülesanne, aga õnneks ei pidanud ma seda ise tegema. No ja hinnad on kõrged, üle tuhandene lugu.

Autoomaniku "talverõõmud"

Nädalavahetusel oli nii külm (üle 25 kraadi), et auto ei läinud põhapäeval käima.

Õnneks oli abilisi, kes aitasid särtsu kätte saada. Eks siis tuli akut laadida ehk umbes tund aega ringi sõita – justkui poleks midagi muud tarka teha.

Käisin kõigepealt Keilas. Küll oli paha sõita, päike oli madalal ja paistis otse silma. Seejärel tegin tiiru Koplis ka ära, lihtsalt et sõita.

Ei mingit pidu sel aastal

Sel aastal ei teinud mingit pidu – vanaks jäänud, ära väsinud vist.

Käisime perega ainult Rebasemäe pubis lõunat söömas ja jõime kodus vahuveini.

Mu paar sõbrannat on köhased-nohused.

Esimene nädal väsitas

Esimene töönädal uuel aastal väsitas päris ära.

Magasin reede õhtul mitu tundi magusasti ja laupäeva pärastlõunal ka.

Talv kestab

Ilus talv kestab.

Tavapärane vaade köögiaknast.

Vaade magamistoa rõdult. Imeilus, ei arvakski, et on Õismäe.

Algas uus puutetahvlikoolitus

Teisipäeval algas Ristiku Põhikoolis järjekordne koolitus "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele".
Nimekirjas on 14 inimest, paar täna puudus.
Materjalid paneme üles Koolielu kinnisesse kogukonda.
Esimene kokkuvõte oli positiivne.

Lõppes selle õppeaasta teine DigiTiigri koolitus

Lõppes selle õppeaasta teine DigiTiigri koolitus.
Kui esimeses rühmas lõpetas lõpuks ainult kuus inimest, siis seekord oli lõpetajaid rohkem - 15.
Katkestas ainult kaks inimest, neist üks võib-olla siiski lõpetab veel.
Kõik jäid kenasti rahule, tagasiside oli hästi positiivne.

Teine osa Haljala õpetajaid koolitatud

Ikka Tartus koolitumas

Erikursus hittkirjandusest

Uus koolitus - Koolimill

"Tuulevaiksel ööl"

Malena Ernman laulis Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdil lisaloona koos dirigent Tõnu Kaljustega Jaan Tätte laulu "Tuulevaiksel ööl". Kahju, et seda telekast ei näidatud.

Nautisin selle kontserdi salvestust nii esimesel kui ka teisel korral – suurepärane muusikaelamus!

Rekordiliselt lund – üle poole meetri

Uh, sain jälle ühe kursusetöö valmis

Kursuse "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel" (õppejõud Reet Vääri) tööks oli koostada riigieksamiküsimused. Kuna ma olen põhikooliõpetaja, siis ei tulnud mul eriti hea töö, aga tehtud sai.

I. Lugemisülesanne
Loe läbi katkend Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000, lk 96 alumisest lõigust kuni lk 100 pealkirjani, kokku u 944 sõna) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna.
1. Iseloomusta rehepappi. Mida võib tema tegutsemisest ja korraldustest järeldada? (10 punkti)
2. Kuidas hindad setu käitumist? Kas setu tegi midagi valesti? Kinnita oma
väiteid tekstinäidetega. (10 punkti)
3. Kirjelda katku ja tema käitumist. Too näiteid. (10 punkti)
4. Leia tekstist viis võrdlust. Selgita, mida need annavad tekstile juurde. (10 punkti)
II. Kirjutamisülesanne
“Rehepapp suitsetas piipu ning silmitses oma rahvast. Kohutav oht, millega nad silmitsi seisid, oli lepitanud kõik omavahelised vaenud ning vimmakiskumised,” kirjutab Kivirähk “Rehepapis”. Eesti rahvas on üksmeelne olnud ja on ka muudel puhkudel, mitte ainult ohu ees. Millised on need olukorrad, mis võiksid ühendada nn esimese ja teise Eesti?
Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid Eesti rahva üksmeelt soodustavaid tegureid. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti)
Võti (ausalt öelda väga algeline)
1. Kiire, otsustav, tegutseja, tark …kui rehepapp endale kaabu tugevamini pähe surus ja küla peale jooksis. Ta ei peatunud üheski talus kauem kui vaid hetkeks ega öelnud muud kui ainult kolm sõna…
2. …hee, plika on siin päris võõras. Ei ole siis mõtet musiga piirduda! Setu otsustas tüdruku teisel kaldal kiiremas korras ära vägistada.
3. Algul kena piigake, pärast kits. Tütarlapsena meelitas, kitsena otsis ohvreid.
“Aitäh, onuke, et sa mu üle jõe tõid! Tänuks said kiire surma!”
Ning üks valge kits /--/ jooksis mökitades küla suunas.
Kits avas sõraga ukse ja vaatas rehetuppa. /--/ …nägi tema lumivalget kasukat ning kollakalt hiilgavaid silmi.
4. Ehmunud sipelgatena paiskusid külaelanikud… – liikusid kiiresti
…kus nad seisid tummadena tihedalt üksteise kõrval… – ühtegi häält tegemata
Te peate lebama risti-rästi nagu kuuseoksad sipelgapesas… – täiesti segamini
…sama valge kui võõra tütarlapse kleit… – osutab, et kits oli enne tütarlaps
…vahtis ainiti rehetoa lakke, mis oli must kui öö. – väga sünge
Pead ja jalad segamini nagu sead põhus… – pididki jätma loomade mulje

Eelviimane detsembripäev

Loen

Loen praegu peaaegu kogu aeg, muud ei saagi ega viitsigi teha.

Viimased kaks raamatut olid

Justin Petrone "Minu Eesti" ja

Mihkel Raua "Musta pori näkku"

Jõuluturul

Meie pere jõulutervitus

Häid pühi!

Ülemine pilt on hiljem tehtud, kui panin kuusele õlgehted ka külge.

Alumine pilt on vist pisut parem.

Neljas advent

Jõulukaunistusi

Pidi tulema kuldse tiigri aasta. Ostsin täna kuldseid kuusekuule.

Kaks linki jõulukaunistuste tegemiseks:

http://www.permo.dk/xmsheart.htm

http://www.holiday-crafts-and-creations.com/easy-christmas-crafts.html

Artikkel Õpetajate Lehte: Kiiksuga kirjutisi kirjandusklassikult

Kirjutasin üle hulga aja Õpetajate Lehte artikli. Olen Tea kirjastusele mõned lood pikemat aega võlgu.

Lugu sai selline:
Raamatuletid on praegu nii lookas, et on väga raske nendel orienteeruda ja midagi jõuluks eriliselt põnevat, teistsugust üles leida. Teen valiku autori järgi ja valin Paul-Eerik Rummo. Rummo teostest on praegu müügil 2005. aastal ilmunud “Kogutud luule” (SE&JS Kirjastus), 2006. aastal trükitud “Vigurilood. Lugemik, lugemiki” ja mullu üllitatud “Lakkhundikese jutud”, “Aknalaua Juss ja sõbrad” ning “Kui lähed teele koidu eel” – viimased neli on avaldanud TEA Kirjastus. Kõiki neid võiks nimetada kiiksuga kirjutisteks, igaühes on mingi vigur sees.
“Lakkhundikese juttude” raamatus on kuus mõnusat lugu, mis meenutavad hästi tuntud muinasjutte, aga autor on neile mitu toredat vinti peale keeranud. “Iga asja tasub vaadata mitme nurga alt, nii on elu huvitavam,” ütleb Rummo ise. Tema vigurijuttudes tegutsevad Punamütsike, Lumivalguke ja kolm põrsakesest, aga ka Lakkhundike, kes on päriselt olemas, ent väga haruldane. Ja kolm tüdrukut, kelle majja satub karu, kes on üks kolmest karust, kelle majja satub tüdruk, kes on pärit aga hoopis ühest teisest muinasjutust.
Rummo lasteraamat “Kui lähed teele koidu eel” sisaldab mitmes vormis lõbusamat ja tõsisemat lugemist nii nooremale koolieale kui ka salme väiksemale õele-vennale ettelugemiseks. Osa tekste on kirjutatud laste kirjadena emale, niisiis sobib see raamat õigupoolest kõigile. Kui keegi on hädas, kust leida jõuluvanale lugemiseks luuletust, siis saab abi sellelegi murele, olgu see luuletus siis kas või kiiksuga:
“Mulle tuli jaaniööl
äkki jõulutuju,
tule ääres seisma jäin
nagu kivikuju. /--/”
Kõige jõululikum Rummo teostest on jõulunäidend “Aknalaua Juss ja sõbrad”. Sel aastal on jõulunäidendid ilmselt kõik juba selgeks õpitud, aga tasuks järgmiseks aastaks kõrva taha panna, et võib lavastada ka näiteks loo ühest sussist ja tema sõpradest: kummikust, ujumislestast, tossust ja sandaalist. Aknalaua Juss on alles Reedale kingitud ja suss ei taipa, miks ta on jõuluajal aknalauale passima pandud, ning Unejutumees viib ta rännakule läbi aastaaegade. Tegelasteks on veel haldjad ja tondid, päkapikud ja teised. Põnev igatahes, kuni selleni, et kummikusse on sokk unustatud ja sandaal õpetab sussi tantsima.
Kui Paul-Eerik Rummolt kaheksakümnendatel aastatel küsiti, milles näeb ta oma kirjanikumissiooni, vastas ta muu hulgas: “Eestikeelsel kirjandusel on igal juhul kanda keele ülalhoidmise missioon ja selle kirja- ning trükisõnas fikseerimise missioon. Pole sugugi ükskõik, mida sa selles keeles ütled.” (Köst, E. “Looming ja lugemine”. Tallinn, 1986) Rummo teoseid lugedes ja õppides võime näha, et ta täidab seda missiooni täielikult, ja võiks isegi lisada: pole sugugi ükskõik, kuidas sa selles keeles ütled. Sest Rummo ütleb ääretult nauditavalt ja omanäoliselt, tema looming kuulub eesti uuemasse klassikasse.

Artikkel ilmus 2009. aasta 18. detsembri Õpetajate Lehes.

Kolmas advent

Vaade magamistoa rõdult.

Uh, sain ühe kursusetöö valmis

Kirjutasin Tartu Ülikooli avatud ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolituse “Ülevaatekursus Briti uuemast kirjandusest” lõpetuseks arvestustöö teemal "Kuidas kasutada Mark Haddoni teost “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” 8. klassi kirjandustunnis".

Võttis ikka nädalakese aega – ega ma saa siis üle jala midagi teha, ikka põhjalikult. Tegelikult jäin päris rahule, kuigi sinna annaks palju asju juurde kirjutada.

See on väga hea raamat, soovitan kõigile, eriti õpetajatele, eriti HEV-õpilaste õpetajatele.

Tänavu teatris

Leidsin laualt "pahnahunnikust" hulga teatripileteid – olen sel aastal saanud täitsa palju teatris käia, õnneks enamasti tasuta (koolituste ja kursuste raames).

6. oktoober 2009

Andrus Kivirähk, "Voldemar" – Eesti Draamateater, suur saal

16. oktoober 2009

Shakespeare, "Perikles" – NO86

17. oktoober 2009

Madis Kõiv, "Lõputu kohvijoomine" – Eesti Draamateater, suur saal

30. oktoober 2009

Kafka, "Loss" – teater Vanemuine, Tartu väike maja

6. november 2009

"Hiilgav!" – Eesti Draamateater, suur saal

4. detsember 2009

Ferenc Molnar, "Pal-tänava posid" – VAT-teater, rahvusraamatukogu teatrisaal

Lav Aare Toikka

Lisaks selle aasta varasemad käigud:

11. märts 2009

Rulfo, "Pedro Paramo" – Eesti Draamateater, suur saal

17. juuni 2009

"Wargamäe Wabariik" – Linnateater, Vargamäe

Lav Elmo Nüganen

27. juuni 2009

Astrid Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed – Rakvere teater, park

19. juuli 2009

Bronte, "Vihurimäe" – Vanemuine, Alatskivi

Teine advent

T'äitsa haige – sõna otseses mõttes

Palavik 38 kraadi.

Aidi Valliku postitus Kaur Hansoni asjus

Aidi vallik kirjutas oma blogis http://aidivallik.wordpress.com/2009/12/02/lamajat-kull-ei-looda-aga-arutleda-tahaks/

Sel aastal vist viimast korda Tartus

Luule analüüs

Marja Unt

Õhtul sadas paduvihma. Koju sõites ei saanud kohe bussis magamagi jääda, sest vihm peksis vastu katust.

Esimene advent

On novembri lõpp ja esimene advent. Sooja on ligi 10 kraadi, tihti sajab vihma. Varsti on jõulud. Vaade köögiaknast.

Tiigrihüppe koolitajate atesteerimine

Tartus noortekirjanduse loengut kuulamas

Nooruse juubel – 50