pühapäev, 30. märts 2008

Emakeeleõpetajate seltsi kevadpäevad "Luulest: noa ja kahvliga"

Jõgeval 28.-29. märtsil 2008
Siin on praegu lihtsalt kava, loodan millalgi hiljem täiendada.
Hästi tore oli, jäin väga rahule!
Kava
Reede, 28. märts
10.00-11.00 Kogunemine, hommikukohv
11.00-11.15 Avamine jms
11.15.-11.30 tervitus Jõgeva Ühisgümnaasiumilt
11.30-12.15 Toomas Muru Alverist
12.15-13.00 Janek Mäggi luule rollist XXI sajandi inimese elus
13.30-14.15 Lõuna
14.15-15.00 Muuseumieksursioon
15.00-16.30 Andres Ehin modernistlikust ja sürrealistlikust luulest
16.30- seltsi üldkoosolek
17.00 sahmerdamist ja Kuremaale ...
18.00 koosviibimine Kuremaa lossis
Laupäev, 29. märts
7.45 hommikusöök
8.30 -11.00 Ekskursioon: Laiuse pastoraat - Laiuse mägi - Laiuse allikas (mõeldes Juhan Liivist) - Siimusti (Eeva Niinivaara kivi ja tuba)
10.45-10.50 kohvipaus
11.00-11.30 Helge Maripuu luule käsitlemisest koolis
11.30-13.00 Kivisildnik luule analüüsist
13.00-13.15 kohvipaus
13.15 – 13.30 Jenni Kallionsivu Soome Instituudi projektist Eesti koolides
13.30- Raili Leesalu luulelaagri korraldamisest
14.00 lõpusõnad jms
Minu pilte saab vaadata siit.

kolmapäev, 26. märts 2008

Koolielu kolmas infotund, wikid ja puutetahvel

Käisime Eve Reisaluga aga jälle Koolielu infotunnis.
Esimese infotunni wiki'de teema oli huvitav ja tahtis rohkem süvenemist, sestap korraldati osalenud õpetajate ettepanekul veel üks wiki'de infotund. Kohal olid need õpetajad, kes käisid ka eelmisel korral.
Arutasime wiki'de kasutamise võimalusi (saime häid ideid, mõned on wikispaces'is juba üleval ka) ja tutvusime uue wiki-keskkonnaga (Wetpaint wiki).
Kuna seekord saime puutetahvlilinke, siis tegelesin terve õhtu nendega, aga aega jäi muidugi puudu.
Iseseisvalt uurisin de.icio.us-i (tegin endale konto ka) ja ZOHO Creatorit. See oli päris raske, aga sain osalejate registreerimisega lõpuks hakkama. Katsetan seda siis, kui hakkan oma kooli õpetajatele puutetahvlit õpetama.

neljapäev, 20. märts 2008

EÕIK järelseminar "Lugemisoskuse arendamine"

Emakeeleõpetuse päevaprobleemid
8. novembril 2007 korraldas Emakeeleõpetuse Infokeskus (EÕIK) koostöös Eesti Keele Instituudiga TLÜ keeltemajas ettekandekoosoleku “EMAKEELEÕPETUSES PÄEVAKORRAL”.
20. märtsil 2008 oli samas järelseminar “Lugemisoskuse arendamine”.
Kui novembris kuulasime rohkem ettekandeid (vt allpool), siis seekord oli töö praktiline: tegime palju paaristööd Krista Kerge jaotvara “Euroopa infoajastul: raskustega maadlev lugeja ja kirjutaja vanuses 13–18” ning ülesannete põhjal. Töötasime vastamisi õppides ja diskuteerides. Samuti kuulasime lühidalt Krista Kerge muljeid Belgia ja Saksamaa emakeeleõpetuse probleemidest ja lugemisõpetuse suundadest.
Konkreetsetele ülesannetele ja tekstidele toetudes saime igaüks tutvustada oma kogemusi ning kuulda kolleegide mõtteid ja soovitusi, mida lugemisoskuse arendamiseks võiks veel ette võtta. Väga rikastav tegevus.
Novembris olid kavas järgmised ettekanded:
  • Rahvusvaheline õppekava ideoloogia uurimise projekt ehk kuidas keelt uurides mõtteviisile jälile saada – Katrin Aava (TLÜ);
  • Euroopa infoajastul: raskustega maadlev lugeja ja kirjutaja vanuses 13–18 – Krista Kerge (TLÜ);
  • Nooremate lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste probleemid – Maia Rõigas (TÜ);
  • Emakeeleolümpiaadi korraldusest ja kerkinud küsimustest – Maigi Vija (TÜ).
Järgnes emakeeleõpetuse päevaprobleemide arutelu: riigieksami ja õppekava arendus, täiendusõpe, õpivara lüngad jm.
Mõttevahetus jätkus ka kohvilauas: plaanisime vahetada uudiseid, kavandada infovahetust Tartu ja Tallinna vahel, tutvustada EÕIK alustatud toimetistesarja, plaanida emakeeleõpetuse ametlikku virtuaalajakirja jpm.

Lapsed lugema – krimkade abil!

Minu artikkel, mille saatsin märtsis 2008 Õpetajate Lehte
Emekeeleõpetajad on mures: lapsed ei taha lugeda. Tunde on vähe, aega on vähe ja raamatuid on ka justkui vähe. Tunde ja aega napib tõesti, aga raamatuid hakkab juba olema. Ja tuleb järjest juurde.
Kui tüdrukute lugema saamine on lihtsam – nad on vast kohusetundlikumad ja tubasemad ning ka sobivat lektüüri on kergem leida –, siis poistega võib asi keerulisem olla – ega nad ise nii väga raamatute juurde kipu, neid tuleb meelitada. Kuidas poisse meelitada? Eks sellega, mis neile põnevust pakub, ja üks variant on krimilood, mida käsitletakse juba teises kooliastmes.
Ilo kirjastus on tabanud oma uue, koolikrimkade sarjaga naelapea pihta! Rootsi-eesti päritolu kirjaniku Lena Lilleste lood kahest väga heast sõbrast Tommyst ja Kribust on just sellised, nagu 8–13-aastased poisid ja ka tüdrukud ootavad. Tollal asendusõpetajana töötanud Lilleste sai nende kirjutamiseks tõuke just ühelt poisilt, kes ei viitsinud lugeda. Poiss oleks tahtnud lugeda vaid jutte, mille tegelas(t)ega saaks samastuda ja mis räägiksid koolist.
Nõnda sündiski 2005. aastal Lilleste esimene romaan “Murdvargus koolis”, aasta hiljem ilmus “Inimröövid neti teel” ning möödunud aastal “Köhi pappi või muidu...” ja “Elu ohus” – raamatud, mida võib vabalt lugeda ka kuuendas klassis, kui käsitletaksegi kriminaaljutte.
Lilleste lugude sündmustik areneb noortele tuttavates paikades: koolis, kodus, Internetis ja mujal, ning nad puutuvad kokku probleemidega, mis on paraku päris igapäevased: vanemate lahutus, elu kasuvanematega, Internetis võõrastega suhtlemine, šantaaž. Need on küll koledad teemad, aga autor leiab, et ka nendest peab noortele kirjutama. Samas ei lase ta oma tegelastele midagi väga halba juhtuda.
Tommy ja Kribu esimene juhtum leiab aset koolimajas – sinna murtakse sisse ja varastatakse asju. Mis on poistel sellega asja? Mida nad ette võtavad? Miks läheb klassijuhataja majja, kus elab üks murdvaras? Kuhu on kadunud matemaatikaõpetaja? Miks poisid luku taha jäävad? Kuidas saadakse vargad kätte? Kas Emelie armastab Tommyt ja keda armastab Kribu? Põnevust kui palju!
1967. aastal Göteborgis sündinud Lena Lilleste on õppinud väga paljusid asju, sealhulgas ajakirjandust, stsenaristikat ja draamakirjandust. Ta juhendab krimijuttude kirjutamise klubi, kus õpetab 10–13-aastastele ka seda, mis krimijutt üldse on ja mis seal peab olema. Tal endal on plaan kirjutamist jätkata, peale Tommy ja Kribu juttude midagi ehk ka noorematele.
Lena isa põgenes 1944. aastal väikese poisina Eestist Soome ja sealt edasi Rootsi Göteborgi. Lenal on kaksikvend ja vanem õde, eesti keelt oskab neist ainult tema õde.

Eesti juurtega kirjanik on siin käinud mitu korda ja tuli nüüd jälle. 12. märtsil kohtus ta Lastekirjanduse Teabekeskuse uhiuues majas maakondade keskkogude lasteosakondade esindajatega.
13. märtsil olid lugejatunnid Apollo raamatupoes ja Viru keskuse Rahva Raamatus. Ka siin tegi ta lastele õppuse, lasi neil jutte kirjutada ja ette lugeda ning jagas õpetusi.

Las poisid loevad Lena Lilleste krimijutte – need pole üldse paksud, vaid 110 lehekülge – ja võib arvata, et neil tekib huvi lugeda ka muid raamatuid!

teisipäev, 18. märts 2008

Koolielu teine infotund Tiigrihüppe Sihtasutuses

Koolielu teises IKT infotunnis Tiigrihüppe SA arvutiklassis osalesin teisipäeval, 11. märtsil 2008 Ristiku põhikoolist ainult mina. Teemaks oli "Esitlused veebis".
Esitlused on väga levinud koolis ja päris paljud õpetajad kasutavad neid oma igapäevatöös. Enamasti tehakse esitlusi programmiga MS PowerPoint. Infotunnis räägiti, mida peaks esitluse tegemisel arvestama ja millistes veebikeskkondadesse on võimalik esitlusi importida või millistes on võimalik neid lausa luua. Lähemalt õppisime kasutama SlideShare'i ja ZOHO Show keskkonda.
Infotunni viis läbi Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
Infotunni materjale saab näha Koolielu haridustehnoloogi ajaveebist.
Kaks korda kuus plaanitavates infotundides võetakse kõne alla, kuidas kasutada IKT-d õpetajatöös, missugused on uued põnevad e-õppe vahendid ning mis on uued suunad hariduses ja innovatsioonis.

Emakeelepäeva pidulikul tähistamisel raekojas

Tallinna Linnavolikogu esimehel Toomas Vitsutil oli au paluda Ristiku Põhikoolist mind ja Juta Ehasalu emakeelepäeva pidulikule tähistamisele 14. märtsil 2008 Tallinn raekotta. Läksimegi.
Kõigepealt pidas Toomas Vitsut kõne, kus ta arvas, et peale eesti keele võiksid riigiasutustes asjaajamiskeeled olla ka inglise ja vene keel.
Siis esines hästi toreda mõtisklusega Kadrioru Saksa Gümnaasiumi eesti keele õpetaja.
Seejärel laulsid meile kolm vahvat rahvalaulu neli Väikese Hellero neiut-noorikut, ühel neist tilluke laps rätiga kaelas.
Pärast seda andis raekoja perenaine lühikese ja väga huvitava ülevaate raekoja ajaloost.
Lõpetuseks oli väike seltskondlik koosviibimine Rootsi laua ääres.

„Kaasaegne noorsookirjandus põhikooli kirjanduse ainekavas”

Osalesin 4.–5. märtsil 2008 koos meie kooli õpetaja Juta Ehasaluga Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse lühikursusel „Kaasaegne noorsookirjandus põhikooli kirjanduse ainekavas” (14 akad tundi).
Teemad
  • Kaasaegse laste- ja noortekirjanduse teemad ja trendid
  • Vägivald ja sõltuvusprobleemid tänapäeva laste- ja noortekirjanduses (eesti- ja välisautorite tekstide põhjal)
  • Noorsookirjandus ja noored kirjanikud
  • Poiste- ja tüdrukuteraamatud
  • Laste- ja noortekirjanduse klassika tänase noore maailmapildis
  • Uudisteosed fantaasiavallast
  • Võimalusi kaasaegse noorsookirjanduse käsitlemiseks ainetundides
Õppejõud
PhD Mare Müürsepp
MA Ave Mattheus
Kirsi Rannaste
Jäin väga rahule, sain kasulikku materjali (paberil ja linke) ning palju teada uutest (ja ka vanadest) raamatutest, mida võiks veel lugeda. Kui ainult aega oleks...