Trigoloogia – ongi ime

Pihustasin pärast peapesu juustesse trigoloogi soovitatud palsamit ja oh ime! hoolimata tupeeritud ja lakki täis olnud soengust, mille unustasin enne pesemist lahtigi harjata, on juuksed täiesti pehmed ja absoluutselt kammitavad! Nii mõnusaid juukseid pole ma enne tundnud. Mis edasi saab, ei tea, ehk jääbki nii.

Laulupeo nänn käes

Tellisin kevadel endale igasuguseid laulupeo asju, nüüd on peaaegu kõik käes: T-särk, märk, õlakott, laulu- ja tantsupeo teataja, fliistekk (murule panemist kannataval mustal põhjal) ja mingi riidetoru (salliks? peapaelaks?).

Puudu on veel käepael, see antakse neljapäeval enne proovi. Proovi saab ainult käepaelaga, nii et muu rahvas ei saa vaatama-kuulama tulla.

Õlakott on juba varem kätte saadud, kasutan päris usinalt.

Tänases kooriproovis võtsime peaaegu kõik laulupeo laulud läbi. Oli aga maraton! Teine Noorus on ju valikkooride hulgas, nii et meil on kaks laulikut.

Rattamehed

Pildid on tehtud koduaknast, kui mehed läksid ratastega sõitma. Nad teevad seda ikka vahetevahel. Vahva.

"Vennad Lõvisüdamed" Rakveres

Käisime Raereisidega Rakveres teatris. Teatrimaja taha parki oli sätitud Astrid Lindgreni "Vennad Lõvisüdamed". Park oli imekaunis ja lavastus hästi tehtud.

Enne etendust ja vaheajal oli ka küllaga tegevust: sai münti vermida ja viltida ja tassi voolida ja raamauid osta ja süüa ja juua ja mis kõik veel. Üle 13-aastased said vaheajal ka vibu lasta.

Loe ka siit.

Andragoogi kutsetunnistus pidulikult käes

Kõik kutsetunnistuse saanud:

Osa meie vahvast kursusest: Maie, Anu, mina, Marika, Sirli, Ella, Rutt:

Alguses oli seminar. Ettekande väärtustest tegi üks soomlanna, kes rääkis väga kena eesti keelt. Nimi läks kõrvust mööda, aga tegemist oli suure õppija ja koolitajaga.

Üks tähtis mõte oli see, et tuleb võimaldada inimestel koolitustel käia ja areneda, sest see on heaolu allikas. Täiesti õige. Paraku on meie koolis kõik koolitusrahad aasta algusest saadik otsas.

Siis võttis sõna Talvi Märja, kes andis meile kutsetunnistused kätte. Oli väga uhke, raamis kõik ja puha!

Peale tunnistuse saime veel roosi, riidest koti, kuhu tunnistus mahtus täpselt sisse (hea mõte, kuidas sa muidu pärast sellega läbi linna lähed), täiskasvanud õppija nädala raamatukese, valgete lehtedega spiraalmärkmiku ja paar infolehte.

Neljapäev: ikka suguvõsa

Nissi pastoraadi alal on elanud inimesed, kelle perekonnanimi on nt Esmaspäev ja Reede.

Tõeline jaanipäev

Hommikupoolikul vaatasime vabadussammast, päeval grillisime rõdul. Ilus ilm oli ja Jaan tegi imemaitsvat kala. Väike viin ja vein ka. Tõeliselt mõnus jaanipäev!

Vabaduse sammast vaatamas

Jaanipäeva hommikul käisime Vabaduse platsil Vabadussõja võidusammast vaatamas.

Nojah. Mina ei oska seisukohta võtta. Kõige hullem justkui ei olegi. Jaanile meeldib.

Jaaniõhtu: linnainimene maal

Sel aastal me ei käinud Vabaõhumuuseumis jaanitulel nagu tavaliselt. Jaan Erik oli vanaemaga maal ja meie, "kaks vana kändu", käisime Pireti ja Leo juures Sauel. Oli väga tore. Tõepoolest linnainimene maal – selline tunne oligi. Ilus mõnus õhtu.

Esmaspäev: ikka suguvõsa

Asi on nii hulluks läinud, et uurin Saagat juba peaaegu kella kolmeni öösel. No nii huvitav on, ei saa kuidagi lõpetada.

Selles mõttes on asi ikka korras, et hommikupoolikul käisin väljas ka: tervisetõend (kooli jaoks, mis sest, et puhkus) oli vaja ära tuua ja Tiigrihüppesse allkirjastatud lepingud ära viia.

Eks siis käisin ühtlasi ka kaubareisil – Jaanidele jaanipäevakingitusi ostmas.

Pühapäev: külalised ja suguvõsa

Pühapäeval käis meil mu kursuseõde Piret, kellega olime ülikooli ajal ja hiljemgi suured sõbrannad. Nüüd on meie suhtlemine vähemaks jäänud, sest mõlemad oleme õpetajad ja ta elab Tallinnast väljas.

Piretil ja Leol oli kaasas vanem tütar Tiina, kes on kauniks neiuks sirgunud.

No ja ülejäänud õhtu veetsin Saagas – suguvõsauurimine on raske haigus :-)

Vanavanavanaema Ingel

Tuulasin kella kaheni öösel (olen kord juba ööloom) Saagas ja leidsin mitu vanavanavanavanemat!

Ühe nimi oli Ingel – nii armas. Ma ei teadnudki, et meie suguseltsis on kedagi sellenimelist olnud.

E-kursuse lõputunnistus

Sain täna kätte Tallinna Ülikooli tunnistuse, et olen läbinud 2. märtsist kuni 10. maini 2009 avatud ülikooli täienduskoolituse õppekava "Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine mahus 1 AP / 40 tundi ja läbinud selle täies mahus.

Vahva, jälle üks ainepunkt käes.

Peaks kuidagi kokku korjama...

Lõpuaktus

Minu esimesed peaaegu omad lapsed lõpetasid põhikooli. Õpetasin neid alates kuuendast klassist.

Eks neid oli äärmusest äärmusesse, aga saime hakkama. Mõned olid väga tublid: õppisid tundides ja tundideks ja osalesid võistlustel. Saime päris kenasid tulemusi.

Aktusel esinesid lõpuklassi tublid lauljad. Õpetajad Anneli Laev ja Mai Unt olid nendega väga suure töö ära teinud, nt Kristi on isegi televisioonis esinenud. Anneli mängis ka akordioni (klaverit muidugi ka) ja Mai viiulit, saateks trummid ja basskitarr, lapsed laulsid. Hästi vahva ansambel ja väga musikaalne, mitte niisama umpa-umpa.

Direktor ja õppejuhataja ei saanud oma kõnedes paraku mööda manitsussõnadest – oli selle lennu b-klass ju igasuguste jamadega hakkama saanud. Aga kõned olid ilusad.

Ja aktuse nael oli klassijuhatajate etteaste! Nad laulsid kolmekesi tuntud laulu sellest, kuidas "aina igasugust pudi-padi pähe tuleb ajada meil koolis, ei saa kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest..." Super hästi!

Ebameeldiv üllatus oli ainult see, et fotokas oli vahepeal kotis katki läinud ja ma ei saanud ise mitte ühtegi pilti teha. Nii kurb!

No ja õhtul hakkas fotokas jälle tööle! Ei tea, mis värk see oli, et ei saanud aktusel pildistada.

Trigoloogia

Meil oli täna kooli kutsutud trigoloog. Trigoloogia on teadusharu, mis tegeleb peanaha ja juuste uurimisega. Mikrokaamera abil on võimalik oma peanahka testida ja analüüsi põhjal on võimalik määrata ravi.

Konsultatsioon oli tasuta, proovisin siis ka.

Vaataski mikrokaameraga peanahka ja juukseid. Oli enam-vähem korras. Kuna olin hiljuti soengu teinud, siis oli pisut palju lakijäänuseid peas. Soovitas mingit sügavpuhastavat vedelikku ja juustesse jäetavat palsamit. No proovin need ükskord ära.

Olen ikka valmis igasuguseid huvitavaid asju proovima.

Uus naeratus

Üks esimene (tegelikult teine) hammas on nüüd palju ilusam kui enne – on ju uus naeratus!

Läksin hambaarsti juurde oma arust lihtsalt mingit augukest parandama, aga selgus, et arst oli otsustanud mu veidi teist värvi ja tagapool asetsevat hammast ilusamaks teha. Kattis sobivama värviga, "kasvatas" pikemaks ja pani parajalt paksu kihi peale, et nüüd on see hammas teistega ühetasane. Super! Ja polnud eriti kallis ka.

Vargamäel teatris

Sain ootamatult superpakkumise: sõita eesti keele ja kirjanduse õpetajatega tasuta Vargamäele vaatama Linnateatri etendust "Wargamäe Wabariik".

Pakkumine tuli Tartu Ülikoolist. Hinna sees Tallinnast Bussireiside 14-kohaline buss, õhtusöök, etendus (pilet tegelikult 295 krooni!) ja tagasisõit oma tänavale.

Väljasõit pidi olema kell 15 Mere pst 5 eest. Aga buss ootas meid hoopis Kaarli pst 5 – mis seal vahet, on ju. Helistamise peale tuli ikka Mere pst-le. Ega ta ei vaadanud, kus inimesed seisavad (olime ainuke grupp sel tänaval), vaid peatus hulga kaugemal – täpselt maja nr 5 ees. Ja bussijuhi esimene küsimus oli: "Kuidas sinna (Albusse) sõidetakse?" Tule taevas appi!

No sõitis siis peaaegu et Paide kaudu. Kaks tundi kulus.

Sellepärast jäime ilma ekskursioonist Albu mõisas. Tartust tulnud buss Lõuna-Eesti õpetajatega jõudis tund aega varem, nagu oli ette nähtud. Vaatasime siis omal käel ringi. Tegin pilte ka, aga need on alles fotokast maha võtmata.

Siis oli õhtusöök. Hästi maitsev seapraad ja pärast rabarbrikook.

Etendus oli muidugi väga hea. Enne algust tuli kerge sahmakas vihma, aga pärast oli õnneks kuiv. Paraku päris jahe.

Ja siis kojusõit. Igaüks sai oma tänavale.

Mõnus päev.

Pilte Albu mõisast:

Kokkuvõtted tehtud

Sain lõpuks niikaugele, et tegin õppejuhatajale kokkuvõtted-aruanded kahe nõukogu töö kohta ära.

Üks oli Ristiku Põhikooli emakeele ja eripedagoogika ainekomisjoni oma. Seda oli väga raske teha, sest õpetajad on hästi tublit tööd teinud. Seega tegin lihtsamalt ja lisasin aruandesse meie õpetajate nimelised wiki-leheküljed, mida nad olid täitnud. Blogi täitmine on mul veel pooleli.

Teine oli Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu oma. Selle olin juba varem, märtsini valmis teinud, nüüd oli ainult mõni kuu lisada. Oleme tublid olnud, hästi tegutsenud ja koolile mitu tunnustust toonud. Ühel konkursil paraku ei osalenud, usun, et seal oleks ka hästi läinud. Blogi täitmine on mul veel pooleli.

Ideelaadal

12. juunil oli lauluväljakul Tiigrihüppe SA korraldatud ideelaat "Elu koolis koos Tiigriga".
Hästi tore üritus, mis võiks igal aastal olla. Õhtuks olin väsinud, aga õnnelik.

Olin peaaegu terve päeva eesti keele boksis. Tiia oli plaaninud meile terve hulga materjale, mida tutvustada. Huvilisi oli küll.

Meie koolist olid esinejate hulgas ka Irja Rebane (õpituba "Kaasaegne matemaatika") ja Jürgo Nooni (töö- ja tehnoloogiaõpetuse boks).

Päeva lõpus juhendasin ka ühte õpituba: "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele". Tutvustasin peamiselt Tiigrihüppe SA uut koolitust (olin ka üks selle väljatöötajaid) ja näitasin muid nippe. Ma ei tea, kuidas teiste töötubade ajaga oli, aga mul öeldi eest reast, et teeme teise tunni veel! Kaks tundi on vist liiga pikk, aga poolteist oleks küll võinud olla - mul jäi nii palju põnevaid asju näitamata (lindistamine ja animeerimine näiteks).
No hammas sai verele aetud ja mõne inimese puhkus "rikutud" :-)

Ideelaada blogi: http://ideelaat.blogspot.com/

Pagana liiklus!

Seakari, mitte Tallinna raad, nagu ühes Eesti ilmis öeldakse. Liivalaia tänav oli õhtul nii umbes, et mu auto ütles ummikus seistes üles. 

Tulin lauluväljakult, kus sättisime ideelaada bokse jm värke. Kodutee kestis ikka mitu tundi, sest vesi kees pidevalt radiaatoris. Mõni meeter sõitu, pool tundi peatust jne.  

Ja ongi kööga! Homme tuleb mingi imenipiga (ilmselt taksoga) Õismäelt lauluväljakule saada ja millalgi auto remonti viia. 

Geni-haige

Istusin täna peaaegu päev otsa arvutis ja kolistasin Geni.comis. Sisestasin sugulaste andmeid ja leidsin huvitavaid asju. Nt meilisin inimesega, kes teadis mu onunaist.

Huvitav tähelepanek

Kirjutasin oma õppimistest üht kokkuvõtet, kus oli ka küsimus, kas ja kuidas on õppijat (s.t mind) tunnustatud meeskonnas, organisatsioonis jne. Ega olnudki suurt midagi kirjutada!

Veebruaris 2008 sain küll Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul Ristiku PK tunnustuse kohusetundliku tööülesannete täitmise eest, aga muud ei tulnud nagu meelde.

Sedasi siis.

Leelo Tungal, "ABC"

Isa kuulab uut CD-d,

ema vaatab DVD-d,

õde kirjutab CV-d...

Laps ei tunne ABC-d

ja otsib üksinda WC-d.

Raamatust "Eesti luule kuldraamat" (koost Reet Krusten)

Natuke nostalgiat

Vaatasin täna mitu tundi Nooruse koori vanu ETV salvestusi, pärit aastatest 1980–1988. Hm, 20–30 aastat tagasi.

Ja mõtlesin, milline õnn, et olen seal laulnud. Eriti muidugi Ene Üleoja käe all, aga ka teised dirigendid – Maie Kivita, Merike Toro ja Raul Talmar – olid super.

Plaatidel olid (ja on):

"Liivlaste pärandus"

"Dialektilised aforismid"

"Vetšnõi agon"

Mart Saar

Tallinna koorifestival

Nooruse kontsert

Neerpeltist võistluselt saabumine Balti jaamas

Jõululaulud

jm

"Eesti keele ilu ja kõla" artikkel Õpetajate Lehes

Artikkel on siin.

Oh mis nauding on raamatut lugeda!

Hakkasin eesti keele eksami ajal raamatut lugema – milline nauding! Ei mäletagi, millal sain lihtsalt niisama enda tarbeks lugeda.

Raamat oli Philippe Delermi "Terve pühapäeva oli sadanud".
Tagakaanelt:

Delerm kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas.
Delermi lühiromaani «Terve pühapäeva oli sadanud» (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab Pariisis. Härra Spitzweg lausa jumaldab oma kodulinna ning koos temaga võime avastada selle müütilise suurlinna peidetud soppe ja nurgataguseid, mida tunneb üksnes see, kes on seal elanud.
Mõnusa huumori ja erakordselt tundliku sõnaga kirjeldab Delerm härra Spitzwegi väikest maailma.
Läbi küll ei saanud, aga juba esimene pool oli tõeliselt nauditav.

Põhikooli eesti keele lõpueksam läbi!

Nüüd on küll tunne, et kool on läbi, sest põhikooli eesti keele lõpueksam on möödas.

Peaaegu kõik said kolmed, ainult kaks kahte ja kaks nelja. Oleks rohkem neljasid tahtnud, aga läks paraku nii. Osa õpilasi kirjutas kirjandi teemast veidi mööda. 

Üks tüdruk kirjutas super ilusa kirjandi, üks poiss aga minust (ilma nime nimetamata, aga nimetas aine) – seda lugedes sain mõnusalt itsitada, väga armas oli.

Hindamisjuhendi ja võtme saime kätte alles kell 14 – tund pärast eksami lõppu!

Lapsega linnas

Aiviga restos

Hurraa! Mul on väga tublisid õpilasi ka!

Osalesin sel kevadel oma õpilastega esimest korda lugemisühingu võistlusel “Kool, kus lugemine loeb” ja suure osa õpilaste tööd said ka ära märgitud. Väga tublid!
LUULETUSED: Herdis Erma ja Alver Pant, osalejaid oli veel Tartu M. Reiniku Gümnaasiumist, Simuna Koolist, Värska Gümnaasiumist, Tallinna Inglise kolledžist, Tallinna 21. Koolist, Pärnu Kuninga tänava Põhikoolist, Liivalaia Gümnaasiumist, Saduküla Põhikoolist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Võhma Gümnaasiumist, Elva Gümnaasiumist, Türi Gümnaasiumist, Koonga Põhikoolist ja Pärnu Ühisgümnaasiumi.
VIDEOD: Kristi Tilemanni video Doris Kareva loomingust. Osalesid veel Värska Gümnaasiumi, Konguta Kooli, Viluste Põhikooli, Tartu Hiie Kooli ja Kuressaare Gümnaasiumi õpilased.
ESSEED: Linda Hermann ja ka Laura Sigur ning Cristiana Kaska. Esseid oli veel Viimsi Keskkoolist, Tartu H. Treffneri Gümnaasiumist ja Viluste Põhikoolist.
See teade tegi mulle väga palju rõõmu!
Vaata pikemalt siit.