Nädala kokkuvõte

Ikka positiivsem.
Plusspool:
* Lõpetas minu esimene KooliMilli rühm
* Regasin Tiigrihüppe koolitusele Rakveres
* Kolmapäev iseendale: pealaest jalatallani
* Osalesin meeskonnatöös (erakorraliselt, kutsega)
* Tartu ülikoolis uuema inglise ja ameerika kirjanduse kursusel
* Sain teada, et meie kooli peaks kirjandustundi tulema Doris Kareva (EESi eriprojekt), saatsin talle meili

Saksa ja austria kirjandus Tartus

Uh, sain jälle ühe kursusetöö valmis

Kursuse "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel" (õppejõud Reet Vääri) tööks oli koostada riigieksamiküsimused. Kuna ma olen põhikooliõpetaja, siis ei tulnud mul eriti hea töö, aga tehtud sai.

I. Lugemisülesanne
Loe läbi katkend Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000, lk 96 alumisest lõigust kuni lk 100 pealkirjani, kokku u 944 sõna) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna.
1. Iseloomusta rehepappi. Mida võib tema tegutsemisest ja korraldustest järeldada? (10 punkti)
2. Kuidas hindad setu käitumist? Kas setu tegi midagi valesti? Kinnita oma
väiteid tekstinäidetega. (10 punkti)
3. Kirjelda katku ja tema käitumist. Too näiteid. (10 punkti)
4. Leia tekstist viis võrdlust. Selgita, mida need annavad tekstile juurde. (10 punkti)
II. Kirjutamisülesanne
“Rehepapp suitsetas piipu ning silmitses oma rahvast. Kohutav oht, millega nad silmitsi seisid, oli lepitanud kõik omavahelised vaenud ning vimmakiskumised,” kirjutab Kivirähk “Rehepapis”. Eesti rahvas on üksmeelne olnud ja on ka muudel puhkudel, mitte ainult ohu ees. Millised on need olukorrad, mis võiksid ühendada nn esimese ja teise Eesti?
Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid Eesti rahva üksmeelt soodustavaid tegureid. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti)
Võti (ausalt öelda väga algeline)
1. Kiire, otsustav, tegutseja, tark …kui rehepapp endale kaabu tugevamini pähe surus ja küla peale jooksis. Ta ei peatunud üheski talus kauem kui vaid hetkeks ega öelnud muud kui ainult kolm sõna…
2. …hee, plika on siin päris võõras. Ei ole siis mõtet musiga piirduda! Setu otsustas tüdruku teisel kaldal kiiremas korras ära vägistada.
3. Algul kena piigake, pärast kits. Tütarlapsena meelitas, kitsena otsis ohvreid.
“Aitäh, onuke, et sa mu üle jõe tõid! Tänuks said kiire surma!”
Ning üks valge kits /--/ jooksis mökitades küla suunas.
Kits avas sõraga ukse ja vaatas rehetuppa. /--/ …nägi tema lumivalget kasukat ning kollakalt hiilgavaid silmi.
4. Ehmunud sipelgatena paiskusid külaelanikud… – liikusid kiiresti
…kus nad seisid tummadena tihedalt üksteise kõrval… – ühtegi häält tegemata
Te peate lebama risti-rästi nagu kuuseoksad sipelgapesas… – täiesti segamini
…sama valge kui võõra tütarlapse kleit… – osutab, et kits oli enne tütarlaps
…vahtis ainiti rehetoa lakke, mis oli must kui öö. – väga sünge
Pead ja jalad segamini nagu sead põhus… – pididki jätma loomade mulje

Uh, sain ühe kursusetöö valmis

Kirjutasin Tartu Ülikooli avatud ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolituse “Ülevaatekursus Briti uuemast kirjandusest” lõpetuseks arvestustöö teemal "Kuidas kasutada Mark Haddoni teost “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” 8. klassi kirjandustunnis".

Võttis ikka nädalakese aega – ega ma saa siis üle jala midagi teha, ikka põhjalikult. Tegelikult jäin päris rahule, kuigi sinna annaks palju asju juurde kirjutada.

See on väga hea raamat, soovitan kõigile, eriti õpetajatele, eriti HEV-õpilaste õpetajatele.

Sel aastal vist viimast korda Tartus

Luule analüüs

Marja Unt

Õhtul sadas paduvihma. Koju sõites ei saanud kohe bussis magamagi jääda, sest vihm peksis vastu katust.

Jälle Tartus koolitumas

Käisin täna jälle Tartus koolitumas: ülevaatekursusel Briti uuemast kirjandusest.

Lektor Ene-Reet Soovik.

Enne kursust soovitati läbi lugeda igast grupist vähemalt üks raamat.
1.1. Sarah Waters "Osavnäpp"
1.2. Graham Swift "Vete maa"
1.3. Ian McEwan "Lepitus"
2.1. Arundhati Roy "Väikeste Asjade Jumal"
2.2. J. M. Coetzee "Häbi"
2.3. Zadie Smith "Valged hambad"
3.1. Helen Fielding "Bridget Jonesi päevik"
3.2. Nick Hornby "Elu edetabelid"
3.3. J. K. Rowling Harry Potteri seeria

Paraku sain sellest liiga hilja teada ega jõudnud midagi uut lugeda. Ega ole ka kindel, et kui oleksin varem teadnud, siis lugenuksin. Neist raamatuist olen varem lugenud "Bridget Jonesi päevikut" (ise toimetasin kunagi) ja Potteri esimest raamatut, mis mulle ei meeldinud.

Peale nende autorite ja teoste oli kõne all veel üle 20 autori ja nende teoste.

Kursuse eesmärgiks oli anda ülevaade olulisematest joontest Briti nüüdiskirjanduses rõhuasetusega proosal. Loengud ning lugemisülesanded tutvustasid iseloomulikumaid nähtusi ja arenguid Briti nüüdiskirjanduses ning tõid paralleele eesti kultuuri- ja hariduskontekstiga.
Kursuse läbinult on osalejad tutvunud ühiskonna ja ajaloo käsitlemisega tänapäeva Briti romaanis, nüüdiskirjanduse multikultuursete aspektidega ning traditsiooniliselt „kõrgete“ ja „madalate“ žanride suhestumisega. Viimistletakse kriitilise lugemise ja akadeemilise kirjutamise oskusi ning töötatakse välja ideid nüüdiskirjanduse kasutamiseks õppetöös.
Sisu: Kursus on 6-tunnine ja sisaldab kolme loengut.
1. loeng. Kelle lugu on ajalugu? Nüüdisbriti kirjanduse suhted
traditsiooniga.
2. loeng. Impeeriumi kiiluvees. Postkoloniaalne ja paljurahvuseline
kirjandus Suurbritannias.
3. loeng. Meelelahutuskirjandus ja kaanon + kokkuvõttev seminar 30 min.

Kursuse lõpetuseks tuleb teha kodutöö, kuidas kasutada mõnd kõne all olnud teost klassiruumis.

Aja(loo) kulg lavastuses "Lõputu kohvijoomine"

Pean kirjutama essee "Aja(loo) kulg lavastuses "Lõputu kohvijoomine"".

Näen juba mitu õhtut vaeva, aga samas on ka huvitav.

Sain tähtaajal, s.o 12. nov siiski valmis ja ära saadetud.

Sügiskool ja konverents "Õnnestav õpetus"

Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna pedagoogika osakond ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts korraldasid 30.–31. oktoobril 2009 Tartus Salme 1a sügiskooli ja konverentsi "ÕNNESTAV ÕPETUS".

Üritusega tähistati 20 aasta möödumist kasvatusteaduste õpetamise alustamisest Tartu Ülikoolis. Oodatud olid kõik vilistlased, partnerkoolide esindajad, EAPS-i liikmed ja teised kasvatusteadustest ja õpetajakoolitusest huvitatud.
Reedel, 30. oktoobril näitasid õpetajad sügiskooli töötubades mõnd konkreetset meetodit või projekti.

Kella 14.30–16.00 oli töötuba "Puutetahvli kasutamine õppetöös on õpilastele motiveeriv ja põnev". Moderaator oli Laine Aluoja, esinesime mina ja Irja Rebane.

Konverentsi kava on siin: http://www.ht.ut.ee/659472

Lähem info: http://www.ht.ut.ee/565443?date=

Koolitus "Proosateksti analüüs"

Läbisin täna Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis täienduskoolitusprogrammi "Proosateksti analüüs" (8 tundi ehk 0,25 EAP).
Programmi sisu oli proosateksti analüüs: mõisted, tasandid, meetodid; narratoloogiline ja strukturalistlik lähenemine kirjandusele; eesti novellistide loomingu käsitlemine. Õppejõud Andrus Org.
Tunnistus ka juba käes, seekord polnud vaja kodutööd teha.
Loomulikult oli väga huvitav. Ja kasulik. Kuidas analüüsida proosateksti. Üks pool oli teoreetiline, aga samas sai praktilisi juhendeid, mida tundides kasutada, teine pool kuue eri eesti autori novelli konkreetne analüüs. Olid eriilmelised novellid, mida ise ei oskaks ehk üles otsida. Alustuseks Peep Vallaku "Maanaine", siis Mehis Heinsaare "Kohtumine Taageperas" (põhikooli õpikus sees) ja "Ilus Armin", Berk Vaheri "Koolitee" (sobib hästi koolis käsitleda), Ervin Õunapuu "Hea laps" ning Jüri Ehlvesti "Kutsub". Ääretult hariv, olen väga rahul.
Miinuseks oli see, et ei olnud piisavalt jaotvara, suur osa slaidiesitlusest oli paljundamata. Seega tuli väga palju käsitsi kirjutada - harjumatu. Aga mitte see ei olnud iseenesest miinus, vaid see, et pidin slaidilt teksti maha kirjutama ja samal ajal õppejõudu kuulama ehk mitu samaaegset tegevust, mida ei tohiks olla, ka mitte emakeeleõpetaja puhul, temagi on kõigest inimene. Nii kadus kord jutust midagi, kord jäi midagi kirjutamata. Tasub ise ka vahel koolipingis olla.
P.S. Järgmisel päeval selgus, et koolitaja oli unustanud ütelda, et tema slaidiesitlus saadetakse meilie e-postitsi. Ja meie vihtusime kirjutada, nii et käsi kange.

Tartus!

Uskumatu, et panin pealkirjale hüüumärgi lõppu!
Omal ajal Tartus õppides ei tahtnud ma siin sugugi olla. Täna tahtsin küll. Millegipärast ei meeldinud see linn mulle siis. Võib-olla sellepärast, et siin pole merd - mul peab meri lähedal olema. Õhk on siis teistsugune.
Tartu pluss oli aga see, et kõik asus käe-jala juures: bussijaam, erakas ja hotell, kus elasin, ülikooli peahoone ja muud õppehooned. Täna tundus, et enam ei ole. Bussijaamast võtsin takso, seda küll kahel põhjusel: mul oli mitu kotti ja aega nappis. Ilm oli õnneks ilus.
Õhtul polnud ka hotell enam ligidal nagu aastate eest. Mitte sellepärast, et ööbin seekord Park hotellis. Tee ülesmäge, sumadanid, vihm, pimedus.
Tuba on päris kena: ühene (või siiski kahene?), telekas, wifi, WC-dušš jm. Õhtusööki ei saa (vastuvõtulauast võib osta küpsiseid ja šokolaadi, ent isegi mitte puuvilja), hommikusöök on hinna sees. Maksab ilmselt ESF.
Välja ei taha minna: pime, vihm ja asustatud keskus liiga kaugel.
Tartu on palju muutunud. Ilusamaks läinud, nii palju kui jõudsin loengute vaheajal märgata.
Olen Tartus emakeeleõpetajate tasuta täiendkursustel. Olgugi õppimas, on see pool nädalat ka omamoodi puhkus.

Plaksutamisest

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajate täiendkoolituskursusel "Eesti nüüdisdramaturgia paberil ja laval" tuli jutuks etenduse lõppedes plaksutamine.

Vaatasime 16. oktoobril 2009 NO86 teatris Shakespeare'i "Periklest", mille lõpus tekkis publikul kõhklusi, kas ja millal plaksutada. Arutlesime selle üle 17. oktoobril seminaris.

Plaksutamisest on kirjutanud inglise etoloog, sotsioloog, antropoloog, sürrealistist maalikunstnik ning telemees Desmond John Morris.

"Nii publiku plaksutamine esinejale kui ka viipamine tervituste ja hüvastijättude puhul on kujunenud algsest puudutavast patsutamisest. --

Käte terav löömine teineteise vastu tundus peaaegu agressiivse žestina ja agressiivsena kostis ka plaksutamisest tekkiv kõva heli. Ometi oli sel õnnelikule esinejale üsna ilmselt täiesti vastupidine mõju. --

Uurides beebisid nende esimese eluaasta teisel poolel, selgub, et selles eas on käte plaksutamine mõeldud tervituseks emale, kes naaseb pärast lühikest eemalviibimist väiksekese juurde. -- Nähes ema tulemas, ajab laps käed laiali justkui põimimaks neid tema ümber. Kui ema pole veel siiski küllalt lähedal, jätkavad käed kallistusliigutust, kuni nad kohtuvad teineteisega ja tekib käte plaksutus. --

Rütmiliselt korratud randmeliigutusplaksutust, mis kujuneb hiljem, võib siis selgesti vaadata mingisuguse tühjakallistusele lisatud tühjaplaksutusena. Kui plaksutame mõnele esinejale, patsutame talle tegelikult kaugelt seljale. --

Käteplaksutust kasutatakse mõnikord ka teenija kutsumiseks. Haaremilugudes tähendab see "kutsuge tantsutüdrukud sisse". -- Ses suhtes on see palju lähemal beebi emale mõeldud tervitusele. -- Väiksekese palve "tule lähemale" muutub vaid täiskasvanud teenijale osutatud sama tähendavaks käsuks. --

Nagu plaksutamist, peetakse ka lehvitamist tavaliselt enesestmõistetavaks, kuid selgi on mõningaid üllatavaid jooni ja seda tasub lähemalt vaadelda."

Desmond Morris, "Intiimkäitumine", lk 96–98

(Minu toimetatud)

Ohoo, hakkasin tööle

Tubli muidugi, et tööle hakkasin, aga et ma seda öösel teen! Koostasin kella neljani ühte matemaatika materjali.

Väga huvitav oli ja avastasin igasuguseid põnevaid asju, ehkki ma pole mingi matemaatik. Pärast keskkooli lõppu oli üks edasiõppimismõte ometi ka matemaatika (stomatoloogia ja eesti filoloogia kõrval).

Enne selle materjali juurde asumist tuuseldasin Internetis. Küll on tublisid õpetajaid! Ja kui vahvaid asju nad on teinud! Ja kui palju on huvitavaid vahendeid ja veebilehti!

Mis puutub öisesse töötamisse, siis oma ülikooli diplomitööd tegin ka öösiti. Mul oli tollal neli kuud diplomipuhkust. Töö teema oli "Arstiteadusealast sõnavara eesti kirjasõnas aastail 1870–1879" ja kirjutasin käsitsi, sest siis oli vana kirjaviis ja tuli kasutada ka mingeid imelikke märke, mida kirjutusmasinal polnud, nii tunduski käsitsi kirjutada lihtsam. Kokku sai 400 lehekülge. Kui arvestada, et iga lehekülge tuli vähemalt kaks korda ümber kirjutada, siis... Arvutit ju toona polnud!

Töötasingi öösiti kella nelja-viieni või kuni trollid sõitma hakkasid. Siis magasin lõunani, õhtul käisin kooriproovis ja pärast seda asusin jälle kirjutama. Vahepeal käisid sõbrad-sõbrannad külas. Tore aeg oli.