Kolmas päev Tartus

Ilus ilm oli. Tegin endale vaba hommikupooliku. Ja siis seiklesin linnas.

Hommikune vaade hotelli aknast.

Sügiskool ja konverents "Õnnestav õpetus"

Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna pedagoogika osakond ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts korraldasid 30.–31. oktoobril 2009 Tartus Salme 1a sügiskooli ja konverentsi "ÕNNESTAV ÕPETUS".

Üritusega tähistati 20 aasta möödumist kasvatusteaduste õpetamise alustamisest Tartu Ülikoolis. Oodatud olid kõik vilistlased, partnerkoolide esindajad, EAPS-i liikmed ja teised kasvatusteadustest ja õpetajakoolitusest huvitatud.
Reedel, 30. oktoobril näitasid õpetajad sügiskooli töötubades mõnd konkreetset meetodit või projekti.

Kella 14.30–16.00 oli töötuba "Puutetahvli kasutamine õppetöös on õpilastele motiveeriv ja põnev". Moderaator oli Laine Aluoja, esinesime mina ja Irja Rebane.

Konverentsi kava on siin: http://www.ht.ut.ee/659472

Lähem info: http://www.ht.ut.ee/565443?date=

Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel

Täna oli Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajate täiendkoolituskursus "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel".
Õppejõud Reet Vääri.
Käsitlesime koolikirjanduse baasteoseid, lähtudes probleemipõhisest analüüsist, tunnimudelitest jm. Arvestuseks ning iseseisva töö kontrolliks tuleb jaanuari alguseks esitada iseseisev kodune töö ühe vabalt valitud teose probleemipõhisest käsitlusest koolikirjandusest.
Alguses oli teoreetiline, kordav osa. Väga kasulik oli kunagi õpitut meelde tuletada. Seejärel praktiline, seminari osa. Hästi huvitav oli. Kõik romaanid tehti üksipulgi selgeks.
Käsitletavad teosed olid järgmised.
1. E. Vilde, „Mäeküla piimamees”. Probleemipõhine käsitlus: probleemide avamine, analüüsimine, järelduste tegemine, põhihoiaku sõnastamine. Kirjandust interpreteerivad küsimused. Küsimuste klassifikatsioon. Peategelaste moraalne allakäik.
2. A. H. Tammsaare, „Kõrboja peremees”. Peremeheprobleem: Katku Villu ja Kõrboja Anna – kas vastandlikud tegelased? Lugemise strateegiad. Lugemiskontrolli küsimused ja vastused.
3. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” I osa. Põhihoiak: sõnastada vähemalt 3 lähenemisvõimalust. Võrdlemine (vastandamine?): maa-, töö-, tõe- ja peremeheprobleemid teoses ja tänapäeval. Vargamäe Andrese tõeotsingud. Sõnastada kontrolltöö küsimused.
5. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” V osa. Vanade ja noorte vargamäelaste erinevused. Indreku kujunemislugu kogu teose jooksul. Küsimused ja vastused. Tagasiside, hindamine.
6. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus”. Nimetada kogu romaani probleemistik. Vargamäelaste tegelikkus, ootused ja unistused. Perenaiste saatus. Naise rolli muutumine. Sõnastada kirjanditeemad, esitada kolme teema avamiseks kava (assotsiogramm, telg vm).
Jaan Krossi "Wikmani poisid" jäi kahjuks käsitlemata, kuigi plaanis oli.
Sain palju kasulikku.

Raamatutest ja raamatupoodidest

Ei saa ma läbi raamatuteta ja raamatupoes käimata.
Laupäeval käisime perega Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Jube suur ja segane. Küllap alguse asi, ehk polnud veel jõutud asju korda panna. Minu meelest polnud ka piisavalt silte, kus mis raamatud on. Läksin sinna ainult sellepärast, et osta kolm noorte poppi ulmekat, mis olid seal alla hinnatud, muudes poodides mitte. Vabatahtlikult sinna poodi enam vist ei läheks ja keskusesse ka nähtavasti mitte.
Nüüd, teisel Tartu-päeval käisin ka ülikooli raamatupoes. Olin ainuke klient, aga poes oli vähemalt kuus müüjat. Ei ostnud ühtegi raamatut. Palav oli ka, radiaatorid huugasid.
See ei tähenda, et tuleksin siit koju ühegi uue raamatuta. Nimelt ostsin Reet Vääri käest kolm Keelekaitsja kogumikku, mis mul puudu olid.

Teine päev Tartus

Teine päev Tartus tekitas vastakaid muljeid-tundeid.

Ülikooli filosoofia õppehoone oli hommikul hotellile lähemale tulnud. See oli tore. Oli kena jalutada Ingli ja Kuradi (või vastupidi) silla alt alla, ehkki vihma sadas. Lõunasöögikoht Entri oli ka lähemal. Ja ülikooli peahoone lähiümbrus oli ilus. Nostalgia? Raekoja kell lõi nagu vanasti.

Hommikune vaade hotelli aknast:
Pärast loenguid-seminare otsustasin linna minna. Süüa oli vaja osta ja bussipilet bussijaamast ära tuua.
Raekoja plats oli täitsa tuttav, kell lõi jälle. Kohvikus, kus ülikooli ajal söömas käisime (kartulisalatit ja kohupiimakooki, aga koha nime ei mäleta), on nüüd vist mingi õllekas, oletan aknareklaamide järgi. Aga edasi on pehmelt öeldes õudus. Suured uued võõrad majad nagu mis tahes linnas, kõik sopid viimseni täis ehitatud. Kaubamajast bussijaama minek oli päris keeruline: üle ristmiku ei saa, tuleb suure ringiga minna, suured majad Plasku ja Tasku on ette ehitatud, bussijaam ise pisike kökats kuskil õues. Hirmus.
Hotelli minekuks võtsin takso. Kui sõitsime Lossi tänavast üles, paistis jälle vana hea Tartu: ülikooli ja muusikakooli hooned, sillad, puud. Väga ilus oli sildade alt läbi sõita.

Koolitus "Proosateksti analüüs"

Läbisin täna Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis täienduskoolitusprogrammi "Proosateksti analüüs" (8 tundi ehk 0,25 EAP).
Programmi sisu oli proosateksti analüüs: mõisted, tasandid, meetodid; narratoloogiline ja strukturalistlik lähenemine kirjandusele; eesti novellistide loomingu käsitlemine. Õppejõud Andrus Org.
Tunnistus ka juba käes, seekord polnud vaja kodutööd teha.
Loomulikult oli väga huvitav. Ja kasulik. Kuidas analüüsida proosateksti. Üks pool oli teoreetiline, aga samas sai praktilisi juhendeid, mida tundides kasutada, teine pool kuue eri eesti autori novelli konkreetne analüüs. Olid eriilmelised novellid, mida ise ei oskaks ehk üles otsida. Alustuseks Peep Vallaku "Maanaine", siis Mehis Heinsaare "Kohtumine Taageperas" (põhikooli õpikus sees) ja "Ilus Armin", Berk Vaheri "Koolitee" (sobib hästi koolis käsitleda), Ervin Õunapuu "Hea laps" ning Jüri Ehlvesti "Kutsub". Ääretult hariv, olen väga rahul.
Miinuseks oli see, et ei olnud piisavalt jaotvara, suur osa slaidiesitlusest oli paljundamata. Seega tuli väga palju käsitsi kirjutada - harjumatu. Aga mitte see ei olnud iseenesest miinus, vaid see, et pidin slaidilt teksti maha kirjutama ja samal ajal õppejõudu kuulama ehk mitu samaaegset tegevust, mida ei tohiks olla, ka mitte emakeeleõpetaja puhul, temagi on kõigest inimene. Nii kadus kord jutust midagi, kord jäi midagi kirjutamata. Tasub ise ka vahel koolipingis olla.
P.S. Järgmisel päeval selgus, et koolitaja oli unustanud ütelda, et tema slaidiesitlus saadetakse meilie e-postitsi. Ja meie vihtusime kirjutada, nii et käsi kange.

Tartus!

Uskumatu, et panin pealkirjale hüüumärgi lõppu!
Omal ajal Tartus õppides ei tahtnud ma siin sugugi olla. Täna tahtsin küll. Millegipärast ei meeldinud see linn mulle siis. Võib-olla sellepärast, et siin pole merd - mul peab meri lähedal olema. Õhk on siis teistsugune.
Tartu pluss oli aga see, et kõik asus käe-jala juures: bussijaam, erakas ja hotell, kus elasin, ülikooli peahoone ja muud õppehooned. Täna tundus, et enam ei ole. Bussijaamast võtsin takso, seda küll kahel põhjusel: mul oli mitu kotti ja aega nappis. Ilm oli õnneks ilus.
Õhtul polnud ka hotell enam ligidal nagu aastate eest. Mitte sellepärast, et ööbin seekord Park hotellis. Tee ülesmäge, sumadanid, vihm, pimedus.
Tuba on päris kena: ühene (või siiski kahene?), telekas, wifi, WC-dušš jm. Õhtusööki ei saa (vastuvõtulauast võib osta küpsiseid ja šokolaadi, ent isegi mitte puuvilja), hommikusöök on hinna sees. Maksab ilmselt ESF.
Välja ei taha minna: pime, vihm ja asustatud keskus liiga kaugel.
Tartu on palju muutunud. Ilusamaks läinud, nii palju kui jõudsin loengute vaheajal märgata.
Olen Tartus emakeeleõpetajate tasuta täiendkursustel. Olgugi õppimas, on see pool nädalat ka omamoodi puhkus.

Koerailm. Siil udus

Juba pikemat aega valitseb täielik koerailm. Vihm ja udu.

Täna hommikul Haljalasse sõites tundsin end tõelise siilina udus. Podisesin ka.

Kogu aeg pime ja niiske, märg.

Inimesed on vähemalt soojad!

Üks osa Haljala õpetajaid koolitatud

Lõpetasime täna ühe grupiga koolituse "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele" Haljala Gümnaasiumis.

Huvilisi oli palju ja kõik olid hästi usinad.

Kooli pilt on tehtud viimasel hommikul ja seda on töödeldud – ärge arvake, et oli nii ilus ilm!

Sügis

Kui hommikul Jänedale koolitama sõitsin, oli ilm väga pilves, tagasi tulles oli vähe selgem. Tegin siis tee äärest mõned sügispildid. Ilusad värvid on.

Jäneda õpetajad koolitatud

Lõpetasime täna Jänedal koolituse "Interaktiivne tahvel klassiõpetajale".

Kõik jäid kenasti rahule, tagasiside oli hästi positiivne. Aitäh!

Ja nagu ikka, sooviti kohe end kirja panna jätkukoolitusele, mida ametlikult pole

tegelikult olemas. Üks kursuslane nimetas jätkukoolitust muukimiskoolituseks: kui seni õppisime, kuidas midagi kokku panna, siis järgmine kord võiks vaadata, kuidas mingid põnevad valmismaterjalid on tehtud ehk need lahti muukida.

Lõpuks tuli üllatus: sain kingiks suure kommikarbi, Jäneda kooli tassi ja pastapliiatsi ning Eha Kaukvere I ja II kooliastme töölehtede raamatu "Rahvaluule" sarjast "Hea tunni võti" autorilt endalt – see oli eriti vahva.

Jänedalaste tagasisidet koolitusele vaata siit.

Veel üks tunnustus

Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul kiidetakse õpetajaid.

On olemas lausa veebileht: http://opetajakuu.ee/

Sinna kirjutas üks mu endine õpilane minust nii:

"Õpetaja Joalaid on väga hea ja lahe õpetaja. Kurjaks ainult ei soovitaks teda ajada. Mina vähemalt sain tema kirjanduse ja eesti keele tundides hästi hakkama.Tema tunnid ei olnud kunagi igavad. Praegu ma tunnen isegi ta tundidest puudust. Lahke ja tore õpetaja, kes aitab palju. Tema tundidest õppisin ma lausa väga palju eluks vajalikku."

http://opetajakuu.ee/index.php?option=com_easybook&view=easybook&Itemid=6

Südamlik tunnustus

Koolitasin täna teist korda Westholmi õpetajaid.

Kui aeg hakkas läbi saama, ohkas üks õpetaja südamest: "Oh, vaat sellist õpetajat oleks meil koolis vaja nagu Piret!"

See oli nii armas, nii südamlik ja võtsin seda kui tunnustust. Piisab vaid mõnest sõnast, et kellegi tuju tõsta.

Piisab ka mõnest sõnast, et kellegi tuju halvaks teha. Nii juhtus mul eelviimati teatrist tulles, kui mu etendusest saadud lumm hajutati ühe väikese lausega.

Plaksutamisest

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajate täiendkoolituskursusel "Eesti nüüdisdramaturgia paberil ja laval" tuli jutuks etenduse lõppedes plaksutamine.

Vaatasime 16. oktoobril 2009 NO86 teatris Shakespeare'i "Periklest", mille lõpus tekkis publikul kõhklusi, kas ja millal plaksutada. Arutlesime selle üle 17. oktoobril seminaris.

Plaksutamisest on kirjutanud inglise etoloog, sotsioloog, antropoloog, sürrealistist maalikunstnik ning telemees Desmond John Morris.

"Nii publiku plaksutamine esinejale kui ka viipamine tervituste ja hüvastijättude puhul on kujunenud algsest puudutavast patsutamisest. --

Käte terav löömine teineteise vastu tundus peaaegu agressiivse žestina ja agressiivsena kostis ka plaksutamisest tekkiv kõva heli. Ometi oli sel õnnelikule esinejale üsna ilmselt täiesti vastupidine mõju. --

Uurides beebisid nende esimese eluaasta teisel poolel, selgub, et selles eas on käte plaksutamine mõeldud tervituseks emale, kes naaseb pärast lühikest eemalviibimist väiksekese juurde. -- Nähes ema tulemas, ajab laps käed laiali justkui põimimaks neid tema ümber. Kui ema pole veel siiski küllalt lähedal, jätkavad käed kallistusliigutust, kuni nad kohtuvad teineteisega ja tekib käte plaksutus. --

Rütmiliselt korratud randmeliigutusplaksutust, mis kujuneb hiljem, võib siis selgesti vaadata mingisuguse tühjakallistusele lisatud tühjaplaksutusena. Kui plaksutame mõnele esinejale, patsutame talle tegelikult kaugelt seljale. --

Käteplaksutust kasutatakse mõnikord ka teenija kutsumiseks. Haaremilugudes tähendab see "kutsuge tantsutüdrukud sisse". -- Ses suhtes on see palju lähemal beebi emale mõeldud tervitusele. -- Väiksekese palve "tule lähemale" muutub vaid täiskasvanud teenijale osutatud sama tähendavaks käsuks. --

Nagu plaksutamist, peetakse ka lehvitamist tavaliselt enesestmõistetavaks, kuid selgi on mõningaid üllatavaid jooni ja seda tasub lähemalt vaadelda."

Desmond Morris, "Intiimkäitumine", lk 96–98

(Minu toimetatud)

Artikkel Hariduses

Äsja ilmunud Hariduses (9–10/2009) on sees ka minu artikkel "Austame autorite õigusi".

Kui leian mingi sobiva koha, panen ka sellekohase juhendi kuskile üles.

Alustasin uut DigiTiigri koolitust

Alustasin täna selle sügise teist DigiTiigri koolitust.

Seekord oli väga palju tahtjaid.

CC litsentsi lisamise juhend

Nikerdasin täna Creative Commonsi litsentsi lisamise juhendi valmis.
Kuidas panna CC litsentsi veebilehele ja kuidas PowerPointile ja muudele õppevahenditele. Panin praegu ainult IVAsse.

Ootan ka Hariduse ilmumist, seal pidi mu autoriõigusteteemaline artikkel sees olema.

Jaan Erik 11

Jaan Erik sai 11.

Vahepeal üks mina ka.

Jaan Erik tädipoja ja vanaemaga.

Ristuv allergia

Lasksin ennast veidi uurida. Tuleb vahel kasuks.

Näiteks tehti mulle üle mitme aasta allergiatest. Eelmisel korral ilmnes kassi-, koera- ja pujuallergia, nüüd oli kassi oma kadunud. See oli üllatus, poleks osanud arvata, et kass ja koer ei käigi koos. Ja et "vanainimese" allergiad kaovad, mõtlesin hoopis, et neid tuleb elu jooksul pigem juurde, sest meeallergia tekkis mul siis, kui olin 11. klassis.

Ei tea, kuidas muuga, aga puju võib tekitada ristuvat allergiat. See tähendab, et haigusnähud võivad tekkida ka kummeli, küüslaugu, paprika, tomati, porgandi, selleri, peterselli, köömnete, karri, koriandri, aniisi, pipra ja päevalilleseemnete kasutamise korral.

Kummeliallergiat olin juba varem märganud – kummelikompressid silmadele on täiesti välistatud, kui just ei taha ülipaistes silmalauge. Ükskord aastaid tagasi jäi mul sellepärast ühele kontserdilegi esinema minemata, sest otsustasin enne silmi jahutada, endal juba rahvariided seljas. Ei näinud ma siis enam kuskile minna. Ja kummeliga kreeme ei kannata ma ka.

Meeallergia olemasolus pole ma praegu enam kindel (igaks juhuks ei proovi ka!), aga kui see mul tekkis, siis oli küll väga hirmus. Piisas mõnest väikesest tilgast, kui silmad ja kurk paistetasid tohutu kiirusega kinni, nii et ei saanud enam hingata, nägemisest rääkimata. Esimesel korral päästis kiirabi, siis oli asi päris õudne, edaspidi võtsin juba väikese villi ilmumisel kohe tableti sisse.

QOMO tahvlist

Vaatasin täna lõpuks QOMO tahvli reklaam-CD-d, mida nad on koolidesse saatnud.

Minu meelest on veidi algeline. Sellel on kõik lihtsad funktsioonid olemas, aga ei paista olevat objektide animeerimist, veebilehtede ja heli linkimist ja veel mõningaid asju, mis mul ei tule praegu meelde. Käisin seda tahvlit millalgi suvel poolteist tundi uurimas ja juba siis märkasin vajakajäämisi.

Hea asi on sellel tahvlil ühe tööpinna lainedamine, nii et valmis töö võib serva taha nihutada. Ja üks ilusa, pintslitõmbe moodi joone tõmbamise võimalus on neil ka, aga seda nad videos ei näita.

Hind on ka soodsam kui kõige levinumal tahvlil.

Ma ei ole aasta koolitaja

Käisin täna raekojas täiskasvanud õppijate nädala üritusel, kuhu olid kutsutud aasta tegijate nominendid. Aasta koolitaja nominendiks jäingi, sain osalemise eest tänukirja koostöö eest elukestva õppe edendamisel.

Millegipärast pandi mind kandideerima aasta koolitajaks, kuigi esitatud sai aasta õppija tiitlile. Õppinud olen viimastel aastatel tõesti palju, aga samas ka koolitanud palju.

Üritus oli kena, muusikat tegi mingi trio, kelle nimi läks kõrvust mööda, võimalik et see oli Weekend Trio (viiul, tšello, klaver, kaks meest ja naine). Solist oli keegi Veronika. Hästi kenasti laulis. Esimene lugu oli vist Mozartilt, teine oli vene autori "Ööbik" ja lõpuks "O sole mio". Nii hingeline ja kosutav etteaste.

Meie koolist oli kutsutud ka õppejuhataja, aga millegipärast ta ei tulnud.

Postitusel on eitav pealkiri sellepärast, et möödunud kolmapäevast alates õnnitletakse mind kui aasta koolitajat, sest Linnalehes olid nominendid nimeliselt kirjas. Aga nominent ei ole laureaat. Tunnustus on see ometi ja teeb rõõmu.

"Voldemar"

Haridusameti juhataja tervitus

Haridusameti juhataja tervitus õpetajate päevaks:

http://www.youtube.com/watch?v=SwPnW8RSe00

Külm on

Juba nädal aega on toas nii külm, et isegi mõtted hanguvad ära.

Kütan küll elektriradikatega, aga need ei soojenda piisavalt ja neid ei jätku igasse tuppa. Lõt-lõt-lõt!

Lapsed joonistasid õpetajaid

Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul joonistasid õpilased häid õpetajaid.

Üks viienda klassi poiss joonistas mind. Olen selle pildi üle väga rõõmus, sest olime eelmisel tunnil temaga veidi riidu läinud ja vahetunnis ära leppinud. See poiss tuli meie kooli sel aastal ja ta olevat väga rahul.
Viienda klassi joonustused.

e-õpetaja

Sain Tallinna Haridusametilt tunnustuse "E-õpetaja 2009". E-õpetaja tiitli sai kokku kolm inimest.

Vastuvõtt oli raekojas. Tunnustati aasta õpetajaid

(meie koolist Ave Loigu), e-õpetajaid, innovaatilisi õpetajaid (samuti 3) ja noori õpetajaid.

Kõnet pidasid abilinnapea Kaia Jäppinen, haridusameti juhataja Andres Pajula ja Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu esimees Evi Veesaar. Jäppineni kõne oli igav ja ääretult tuimalt ja monotoonselt maha loetud.

Muusikalisi vahepalasid esitas üks neiu klaveri saatel. Mõnus muusika oli, midagi džässilikku, mulle meeldib selline, umbes nagu Helin-Mari Arder teeb.

Pärast ootas kõrvalruumis rikkalik laud.

Vaata ka siit.

Teine pilt pärit Tallinna haridusameti lehelt. Haridusameti pildid on siin.