Koolitus Keila Gümnaasiumis

Käisin Keila Gümnaasiumis õpetajaid koolitamas.

Teema "Esitlused õppetöös ja nende jagamine Internetis" (40 tundi). Põhiliselt PowerPoint (väga huvitavaid asju saab teha, nt pidimängu, multifilmi ja interaktiivset mängu!), aga ka veebikeskkonnad  SlideShare, Voicethread ja Zoho.

Tundub, et läks hästi. Tagasiside oli hästi positiivne.

Minul on ka äärmiselt hea meel, et sain kohtuda nii toredate inimestega. Nad tegid väga ilusaid tunni- ja kodutöid. Jälle kogemuse võrra rikkam!

Tegime PowerPointiga ka multifilmi. Siin see ei tööta filmina, aga kui SlideShare'ist arvutisse laadida, siis mängib ilusti. Ja muidugi ei ole see mingi kunstiteos, vaid esimene katsetus.

Multikas pps

View SlideShare presentation or Upload your own.

Jõulutervitus

Kaunist jõuluaega ja vahvat uut aastat!

Tegin jõulukaardi seekord ise. Piparkoogid küpsetas Jaan Erik.

Pipargoogipildil on küünlad ka (mõnel ekraanil ei paista need kahjuks välja)!

Õpetaja töötab ka koolivaheajal

Kuigi õpilastel on koolivaheaeg, peavad õpetajad ikka tööl käima ja tööd tegema. Käisime täna tööl kahe mehega. Siin on väiksema
 töötaja töötulemused.

Puutetahvel meeldib alati kõigile.

Minu esmaspäevane töö on üleval torus.

Jõulukontsert

Reedel oli meil koolis tore jõulukontsert.

Esinesid solistid, ansamblid ja ka õpetajad koos õpilastega.

Õpetajate jõulupidu

Ristiku õpetajad pidasid oma jõulupidu Tallinnas Mauruse pubis.

Väga vahva oli. Meil on hästi vahvad õpetajad.

Raamatulaadal

Doris Kareva, "Deka"
Ilmunud ja ilmumata luulet 1975-2007
Koostanud Doris Kareva
324-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites värsikogu
Verb 2008

Kaaned on lausa mõnusad sametised.

Tähtsam on muidugi sisu. Ükskõik mis kohalt raamatu lahti lööd, satud tohutult heale luuletusele. Üks parimaid raamatuid, mida ma sel aastal ostnud ja/või lugenud olen.

Dorise luuletused on tihedad, oli öelnud tema isa, helilooja Hillar Kareva, sestap polevat ta saanud neid ka viisistada. "Tihedad" on minu meelest just õige sõna.

Samamoodi on tihedad tema kirjutused, mis on koondatud raamatusse "Tähendused" (Verb, 2007). Eriti meeldib mulle esimene lugu "Harmoonia tund", milles ta kirjutab oma isast. Ehk on asi selles, et kuna me oleme sugulased, tean ma veidi rohkem kui mõni teine lugeja. 

Keelenõuanne soovitab (4. osa) 

Koostanud Maire Raadik

246-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Eesti Keele Sihtasutus 2008

Väga vajalik raamat!

Nõuandeid kõigile, kes tahavad kirjutada ja rääkida head eesti keelt. Tarvilik lisa ÕS-ile ja "Eesti keele käsiraamatule".

Sisust:

• Kirjutised eesti kirjakeele sõnavara kohta
  
• Nõuandeid sõnamoodustuse raskustest ülesaamiseks
  
• Õpetusi õigekirjas orienteerumiseks
  
• Juhtnööre ÕS-i kasutamise kohta
  
• 2005–2008 ilmunud oskussõnastike nimekiri
  

Sisukord on siin.

Vahel ma ei saa aru, miks inimesed, kes peaksid hea eesti keele eest seisma, ei tea neid asju, millest raamatutes "Keelenõuanne soovitab" kirjutatakse.

Diana Leesalu, "Kaks grammi hämaruseni"168-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites noorteromaan

Raamatu eesmärgiks ei ole noorte armastuslugu, vaid pigem hoiatus sellest, kuidas kõik puruneb kildudeks, kui me ei saa kätte neid, keda tegelikult armastame.

Verb 2005

Raamat on tegelikult ammu poodidest otsas, aga laadal oli mõni eksemplar veel saadaval, seega vedas väga. See romaan on ju 9. klassi kirjandusõpikus "Labürint III" (autorid Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste ja Karl Martin Sinijärv) sees. 

Olgu siinkohal kiidetud ka kirjandusõpikut: super!

Täiskasvanukoolitus, 5

12.–13. dets V sessioon, pool aega läbi

REEDE, 12. detsember 2008 (Rahvusraamatukogus)

Europassi CV. Kaire Kroos
Jälle midagi kasulikku!

Õppimine täiskasvanueas. PhD Larissa Jõgi
Hästi tore päev. Omaette nauding oli jälgida koolitajat.

LAUPÄEV, 15. november 2008
Õpimotivatsioon. Õppejõud Uku Visnapuu
Sellest päevast ei osanud algul midagi oodata, aga tegelikult kujunes see äärmiselt vahvaks päevaks. Kõigepealt oli muidugi tore koolitaja, kuid sama tähtis oli meie üksmeelne ja sõbralik rühm. Nii palju toredaid inimesi koos teebki päeva mõnusaks. 

Pildid on ka siin. 

Mida uut õppisin läbitud õppepäevadest?
Sain teada, et on olemas europass ja europassi CV ning mida need endast kujutavad. Larissa Jõgilt õppisin peale konkreetse teema tarkuste ka seda, kuidas koolitusel käituda (nautisin tema tööd). Uku Visnapuult sain igasugust kasulikku teavet ja huvitavaid nippe.
Millised mõtted/teemad/teadmised jäid mulle eriti meelde?
Larissa jõgilt:
Koolitusel ei maksa küsida ootuse, sest see seab koolitajale suure vastutuse.
Koolitaja teeb füüsilisest ruumist sotsiaalse ruumi.
Teha koolituse alguses kokkulepe.
Kuulata hoolikalt seletusi.
Uku Visnapuult:
Kuidas teha endale puhkepaus: lasta kuulata kellegi teise esinemist (CD, DVD, Internet).
Kui tahad areneda koolitajana, arene isiksusena.
Võtta loosungiks “Kõik on võimalik”.

Virtuaalsete praktikakogukondade nõupidamine

10. dets 2008

Päevakavas:

• Mart Laanpere räägib kogukondade filosoofiast ja tulevikust Koolielu arendaja pilgu läbi.
  
• Kogukondade esindajad teevad ülevaate kogukonna loomisest, muredest ja rõõmudest ning tulevikuplaanidest (10 min/kogukond).
  
• Janek Leppnurm annab soovitusi veebikodu loomiseks ja ülalpidamiseks.
  
• Tiigrihüppe esindajad räägivad tulevikuplaanidest.
  

Tiigrihüppe kodulehelt:

Kolmapäeval, 10. detsembril toimus Tallinnas õpetajate virtuaalsete praktikakogukondade koosolek, kus jagati kogemusi ja kavandati edaspidist tegevust. Kohal olid pea kõikide Tiigrihüppe SA toetatavate kogukondade esindajad, Koolielu portaali arendajad ja toimetajad.
Tiigrihüppe Sihtasutus on virtuaalsete praktikakogukondade tegevust toetanud juba mitu aastat. Tänaseks on käivitunud juba kaheksa kogukonna tegevus. Aktiivsemad neist on klassiõpetajate kogukond, saksa keele õpetajate kogukond, vene õpetajate kogukond, matemaatikaõpetajate kogukond ja rootsi keele õpetajate kogukond. Hoogu võtavad kunstiõpetajad, käsitöö õpetajad ja animatsioonihuvilised õpetajad. Kui siiani oli virtuaalsete praktikakogukondade toetamine olnud sihtasutuse eraldiseisev projekt, siis uuest aastast alates seotakse kogukondade tegevus enam Koolielu portaaliga, kuhu on koondatud oluline osa õpetajatele vajalikust informatsioonist.
Kogukondade juhtide kokkuvõtete põhjal on õpetajate huvi veebipõhise koostöö vastu suur ja see kasvab iga aastaga. Oluline roll on siin kogukondade kuraatoritel, kes vajalikku informatsiooni koguvad ja levitavad ning kogukonna veebilehti toimetavad. Reeglina on kuraatoriteks aktiivsed tegevõpetajad, kellel on huvi infotehnoloogia ja kaasaegsete õppemeetodite vastu ning kes tahavad oma kogemusi teistega jagada. Need õpetajad väärivad kahtlemata suurt tunnustust! 

Osa pilte on võetud siit.

Ettekanne teemal “Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad?”

Esinesin Eesti Ajakirjanike Liidu keeletoimkonna koosolekul teemal “Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad?” ehk millisena paistab Eesti Vabariigi riigikeele tänapäev ja tulevik õpetajatetoast vaadatuna ning kuidas avalikkus saaks omalt poolt kaasa aidata, et eesti keele käekäik kujuneks võimalikult helgeks.
Ettekande koostamisel aitas mind mitu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget. Aitäh neile!
Põhiseadus § 6: Eesti riigikeel on eesti keel.
Keeleseadus § 1: Eesti keele staatus
• Eesti riigikeel on eesti keel.
• Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. St ÕS 2006
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
(VV 25.01.2002 määrus nr 56).
EESTI KEEL 
(EESTI ÕPPEKEELEGA PÕHIKOOLILE)
1. peatükk
. ÜLDALUSED
1. Eesti keel põhikoolis
1.1. Eesti keelel kui emakeelel ja/või õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning hõlbustab teiste õppeainete õppimist. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend.
Kui eriline koht?
Põhikooli I astmes (1.–3.) 19 tundi – 6,3 t nädalas
II astmes (4.–6.) 15 tundi – 5 t nädalas
III astmes (7.–9.) 12 tundi – 4 t nädalas
Gümnaasiumis 6+6 tundi – 4 tundi nädalas
I. Eesti keele tunde peab olema riiklikus õppekavas rohkem
Eesti keel ja kirjandus peavad olema Eesti Vabariigis prioriteetsed õppeained; keelt ja kultuuri, rahvuslikkust ja enese- ning maailmatunnetust õpetavad ainult need ained!
Õigekeeleoskuse tase vajab tõstmist!
Järjest rohkem on lugemis- ja kirjutamishäiretega õpilasi.
Koolist lahkuvad puuduliku kirjaoskusega inimesed, ka ülikoolist.
Koolist jm asutustest väljuvad dokumendid ja kodulehed on vigadega.
"Õpetajate toast paistev keelekasutus on eriline. Selgitan päevast päeva, kuidas kirjutatakse jõulud, suur J, keemiaklass, susi, "et" ees on koma, järgarvu järel on punkt jne..."
II. Vähendada tunnikoormust
Emakeeleõpetaja normkoormus 22–24 tundi nädalas. Nõukogude ajal oli 18.
Tegelik töö on tunduvalt suurem.
Enamik õpetajaid töötab tihtipeale kuni 10tunnise ülekoormusega nädalas (nii raha kui ka õpetajate vähesuse pärast).
4–5 tundi päevas anda oleks normaalne.
(ÕpL)
EES-i sügispäevadel esines praeguseks koolist lahkunud emakeeleõpetaja Jaanus Vaiksoo.
„Emakeeleõpetaja krooniline ajapuudus tekitab skisofreenilise olukorra, et humanitaaridena püüame lastele päevast päeva sisendada inimlikke põhiväärtusi ja räägime, kuidas tuleb leida aega mõtisklemiseks, süüvimiseks jne jne. Mida me selle tarkuse edasiandmisega samal ajal ise teeme?” arutles Jaanus Vaiksoo. „Talitame täpselt oma sõnade vastaselt. Nii tekibki tunne, et need väärtused elavad ainult meie unistustes, tegelikkus on midagi muud.
Emakeeleõpetaja töö nõuaks justkui pühendumist ainult oma kohustusele. Koolis töötatud aastate jooksul nägin lähedalt mitut noort, kes tulid emakeeleõpetaja ametisse vabatahtlikult suurte ideaalidega, mis paraku päris kiireti tuhmusid ja lõppesid vaikse ametist lahkumisega.
Tallinna ülikooli õppejõuna näen, kuidas emakeeleõpetaja magistriõppesse astub mõni üksik tudeng. Nii mõnigi nendest on juba õpetajana ametis, päris uut verd tuleb veelgi vähem. See tähendab, et järelkasv ilmselgelt kängub. Praegu ei tööta ma ka ise enam aktiivselt koolis, kuigi mulle see amet väga meeldis. Mingil hetkel tuli äratundmine, et mul on perekond, ma tahan ka lastejutte kirjutada, mitte ainult varahommikust hilisõhtuni ja nädalavahetustelgi koolitööga tegelda.”
Emakeeleõpetajate seltsi on viimasel ajal õpetaja koormusest üha rohkem rääkinud. Haridusministeeriumi õppepäeval küsiti ka ministeeriumi ametnikelt, mida on nad olukorra lahendamiseks valmis ette võtma. Diplomaatlikult vastati, et ministeerium on asjast teadlik, aga ootab initsiatiivi altpoolt.
Nov alguses lõi emakeeleõpetajate selts töörühma, mis tegeleb selle küsimusega. Töörühma juhib Krista Mägi. Esialgu on olukorda ainult kirjeldatud, aga sellele pole järgnenud muud kui tõdemine, et asi on hull.
Emekeeleõpetaja töö
• Tundide ettevalmistamine: igaks tunniks uus töö, nüüd ka IKT vahendid (see on nii pluss kui ka vahel miinus)
• Tööde parandamine: kirjandid jm loovtööd – parandada-kohendada nii keelt kui ka stiili
• Osalemine võistlustel: tööde tegemine ja esitamine
• Klassiväline lugemine: et lapsed loeksid, tuleb anda valik, aga selleks peab ise lugema. Kui palju ilmub kirjandust!
• Enesetäiendamine: lugemine, teater, koolitused
III. Eesti keel ja kirjandus põhikoolis lahutada
Kirjandus on üks kunstiliikidest. Ei saa seda keeleõpetusega kokku panna.
Õigekeelsusest oli juttu eespool.
Suuline eneseväljendus
Alushariduses ja ka algklassides tuleks vähendada töövihikute täitmist. Kui lapsed päevast päeva laua kohale kummarduvad, suud kinni, ei arene nende suuline kõne. 6–7aastased poisid, väga terava taibuga ja hea loogilise mõtlemisega, ei tule toime oma mõtete väljendamisega.
Alushariduses ja algklassides tuleks luua kõik tingimused selleks, et lapsed saaksid nii palju rääkida, kui vaja, sest väljendusoskuse puudulikkus saab alguse lasteaiast, mida enam hilisemas eas ei suuda ületada ka kõige tublimad eesti keele õpetajad.
Tuleb jõuda arusaamiseni, et õpilase väljendusoskus oleneb kodust, vanematest, iga aine õpetajast, see ei ole ainult eesti keele õpetaja tehtud või tegemata töö.
Lugude jutustamine on tähtis.
IV. Koolitöö raskus:
• pidevalt on vaja suhelda paarikümne inimesega korraga,
• kiiresti reageerida erinevatele olukordadele,
• anda endast igas tunnis maksimum,
• tegelda ka muude tundi mõjutavate teguritega (õpilaste ebasobiv käitumine, individuaalsed, psüühilised eripärad, suhtlemisraskused, sotsiaalne taust).
See kõik on vaimselt väga kurnav.
Eestis on õpetaja amet endiselt alaväärtustatud.
Õpetaja ei ole maa sool, vaid küsitakse: kas sa mõnda paremat ametit ei leidnud?
Õpetaja on kaitsetu.
Ometi on õpetajad need, kes vastutavad Eesti noorte hariduse ja tuleviku eest.
Praeguse palga eest ei saa õpetaja
• minna huvitavale koolitusele,
• nautida haritud inimese jaoks normaalses koguses kultuuri,
• tegelda huvitegevusega ega
• ka end korralikult välja puhata.
58% õpetajatest töötab ka mõnel teisel ametikohal.
Osa õpetajaid töötab isegi suvel, mis peaks olema õpetajale puhkuse ja eneselaadimise aeg uueks õppeaastaks. Pealegi saavad ülekoormusega töötavad õpetajad puhkuseraha vaid normaalkoormuse ulatuses.
Selleks, et palk tõuseks, tuleb õpetajal liikuda kõrgemale palgaastmele, kuid see eeldab ulatuslikku koolivälist tegevust – atesteerimine!
V. Omaette teema on õpetajate ettevalmistus
Jääb praegu käsitlemata
VI. Ajakirjandusest
Ajakirjanduse argipäev ei tunne kooli vastu huvi.
Näited: EESi esimene pressiteade ENKO loomise vastu ei ületanud uudiskünnist; Wiedemanni fondi tutvustavad kirjutised on tagasi lükatud.
Õpetajad küsivad:
Miks avalik keeleruum peab nii keele- ja õpilasevaenulik olema? Meediast kuuldub küll õpilase raskele elule kaasatundmist, aga samas lisatakse koormasse kive juurde.
Praegu on ikkagi pikka aega juba nii, et õiget keele- või kirjakuju/vormi näeb/kuuleb õpilane ainult emakeeletunnis ja mõnes harjutuses. Raadio ja TV nullivad tunnis kuuldu juba samal päeval.
Gümnaasiumilõpetajate keeleoskust kontrollitakse lõputöö kaudu väga põhjalikult, pärast seda aga vohab vale keelekasutus meedias. Kõik, mida öeldakse, kirjutatakse, on ju tajutav. Miks selline vastuolu?
Ajakirjandus võiks ennast kritiseerida keelekasutuse eest, siis õpib ka üldsus seda tegema. (Ilmar Tomuski jutt EPLi näitel EESis)
Praegu räägitakse uudistes iga poole tunni tagant, et religiooniõpetus peaks koolis kohustuslik olema. Millal te mäletate uudist emakeeleõpetusest? Eks ikka siis, kui kõneks järjekordne skandaalike kirjandi kaotamises. Miks ajakirjandus kas või sellel teemal järjepidevalt silma peal ei hoia?
Miks ei analüüsita emakeeleõpikute sündi, mitte kirjastushaide skandaalide seisukohast, vaid nende kirjutamise ja kirjutajate vastu? Meie teame, et emakeeleõpetuse didaktikat ja metoodikat polegi enam olemas – milline on selle mõju kasvava põlvkonna jaoks?
Ajakirjanduselt ootame järjepidevat huvi emakeele õpetamise vastu koolides - mitte ainult emakeelepäeva eel.
Ootame järjepidevat tähelepanu emakeeleõpetusele ja -õpetajatele nii üksikisiku tasandil - emakeeleõpetaja võiks olla üks arvamusliider, kellelt küsitakse erinevate teemade puhul kommentaari (kirjandite kaudu tunneme ju õpilaste mõttemaailma) - kui ka riiklikul tasandil: iga päevalehe auasjaks peaks olema igas kuus emakeelt väärtustav artikkel.
Kõige tähtsam: koolist peab ajakirjandus kirjutama palju positiivseid lugusid, kasutades ladusmahlakat emakeelt!
Kasutatud materjal
“Repliik” Anu Mõttus, ÕpL, 14. november 2008
“Õpetajatele suuremat palka, sest kõik algab rahast”, Lilian Reinmets, Marika Leemets, õpetajad, SLÕL, 7.7.2007
Paljude Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmete mõtteavaldused

Kooriproov

Palju positiivseid emotsioone ja südamest naeru.
Leia aega naeru jaoks – see on hinge muusika. (Vana inglise palve)

Täiskasvanukoolitus, 4

14.–15. nov 2008

Juba neljas sessioon

REEDE, 14. november 2008
Euroopa elukestva õppe ruum
MA Triin Roosalu

Aktiivsed meetodid
MA Riina Paatsi

LAUPÄEV, 15. november 2008
Õppejõud MA Anu Virovere
Kodutööd
Andragoogi eetika ja väärtuse

Puutetahvlikoolius Sõle Põhikooli õpetajatele

5. ja 12. novembril 2008

Tiiger tänas oma koolituskeskusi

10. novembril 2008 peeti Mustpeade Maja Valges Saalis Tiigrihüppe maakondlike koolituskeskuste tänuüritus: Tiigrihüppe koolituskeskuste esindajad ja koolitajad võtsid vastu tänusõnu kolmeaastase pingelise töö eest.
Sellest õppeaastast lisandus koolituskeskuste hulka ka Ristiku Põhikool, kus olen koolitajaks mina. Olen läbi viinud juba mitu puutetahvlikoolitust, uuel aastal on kavas uued koolitused.
Kokku kolmekümne ühes koolituskeskuses toimuvad aasta ringi DigiTiigri ja Projektipauna kursused õpetajatele.
2009. aasta lõpuks läbib DigiTiigri koolituskursuse kavakohaselt 6000 õpetajat. DigiTiigri koolitused on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada.
Projektipauna kursused on abiks õpetajatele, kes soovivad muuta õppetööd huvitavamaks, kasutades projektõppe meetodit ja infotehnoloogia vahendeid. Materjalid on ette valmistatud nii eesti- kui ka venekeelsetena ja sobivad kasutamiseks mõlema õppekeelega koolides.
Informatsiooni DigiTiigri ja Projektipauna kohta leiate Tiigrihüppe kodulehelt.
Kasutatud materjal:
Triin Kangur, Tiigrihüppe SA, http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=174
Vt ka http://digitiiger.blogspot.com/2008/11/koolituse-mttepaus.html

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevad 7.-8. november 2008

“Emakeel ja kirjandus – hariduse nurgakivi 90aastases Eestis”
Tallinnas Maarjamäe lossis
7. november
10.00-11.00 kogunemine, tervituskohv, suupisted
11.00-11.15 avasõnad
11.15-12.00 MEELIS MIHKLA “Kõnesüntees – keele iseäralik võlu” (EKI)
12.00-12.45 VIIVE EINFELDT “Keele mõjujõud” (NLP-Instituut)
12.45-13.00 turgutuskohv
13.00-13.45 MARIS LAURI “Eestlane ja tema raha” (Swedbank)
13.45-14.30 NADY SPRENK-DORN “Hääle teadlik kasutamine”
14.30-14.45 turgutuskohv
14.45-15.30 ILMAR TOMUSK “Keeleseadus ja selle täitmise järelevalve”
15.30-16.00 JAANUS VAIKSOO “Eesti keele ja kirjanduse õpetaja tegelikkus”
16.00 sõit kohvikusse Galerii tellitud bussiga (auto parkimise võimalus kohviku hoovis)
16.30-18.30 õhtusöök, aastaraamatu esitlus
19.00 Jaan Tätte “Meeletu” Tallinna Linnateatris
8. november
10.00-11.30 Ekskursioon Maarjamäe lossis näitusel “Iseolemise tahe” vt täpsemalt siit ja minu pilte siit
11.30-12.00 turgutuskohv
12.00-12.45 SASS HENNO ““Mina olin siin” neli aastat hiljem – noored on noored”
12.45-13.30 MARE TEICHMANN “Õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ohjamine”
13.30- lõpusõnad

Artikkel, mille kirjutasin Õpetajate Lehte. Seda ei avaldatud, aga las olla siin, ikkagi mingi ülevaade.
Emakeeleõpetajad on jälle palju rikkamad
Piret Joalaid,
Ristiku Põhikooli emakeeleõpetaja,
EESi liige
Sadakond Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget kogunes 7. ja 8. novembril 2008 Maarjamäe lossi seltsi sügispäevadele „Emakeel ja kirjandus – hariduse nurgakivi 90aastases Eestis”. Teise päeva lõpuks olime kõik jälle palju rikkamad.
Esimese päeva esimese ettekande „Kõnesüntees – keele iseäralik võlu” pidas Meelis Mihkla Eesti Keele Instituudist. Saanud teada, kuidas kõnet sünteesitakse, ja kuulanud ka näiteid, keskendusime Viive Einfeldti (NLP-Instituut) teemale „Keele mõjujõud”. Budistid on aru saanud, et suu on kõikide õnnetuste värav, sestap oli kohane ka tähelepanek, et sageli valime oma riideid hoolikamalt kui oma sõnu. Inimene vajab imetlust ja usku, tal on vajadus olla märgatud ja mõistetud. Ka õpilane tahab tunda end lugupeetuna, kuid lugupidamise esimene tunnus on kuulamine, rõhutas Einfeldt. Kuidas kuulata, millest hoiduda ja milliste sõnadega end väljendada – neid teadmisi saimegi juurde.
Peale sõnade on mõistlik olla ettevaatlik ja hoolikas ka oma raha kasutamisel. Maris Lauri Swedbankist, kes rääkis teemal „Eestlane ja tema raha”, oli leidnud ka huvitavaid vanasõnu, näiteks Raplast: „Kes seda ostab, mida tal pole tarvis, see peab seda müüma, mis tal tarvis on.” Kõigel on hind: nii tööl, rahal kui ka ettevõtlikkusel. Mudu ei saa muhkugi otsa ette, nagu öeldi Lääne-Nigulas.
On hea, kui tead, mida öelda, ent veel parem, kui tead, kuidas öelda. Nady Sprenk-Dorni ettekanne „Hääle teadlik kasutamine” oligi selleks, et mõelda hääle tekkimisele, tekitamisele ja kasutamisele. Hääl mõjub kuulajale, see on meie olemuse peegeldus ja õpetajale väga vajalik töövahend. Et info edastamine on alati ka mõjutamine, tuleb osata kuulajale meeldivat häält tekitada ning hääle- ja kõneaparaati teadlikult ja aktiivselt kasutada, julgustas Sprenk-Dorn.
Kuid millist keelt kasutada? Põhiseadus ütleb, et Eesti riigi keel on eesti keel. Milline on aga ametlik ja milline avalik keelekasutus? Mis on kirjakeele norm? Mida tähendab õigus saada eestikeelset õpetust? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastas Ilmar Tomusk, rääkides teemal „Keeleseadus ja selle täitmise järelevalve”.
Emakeeleõpetajate jaoks on väga oluline teema „Eesti keele ja kirjanduse õpetaja tegelikkus” ehk milline näeb välja tema igapäevane elu. Ettekandja Jaanus Vaiksoo sõnul ei ole niivõrd tähtsad palk ega prestiiž, ehkki ka neid ei tohi unustada, kuivõrd aeg. Mida kõike peab emakeeleõpetaja jõudma teha! Selle probleemiga on kavas hakata tõsisemalt tegelema.
Õhtul tutvustati ja jagati Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmetele seltsi 4. aastaraamatut ning vaadati Tallinna Linnateatris Jaan Tätte „Meeletut”.
Teist päeva alustasime ekskursiooniga Maarjamäe lossis ning vaatasime näitust „Iseolemise tahe”. Selle kandev teema on vabaduse idee, seda nii riigi kui ka inimese tasandil. Tõdesime taas, et iseolemise tahte võimalikkus ja võimatus, kestmine ja muutumine läbi 20. sajandi kuni kaasajani välja on aines, mis puudutab meist igaüht.
Ka selle päeva esimene ettekanne „„Mina olin siin” neli aastat hiljem – noored on noored” puudutab meist paljusid. Sass Henno rääkis nii oma loomingust kui ka üldse lugude jutustamisest. Tema sõnul on lugude jutustamine kasulik tegevus, sest see hoiab kultuuri ja rahvast, samuti on hea anda õpilastele probleeme lahendada ning neid kirjutama julgustada.
Sügispäevad lõpetas Mare Teichmann teemal „Õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ohjamine”. Kõigepealt saime täpsemalt teada, mis on stress ja läbipõlemine, ning seejärel hulga kasulikke nõuandeid, kuidas neist hoiduda või lahti saada. Me teame nüüd, kuidas paremini toime tulla ja eesmärke seada, aga ka seda, millistel inimestel ja miks läheb hästi.
Need kaks novembripäeva andsid kinnitust, et emakeel ja kirjandus on hariduse nurgakivi 90aastases Eestis, ning tegid meist tõesti palju rikkamad inimesed: meil on hulgaliselt uusi teadmisi ja mõtteid. Oh oleks ainult aega kõike teha…

Nicky Raven, "Beowulf"

Ilmunud on jälle üks minu toimetatud raamat: Nicky Raveni ümberjutustus "Beowulf" – legend kangelasest.
Raamatukoist:
«Beowulf» on üks vanemaid ingliskeelseid kirjandusteoseid: anglosaksi poeem, mida tuntakse vaid ühe, üheteistkümnenda sajandi algusest pärineva käsikirja põhjal. [--] Tules kannatada saanud tuhande aasta vanuses käsikirjas pajatatakse kangelasest – Beowulfist – ja tema võitlusest hirmuäratava koletise Grendeliga. Hoogsas ja rütmilises poeemis on maksimaalselt ära kasutatud vanainglise keelele omast energilisust ja jõulisust. [--] Beowulf on üks varakristlikke kangelasi – ta pärineb jüütide seast, kes elasid kunagi praeguse Rootsi lõunaosas. Sündinud niisuguses ajaloolises kontekstis, on iidne lugulaul Beowulfist säilinud meie päevini.
81-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Koolibri 2008
Väga ilus ja uhke ja hea raamat!
Vt ka siit.

Konverents "Õpetajalt õpetajale"

Kalle Karingu fotod

30. ja 31. oktoobril peeti Tallinna Reaalkoolis konverentsi "Õpetajalt õpetajale". Korraldasid Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.

Konverents

 algas aulas. Avasõnad ütlesid haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, Tiigrihüppe SA nõukogu liige Jaak Anton, Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

Järgnes Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu Tootsi plenaarettekanne "Kas Tiigri hüpe on piisavalt pikk?", mis andis ülevaate SITESi tulemustest.

Sissejuhatuse töötubadesse tegi Tallinna haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk.

Töötube oli korraga 7–8.

Mina esinesin kohe esimeses töötoas, mis kandis pealkirja "Puutetahvel ainetunnis: eesti keel". Sinna käis kirjandus muidugi ka juurde. Olin viimase nädala jooksul avastanud nii 

palju huvitavaid asju, et poolteist tundi oli liiga lühike aeg, et kõike teistele näidata. Andsin ülevaate, kuidas saab puutetahvlit konkreetselt kasutada, millest alustada ja millised võimalused on. Näitasin oma töölehti ja tutvustasin Lesson Activity Toolkit 1.0 vahvaid harjutusi, mida olin oma ainele kohandanud. Tegin ka programmi SMART Ideas väikese tutvustuse. Sellega saab luua mõtte-, mõiste- ja ideekaarte. Lõpetuseks proovisime Senteo a

ktiivset vastamise süsteemi. Kuulas 36 inimest. Tundub, et läks hästi ja jäädi kenasti rahule. Materjale leiab siit.

Kohtusin ka oma klassiõega, kes on Hiiumaal koolidirektor. Ta kutsus mind Hiiumaale kaheks päevaks oma õpetajaid koolitama, kuidas puutetahvlit kasutada.

Järgmisena läksin kuulama arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna ja Vaata Maailma SA koolitusprojektide juhi Kristel Aija töötuba "ID kaart: et parool plehku ei pistaks".

Viimane töötuba, kus neljapäeval käisin, oli "Voicethread kuulamis-rääkimisülesannete vahendina ja Live-Online-ruum". Tutvustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja, Koolielu aineekspert Katrin Saks, Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja, Koolielu aineekspert Anneli Kesksaar ja Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Astrid Sildnik. Kui Voicethread oli mulle juba tuttav, siis Live-Online-ruum oli täiesti uus ja väga huvitav asi. Selle nimetus ütleb juba ise, millege tegemist. Igatahes muljetavaldav.

Esimesel õhtul oli Õpetajate Majas koosviibimine. Meile tutvustati huvitavaid keemiakatseid, mängis tšellokvartett C-Jam, loositi välja auhindu. Mina võitsin Microsofti kingituse: hiirealuse, märkmiku koos pastapliiatsiga ja laserotsaga pastapliiatsi. Tavaliselt ei võida ma midagi. Lõpetuseks tantsiti line-tantsu. Muidugi olid uhke Rootsi laud, tort ja vein.

Teisel päeval ehk reedel kuulasin kõigepealt LeMilli tutvustust. Sellest rääkis Tallinna Ülikooli teadur, Tiigrihüppe SA projektijuht Martin Sillaots ja oma materjale tutvustas Lasnamäe Lasteaed-Algkooli logopeed Pille Tina-Kuusik.

Teiseks valisin "Veebipõhised koostöövahendid: Office veebis – GoogleDocs ja veebitahvel". Nendest andsid ülevaate ja aitasid neid praktiliselt proovida Lauka Põhikooli käsitööõpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Siret Lahemaa ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Veebitahvli olin mõni aeg tagasi ise avastanud, aga koostööd ei osanud sellega teha, GoogleDocsi teadsin veidi rohkem, aga sain veel palju asju teada.

Hästi huvitav ja erialaliselt vajalik oli kolmas töötuba "Veebipõhised töövahendid; arvuti ja eesti keele ning kirjanduse tund". Juhatasid Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog, Koolielu aineekspert, Tiigrihüppe SA koolitaja Tiia Niggulis ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele õpetaja, Koolielu aineekspert Helja Kirber. Tutvustati eesti keele wikit eestikeel.wikispaces.com. ja VUE-t, millega saab mõtte-, mõiste- ja ideekaarte teha.

Teise päeva lõpetuseks pidas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere plenaarettekande "Haridustehnoloogi roll koolis". Eks seda tööd teen minagi oma koolis, aga mujal makstakse selle eest ka palka.

Jäin nende kahe päevaga väga rahule. Esimesel päeval unustasin fotoaparaadi koju, teisel päeval võtsin küll kaasa, aga unustasin pilte teha.

Konverentsi lõpeb tegelikult 3. novembril seminariga IT Kolledžis, aga sinna ma ei saa paraku minna.
Vaata ka siit.

SMART Ideas

Ei saa ikka üle ega ümber puutetahvli. Tegelesin täna (ja pisut varemgi) mõtte- ja mõistekaardiprogrammiga SMART Ideas. Jälle üks tore asi. Ja lihtne ka. On antud ka mõned mallid - pane aga ainult sisu sisse! Tegin esitlust neljapäevaseks konverentsiks reaalis.

Kuidas ärksalt õppida

Ilmunud on Anti Kidroni uus raamat "Kuidas ärksalt õppida". Kõigile kasulik!
(Eks ole jälle minu toimetatud.)

Mondo, 2008
(Vaata ka siit)

Sisukord

Saateks
Ärksa õppimise põhimõtted ja võtted
1. Õppimist mõjutavad hoiakud
2. Toetu varem teadaolevale!
3. Kujunda õping köitvaks ja mõnusaks!
4. Kuidas keerukat kergesti taibata?
5. Kuidas arendada mälu?
6. Meelekaardi meetod
7. Teadmiste korrastamine ja konstrueerimine
8. Keskendumisoskus
9. Mõtlemisvõime tõhustamine
10. Kuidas omandada infotöötluse automatisme?
11. Valik- ja kiirlugemine
12. Konspekteerimine
13. Kordamine
14. Kuidas toime tulla oma õpetajaga?
15. Kogemustest õppimine ja elamistarkuse omandamine
16. Kuidas kujundada häid harjumusi?
17. Individuaalsete iseärasuste arvestamine õppimisel
18. Suulise ja kirjaliku keelekasutuse õping
19. Kuidas võõrkeeli õppida?
20. Kuidas õppides endale puhkust lubada ja toonust tõsta?
21. Kuidas sooritada eksamit?
22. Õpivõimete tundmine ja õppima õppimine
23. Kuidas Oslos teed küsida?
24. Kuidas õpitust üle olla ja see teistele aladele üle kanda
25. Ära õpi, vaid tegutse!
Õppimise olemus ja õpiteooriad
Lisad
1. Loov õping arendab loovust
2. Koosõping ja rühmatöö
3. Sugestopeedia
4. Tegevusest õppimine
Ärksa õppimise põhiteed
Kirjandus

Autorilt saateks 
Koolitus ja õppimine on valdkond, kus rahvusvaheline autorkond on kokku kirjutanud sadu tuhandeid lehekülgi monograafiaid, tõsi- ja populaarteaduslikke raamatuid, arvamuslugusid, haridusfoorumi laadis ürituste protokolle, metoodilisi materjale, pedagoogide jututubade kirglikke kirjutisi jne. Kõhkleval ostjal tekib loomulik küsimus, miks on õppimisest nüüd veel uus raamat avaldatud.
Kõigepealt võiks esile tõsta tõsiasja, et viimaste aastate uuringute põhjal ei tunne ega kasuta meie õppijad peagu üldse õpitehnikaid ehk õppimist hõlbustavaid võtteid: algoritme, printsiipe, taktikaid – kuidas tahes me neid ka nimetaks! Järelikult pole liigne ses vallas veel soovitusi jagada.
Olen üle kümmekonna aasta tagasi avaldatud brošüüris „Kuidas hõlpsalt õppida” veendunud selles, et õppimist tasuks vaadelda palju laiemalt kui üksnes teadmiste, oskuste, vilumuste omandamist. Õppimine moodustab – kas teadvustame seda endale või mitte – märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. See haarab suure hulga töiseid tegemisi, aga ka läbirääkimiste pidamise, konfliktide silumise, tervise eest hoolitsemise, kokkamise, korterisisustamise, aiakujundamise, lastekasvatamise jne. Õpetlikke kogemusi saab nii asutuse sünnipäevalt, hambaarsti järjekorras istudes, kõrtsis käies kui ka hullude päevade ajal poodeldes, vahetevahel isegi pedagoogikaalastelt konverentsidelt.
Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, Interneti- ja kasiinosõltuvust, end tarbetult stressi viima ja väärvaateid ning ettekäändeid, mis takistavad õppimist.
Püüan selles raamatus näidata, kuidas toimub õpitegevus igapäevaelus ja kogemustest õppimine, pakkudes mainitud juhtumeiks ka elulisi soovitusi. Niisiis olen peale kesk- ja kõrgkoolis teadmiste ärksama omandamise soovituste andnud nõu ka suhtlemisvilumuste omandamiseks, argipäevase keelekasutuse ilmestamiseks, stressi leevendamiseks, aga ka kodumasinatega kergemini sina peale saamiseks, välismaal rändamiseks jne.
Järgnevas käsitluses on otsitud erinevaid teid õppimise meeldiva külje esiletoomiseks, pakkudes selleks hulga printsiipe ja taktikaid. Püüan oma raamatus lahti seletada õpivõtteid, mis võimaldavad saavutada võimalikult väikeste jõupingutustega võimalikult paremaid tulemusi.

Õppimisele annab suurepäraselt kohaldada Pareto seadust, mille põhimõtted võiks siinkohal kokku võtta järgmises.
1. Kujunda või mõtesta (õpi)olukorrad sääraseks, et minimaalsete jõupingutustega saavutada maksimaalseid tulemusi: mõista kiiresti olulist ning jätta tarvilik vaevata meelde.
2. Eelista kõige enam midagi elus juurde õppida (nt eriala omandada, harrastusele pühenduda) oma kiireima arengu vööndis, seega alal, kus omandad uusi teadmisi ja oskusi suhteliselt kõige hõlpsamini.
3. Olles ikka ja jälle sunnitud õppima ka oma aeglase arengu vööndis, katseta ja võta kasutusele uued õpioskused, mis võimaldavad su tagasihoidlikke võimeid kas või osaliselt korvata.
4. Asenda kõik ebatõhusad õppimisvõtted (nt masinlik uute võõrsõnade ja grammatikareeglite pähetuupimine) ning harjumused (nt õppimine tundide kaupa järjest) tõhusatega (just neid tutvustabki see raamat!)

Minu meelest vääriksid õppimisel tähelepanu nii mõnedki taoismi elamistarkused.
1. Järgi looduse seadusi, hinda loomulikkust kõigis selle avaldustes ning toimi toimimatult (wu wei): kooskõlas olukorra võimaluste ja tingimustega.
2. Tunnista uusi arusaamu ja faktiteadmisi omandades endale otsemaid ka teadmiste piiratust! Just taoism ja zen oskavad teadmiste kõrval hinnata ka… mitteteadmist.
3. Ära eira millegi süstemaatilisel tundmaõppimisel ning loogilisel arutlemisel oma kõhutunnet (intuitsiooni). „Pidagem aru!” tähendab zeni järgi seda, et ohjeldame oma masinlikult spekulatiivset ajutegevust.
4. Kasuta õppides ära oma olemasolev teadmusvaru! Kompulsiivse uue juurdeõppimise asemel ja eel oleks tihti nutikam hetk õpitut meenutada ning arvesse võtta juba varem omandatu – meie meeles juba leiduv tarkus.

Õpiolukordi terasemalt vaadeldes märkame, et
o õpitavad asjad on erinevad
o õpetajad on erinevad
o õpikud on erinevad
o õpetamisviisid on erinevad
o õpitu kontrollimisviisid on erinevad
o õppijad on erinevad
o õpiajendid on erinevad
o õppimiskogemused on erinevad
o õpetlikud olukorrad on erinevad
o õppimisviisid on erinevad
o õpitu ellurakendamise võimalused on erinevad.

Heidame korraks pilgu sellele loetelule. Kas neid asjaolusid arvestatakse õpetamisel ja õppimisel? Kaugeltki mitte: erinevusi enamasti eiratakse! Õpiharjumused ja -oskused on kujunenud juhuslikult, n-ö kergema vastupanu teel: isegi kõrgkoolis ja täienduskoolitusel, aga ka paljudes elu õpiolukordades haaratakse üldjuhul vaistlikult sisseharjunud, esimesena pähe turgatava õppimisvõtte järele.

Õppimises on iseloomulik, et
• mõne asja üleõppimine korvab teiste asjade alaõppimist
• juurdunud õpiharjumused ei lase tekkida uutel
• vahel veeritakse seda, mida peaks soravalt lugema
• vahel upuvad õppijad detaili ega märka puude taga metsa
• tihti jäetakse kasutamata võimalus üht asja õppides kohe ka teine asi selgeks teha
• vahel ei märgata olulist vahet kahe asja vahel
• teinekord ei märgata jälle seda, kuidas kaks mõistet tähistavad sisuliselt ühtsama
• nii õpitakse ühe lihtsa ja selge asja asemel vahel hulga kordavat ja liigset
• akadeemiline haridus õpetab tihtilugu küll rehapulki tundma, mitte aga veel rehitsema
• aina lisanduvad raskepärased teooriad on paljude jaoks täielikult pärssinud taibu mõista asju lihtsalt ja otse, nt juhtumeid, kus „kuningas on alasti”
• õppijad taklevad tihti autoriteetidesse nagu suurte puude ümber väänlevad liaanid
• kõike pole võimalik mäletada
• teoorial pole eluga tihti mingit seost
• elu seletamiseks ei leidu tihti ainsatki teooriat
• palju on seda, mida pole võimalik sõnades mõista
• sõnad ja mõisted peegeldavad tihti vaid teisi mõisteid ja sõnu
• õppimine on vahel vaimustav…
• siis jälle õudselt igav
• kõigest pole võimalikki aru saada
• kõik, mida kool pakub, pole väärtki õppimist
• paljugi seda, mida kool eales ei paku, on õppimist väärt
• äsjaõpitu kipub üha kiiremini aeguma
• kooliõpetus kohaneb kohmakalt IT võidukäiguga.

Õppimine tähendab, et jätad oma varasemad tõekspidamised kõrvale ja püüad asju vaadelda ning mõista uuelt seisukohalt. See eeldab kas ainega kaasamõtlemist või selle mehaanilist pähetuupimist. Inimeste uudishimu ja loomuomane mõistmisvajadus kahanevad, kui materjal tundub tarbetult keeruline. Õppimine muutub huvitavaks sedavõrd, kui sul hakkab aine kohta tekkima spontaanselt oma küsimusi. Näiliselt need justkui kahandavad aine läbivõtmise kiirust ning viivad mõtted kõrvale, tegelikult aga kujundavdki sisemise valmisoleku õpitavas süveneda, käsitletavat vaadelda avaramal väljal ning asju omavahel suhestada. Õppimisoskus toetub säärastele põhimõtetele ja võtetele, mis teevad teadmiste hankimise ja vilumuste treenimise ühtaegu nii köitvamaks kui ka kiiremaks.

Autorist
Anti Kidron on Akadeemia Nord professor, psühholoogiainstituudi juhataja, avaldanud palju raamatuid, millest osa olen mina toimetanud.
Koduleht http://www.kidron.ee/
Kidroni teoseid
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?1799

Miks see raamat mulle meeldib, on ju seletamatagi selge.

Ilmus emakeeleõpetajate seltsi 4. aastaraamat

Tõin täna trükikojast ära Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi 4. aastaraamatu värsked eksemplarid. Aastaraamat kannab alapealkirja "Kirjandusest. Piiblist Internetini". Olen selle koostaja ja toimetaja. Natuke oli seda enne küll alustatud: osa artikleid oli olemas. Tegin ka küljenduse ja lisasin värvipilte. Esimese korra kohta võib päris rahule jääda.

Loe minu artiklit Õpetajate Lehes.

Täiskasvanukoolitus, 3

Andrase täiskasvanukoolituse 3. sessioon oli 24.–25. oktoobril 2008.
Esimesel päeval rääkis MA Kalle Vana täiskasvanuharidusest Eestis ja selle õigusruumist ning MA Jaana Liigand õpiprotsessi kavandamisest ja läbiviimisest.
Teine päev algas PhD Talvi Märja loengutega andragoogikast ja andragoogist kui uurijast ning lõppes MA Merle Lõhmuse ülevaatega uurimismeetoditest.
Rühmatööks oli leida poolt- ja vastuarguemente andragoogika õpetamiseks.

Arutasime ka, mis teemal kirjutada oma lõputöö.
Saime materjale, mida õpinguteks kasutada: kõigepealt uhke värvilise kausta, kuhu loengumaterjal vahele panna, Talvi Märja, Merle Lõhmuse ja Larissa Jõgi raamatu "Andragoogika" õppimiseks ja õpetamiseks (maksime ise välja), Peter Jarvise "Praktik-uurija" ning juhendmaterali lõputöö koostamiseks ja esitlemiseks.

e-õppe konverents „Õpetajalt õpetajale"

30., 31. oktoobril ja 3. novembril 2008 toimub õpetajatele ja koolijuhtidele e-õppe konverents „Õpetajalt õpetajale", mida korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.
Konverentsi eesmärgiks on võimaldada õpetajatel-praktikutel tutvustada oma kogemusi, kuidas infotehnoloogia abil õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti, sealhulgas ka mina.
Minu töötuba on 30. oktoobril kell 12.15-13.45.
Kavas on järgmised teemad:
I. Puutetahvli tarkvara SMART Notebook tutvustus: tehnilised ja sisulised võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides kasutamiseks
II. SMART Ideas: mõtte- ja mõistekaartide koostamine
III. Senteo interaktiivse vastamise süsteem: küsimuste koostamine ja vastamine
Õpetajail ja koolijuhtidel on võimalus osaleda 30. ja 31. oktoobril Tallinna Reaalkoolis (Estonia pst 6) praktilistes töötubades ja 3. novembril 2008 IT Kolledžis (Raja 4c) seminaril, mis kannab üldisemat sõnumit „Sülearvuti koolis, selle plussid ja miinused" ning „Virtuaalkool kellele ja milleks?".
Töötubade teemad on järgmised:
• Tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel
• Interaktiivse tahvli kasutamine,
• Õpikeskkonnad,
• Veebipõhised õppevahendid,
• Ainepõhised tarkvarad,
• Praktilised oskused
• Infosüsteemid koolis.
Konverentsile registreerimine toimub aadressil http://expo.ekool.eu/ . Registreerimisel tuleb osavõtjal valida sobivad töötoad.

Sünnipäevalapse uus T-särk!

Jaan Erik sai 10

9. oktoobril sai Jaan Erik juba 10-aastaseks!Samal õhtul käisid sõbrad külas. Kõik peale ühe on 4. klassi poisid.

Reedel tulid vanaemad ja hoidja.

Õpetajate päeva tähistamine

Meie koolis tähistati õpetajate päeva teisipäeval, 7. oktoobril.

Saime kuulata kellamuusikat – tohutult mõnus!
Kontserdi lõpus said mõned meist ka ise kellamuusikat teha.

Jälle laulmas!

Kunagised Nooruse lauljad kavatsevad osaleda 2009. aasta laulupeol. Seega kogunes Teine Noorus 3. oktoobri õhtul esimesse kooriproovi. Mehi oli küll vähe, aga saime hakkama. Võtsime läbi päris mitu lugu ja tegime tublisti tööd, nii et unustasime vaheaegagi pidada.
Tohutult mõnus oli jälle kooris laulda! Viimati tegin seda ju kümme aastat tagasi, kui Ene Üleoja juubel möödunud aasta augustis välja arvata.
Hakkame kohtuma iga kahe nädala tagant reedeõhtuti.

Kiidan taas puutetahvlit

Seoses sellega, et mind on kutsutud konverentsile "Õpetajalt õpetajale" (30.–31. okt 2008 Reaalkoolis) puutetahvli töötoas esinema, istusin jälle terve õhtu arvutis ja uurisin puutetahvli materjale. Avastasin järjekordselt palju uusi ja huvitavaid asju ja võimalusi. Pikemalt neid siin muidugi kirjeldada ei jõua.

Täiskasvanukoolitus, 2

Andrase täiskasvanukoolituse II sessioon oli 18.–19. septembril 2008, aga mina olin hoopis Bulgaarias puhkusel.
Esimese päeva teemad olid:
Moodle/PowerPoint presentatsioonid – kahjuks ei näinud teiste töid
kaasaaegsed õppevahendid: puutetahvel – sellega olen hästi kursis, koolitan teisigi
veebipõhine küsimustik: e-formular – ka seda kasutan juba usinalt
sotsiaalne tarkvara: veebipõhised töövahendid – mõningaid asju tean, aga äkki oleks midagi uut ja huvitavat olnud.
Koolitas MA Laine Aluoja
Teisel päeval oli MA Merle Lõhmuse loeng "Sissejuhatus meetoditesse"

Puhkus Bulgaarias

14.–21. sept 2008
Jahe, aga tore.
Mõningaid pilte Bulgaariast

Puutetahvlikoolitus Harmi põhikooli õpetajatele

3. ja 10. septembril 2008 tegin järjekordse koolituse "Puutetahvli võimalused ja kasutamine ainetunnis", seekord Harmi põhikoolis.
Kasutasin esimest korda Notebooki 10. versiooni – küll on hea asi!
Osales kümmekond eri ainete õpetajat. Tundub, et nad jäid rahule. Tore tagasiside tuli muusikaõpetajalt.

Kirjandusraali koolitus reaalkoolis

Kirjandusraali koolitus 28.–29. aug. 2008 Reaalkoolis

Neljapäev:

Hot Potatoes - seda ma oskasin juba natuke, aga hea oli jälle harjutada.

Wiki'd - neid on mul juba palju tehtud: http://pirta.wikispaces.com/

Reede:

Weebly - see oli minu jaoks uus. Tegin kohe uue lehe: http://pirta.weebly.com/

SlideShare - ka see oli tuttav, mul on seal mitu materjali üleval: http://www.slideshare.net/pirta
Materjali saab vaadata siit. Koolitaja Tiia Niggulis.

Täiskasvanukoolitus

Hakkasin ETKA Andrases õppima täiskasvanute koolitajaks.

Esimene moodul (22.–23. aug 2008) on läbi.

Alguses oli muidugi sissejuhatus kursusesse, mille tegi MA Kerttu Taidre.
Järgnesid õppegrupi loomine ning ootuste ja eesmärkide sõnastamine MA Merle Lõhmuse juhendamisel.
Viimasena tegi sissejuhatuse andragoogikasse PhD Talvi Märja.

Teine päev algas sissejuhatusega e-õppesse, seejärel tutvusime Moodle'i õpikeskkonnaga ja töötlesime veidi pilte. Juhendas MA Laine Aluoja.

Minu kodutöö asub minu wiki's (siin) ja ka SlideShares (siin). Tegin selle nii notebook-faili kui ka pdf-ina.

Karjalas

Käisin emakeeleõpetajatega Karjalas.
Lahkusime Tallinnast 12. augusti varahommikul ja jõudsime tagasi 15. augusti õhtul.

Suvekool "Kirjanduse sisu ja ümbrispaber" Alu mõisas

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi suvekool "KIRJANDUSE SISU JA ÜMBRISPABER"
Eesti koolide eesti keele ja kirjanduse õpetajate ja eesti keele kui teise keele õpetajate kirjanduse II suvekool
5.-7. augustil 2008 Alu mõisas Raplamaal

Teisipäev, 5. august
11.00–11.30 suvekooli avamine
11.30–12.15 Jan Kaus, sissejuhatav loeng "Kirjanduse sisu ja ümbrispaber".
Päeva teema "KUI MINA RAAMATUGA KOOLI JÕUDSIN…"
Kirjanikud-õpetajad räägivad teemadel kirjanik, kirjandus ja kool: kas ja kuidas on kirjanikutöö ja koolitöö ühitatavad, kuidas kirjanik kirjandust õpetab/õpetaks, lugemaõppimisest, oskusest lugeda, kirjutamistee algusest, kooli kirjandustundidest, oma õpetamis- ja kirjutamiskogemustest jms.
12.30–13.00 Sirje Olesk, avaloeng "Õpetajatest-kirjanikest eesti kultuuriloos"
13.00–13.30 Harri Jõgisalu, "Kuidas vennikesest saab Vennike?" Kuidas kirjandus aitab lapsel hea laps olla, areneda ja kasvada - kirjanduse kasvatuslikust mõjust, et laps näeks, märkaks, tunneks oma- ja teistsugust, kasvaks targaks ja tubliks inimeseks.
14.30–14.50 Aidi Vallik, "Kuidas Vallik õpetaks Vallikut?" Mõtteid kirjanduse õpetamisest.
14.50–15.10 Katrin Reimus, "Noorsooraamat - missugune ja milleks?" Missugune on hea noorsooromaan, kas ja mille poolest erinevad Rannamaa, Väli jt noorsoojutustused viimastel aastatel ilmunud noorsooromaanidest, miks ja kuidas sündisid „Haldjatants“ jt lood jms.
15.10–15.30 Jaanus Vaiksoo, "Jaagupist, soovaimust, hommikust ja õhtust" Oma loomingust ja loomisest.
15.30–16.00 Mõttevahetus "Muutuv kirjandusõpetus muutuvas ajas". Missugused on kirjandusõpetuse ja kirjandusõpetajate probleemid, kuidas neid lahendada, kuidas kirjandusõpetajaid ette valmistatakse, kuidas lähendada noori lugejaid ja kirjanikke jms.
16.30–17.15 Jürgen Rooste, "Hakatus raske, keskpaik kerge, lõpetus ladus?" Miks ja kellele kirjanik õpiku kirjutas, kuidas see sündis.
17.15–18.00 Leelo Tungal, "Geeniused kapi tagant välja!" Kas kirjanikualged on peidus igas lapses, kuidas need sealt üles leida, kuidas ärgitada arengut?

Kolmapäev, 6. august
Päeva teema "NEED, KES TEAVAD USSISÕNU"
Kirjanikud-koolikirjanduse autorid: kas kirjanikul on ükskõik, mida tema teostega koolis tehakse, nt milliseid teoseid käsitletakse, kuidas seda tehakse, mida nad ise tahaksid, et tehtaks jne; kas teos elab omaette elu või peaksid lugejad teadma midagi ka kirjaniku elust, taustast; loomingu lätted jms. Kirjandusraal.
10.00–10.45 Priit Kruus, avaloeng "Kirjanikud kirjandusõpikus"
10. 45– 11.30 Mathura (Margus Lattik), "Kirjanik kohal" Kirjaniku kohtumistest lugejatega.
12.00–13.30 Hando Runnel, "Kas kõlbab veel rääkida kirjanduse kõlbelisusest?"
14.30–16.00 Kristiina, Andres, Ly Ehin, „Luulud mul ei tule tuulest?!...” Piilumine loomekööki; kuidas sünnib luuletus.
16.30–17.15 Krista Kaer, "Toimetaja töö algaja tõlkija ja kirjanikuga" Kas kirjutamist saab õppida, kas kirjanikuks pürgijaid on liiga palju (iga päev ilmub üldse ca 10 raamatut?!), miks ja kellest saab / ei saa kirjanikku?
17.15–18.00 Karl Martin Sinijärv, "Olla kirjanik" Loomingu lätted.

Neljapäev, 7. august
Päeva teema "VAADE JOHARI AKNAST"
Kõik: kriitika olemusest ja mõjust kirjanikule, lugejale, kriitikule endale.
09.00–10.00 Doris Kareva, "Kriitiku aed"
10.15–11.00 Rein Veidemann, avaloeng "Kirjandus ja kriitika - muna ja/või kana probleem?" Kirjanduskriitika: retsensioon, annotatsioon, notiits, avalik kiri, essee, marginaal, paroodia. Miks arvustusi kirjutatakse: teose olemuse, tausta avamine, hinnangute andmine, kriitik kui teejuht, pidepunktide looja, korrastaja selekteerija.
11.30–12.30 Peeter Helme, "Kirjanik ja kriitik ühes isikus" Autori arvamus kriitikast: kuidas on kriitikud autorit eri aegadel kohelnud, autorit ja tema loomingut mõjutanud, kuidas on teoste vastuvõtt ajas muutunud; kas kriitikat on ülepea vaja; mida arvab kirjanik kriitika hetkeseisust; kirjanik ise kui kriitik.
13.00–14.00 Piibe Leiger, "Kuidas elad, Virtuaalkass?" Arvustusvõistluse mõte ja kasutegur. Miks peaksid õpilased arvustusi kirjutama? Kuidas kirjutada head arvustust?