Teisipäev, 28. oktoober 2008

Kuidas ärksalt õppida

Ilmunud on Anti Kidroni uus raamat "Kuidas ärksalt õppida". Kõigile kasulik!
(Eks ole jälle minu toimetatud.)
Mondo, 2008
(Vaata ka siit)
Sisukord
Saateks
Ärksa õppimise põhimõtted ja võtted
1. Õppimist mõjutavad hoiakud
2. Toetu varem teadaolevale!
3. Kujunda õping köitvaks ja mõnusaks!
4. Kuidas keerukat kergesti taibata?
5. Kuidas arendada mälu?
6. Meelekaardi meetod
7. Teadmiste korrastamine ja konstrueerimine
8. Keskendumisoskus
9. Mõtlemisvõime tõhustamine
10. Kuidas omandada infotöötluse automatisme?
11. Valik- ja kiirlugemine
12. Konspekteerimine
13. Kordamine
14. Kuidas toime tulla oma õpetajaga?
15. Kogemustest õppimine ja elamistarkuse omandamine
16. Kuidas kujundada häid harjumusi?
17. Individuaalsete iseärasuste arvestamine õppimisel
18. Suulise ja kirjaliku keelekasutuse õping
19. Kuidas võõrkeeli õppida?
20. Kuidas õppides endale puhkust lubada ja toonust tõsta?
21. Kuidas sooritada eksamit?
22. Õpivõimete tundmine ja õppima õppimine
23. Kuidas Oslos teed küsida?
24. Kuidas õpitust üle olla ja see teistele aladele üle kanda
25. Ära õpi, vaid tegutse!
Õppimise olemus ja õpiteooriad
Lisad
1. Loov õping arendab loovust
2. Koosõping ja rühmatöö
3. Sugestopeedia
4. Tegevusest õppimine
Ärksa õppimise põhiteed
Kirjandus


Autorilt saateks 
Koolitus ja õppimine on valdkond, kus rahvusvaheline autorkond on kokku kirjutanud sadu tuhandeid lehekülgi monograafiaid, tõsi- ja populaarteaduslikke raamatuid, arvamuslugusid, haridusfoorumi laadis ürituste protokolle, metoodilisi materjale, pedagoogide jututubade kirglikke kirjutisi jne. Kõhkleval ostjal tekib loomulik küsimus, miks on õppimisest nüüd veel uus raamat avaldatud.
Kõigepealt võiks esile tõsta tõsiasja, et viimaste aastate uuringute põhjal ei tunne ega kasuta meie õppijad peagu üldse õpitehnikaid ehk õppimist hõlbustavaid võtteid: algoritme, printsiipe, taktikaid – kuidas tahes me neid ka nimetaks! Järelikult pole liigne ses vallas veel soovitusi jagada.
Olen üle kümmekonna aasta tagasi avaldatud brošüüris „Kuidas hõlpsalt õppida” veendunud selles, et õppimist tasuks vaadelda palju laiemalt kui üksnes teadmiste, oskuste, vilumuste omandamist. Õppimine moodustab – kas teadvustame seda endale või mitte – märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. See haarab suure hulga töiseid tegemisi, aga ka läbirääkimiste pidamise, konfliktide silumise, tervise eest hoolitsemise, kokkamise, korterisisustamise, aiakujundamise, lastekasvatamise jne. Õpetlikke kogemusi saab nii asutuse sünnipäevalt, hambaarsti järjekorras istudes, kõrtsis käies kui ka hullude päevade ajal poodeldes, vahetevahel isegi pedagoogikaalastelt konverentsidelt.
Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, Interneti- ja kasiinosõltuvust, end tarbetult stressi viima ja väärvaateid ning ettekäändeid, mis takistavad õppimist.
Püüan selles raamatus näidata, kuidas toimub õpitegevus igapäevaelus ja kogemustest õppimine, pakkudes mainitud juhtumeiks ka elulisi soovitusi. Niisiis olen peale kesk- ja kõrgkoolis teadmiste ärksama omandamise soovituste andnud nõu ka suhtlemisvilumuste omandamiseks, argipäevase keelekasutuse ilmestamiseks, stressi leevendamiseks, aga ka kodumasinatega kergemini sina peale saamiseks, välismaal rändamiseks jne.
Järgnevas käsitluses on otsitud erinevaid teid õppimise meeldiva külje esiletoomiseks, pakkudes selleks hulga printsiipe ja taktikaid. Püüan oma raamatus lahti seletada õpivõtteid, mis võimaldavad saavutada võimalikult väikeste jõupingutustega võimalikult paremaid tulemusi.

Õppimisele annab suurepäraselt kohaldada Pareto seadust, mille põhimõtted võiks siinkohal kokku võtta järgmises.
1. Kujunda või mõtesta (õpi)olukorrad sääraseks, et minimaalsete jõupingutustega saavutada maksimaalseid tulemusi: mõista kiiresti olulist ning jätta tarvilik vaevata meelde.
2. Eelista kõige enam midagi elus juurde õppida (nt eriala omandada, harrastusele pühenduda) oma kiireima arengu vööndis, seega alal, kus omandad uusi teadmisi ja oskusi suhteliselt kõige hõlpsamini.
3. Olles ikka ja jälle sunnitud õppima ka oma aeglase arengu vööndis, katseta ja võta kasutusele uued õpioskused, mis võimaldavad su tagasihoidlikke võimeid kas või osaliselt korvata.
4. Asenda kõik ebatõhusad õppimisvõtted (nt masinlik uute võõrsõnade ja grammatikareeglite pähetuupimine) ning harjumused (nt õppimine tundide kaupa järjest) tõhusatega (just neid tutvustabki see raamat!)

Minu meelest vääriksid õppimisel tähelepanu nii mõnedki taoismi elamistarkused.
1. Järgi looduse seadusi, hinda loomulikkust kõigis selle avaldustes ning toimi toimimatult (wu wei): kooskõlas olukorra võimaluste ja tingimustega.
2. Tunnista uusi arusaamu ja faktiteadmisi omandades endale otsemaid ka teadmiste piiratust! Just taoism ja zen oskavad teadmiste kõrval hinnata ka… mitteteadmist.
3. Ära eira millegi süstemaatilisel tundmaõppimisel ning loogilisel arutlemisel oma kõhutunnet (intuitsiooni). „Pidagem aru!” tähendab zeni järgi seda, et ohjeldame oma masinlikult spekulatiivset ajutegevust.
4. Kasuta õppides ära oma olemasolev teadmusvaru! Kompulsiivse uue juurdeõppimise asemel ja eel oleks tihti nutikam hetk õpitut meenutada ning arvesse võtta juba varem omandatu – meie meeles juba leiduv tarkus.

Õpiolukordi terasemalt vaadeldes märkame, et
o õpitavad asjad on erinevad
o õpetajad on erinevad
o õpikud on erinevad
o õpetamisviisid on erinevad
o õpitu kontrollimisviisid on erinevad
o õppijad on erinevad
o õpiajendid on erinevad
o õppimiskogemused on erinevad
o õpetlikud olukorrad on erinevad
o õppimisviisid on erinevad
o õpitu ellurakendamise võimalused on erinevad.

Heidame korraks pilgu sellele loetelule. Kas neid asjaolusid arvestatakse õpetamisel ja õppimisel? Kaugeltki mitte: erinevusi enamasti eiratakse! Õpiharjumused ja -oskused on kujunenud juhuslikult, n-ö kergema vastupanu teel: isegi kõrgkoolis ja täienduskoolitusel, aga ka paljudes elu õpiolukordades haaratakse üldjuhul vaistlikult sisseharjunud, esimesena pähe turgatava õppimisvõtte järele.

Õppimises on iseloomulik, et
• mõne asja üleõppimine korvab teiste asjade alaõppimist
• juurdunud õpiharjumused ei lase tekkida uutel
• vahel veeritakse seda, mida peaks soravalt lugema
• vahel upuvad õppijad detaili ega märka puude taga metsa
• tihti jäetakse kasutamata võimalus üht asja õppides kohe ka teine asi selgeks teha
• vahel ei märgata olulist vahet kahe asja vahel
• teinekord ei märgata jälle seda, kuidas kaks mõistet tähistavad sisuliselt ühtsama
• nii õpitakse ühe lihtsa ja selge asja asemel vahel hulga kordavat ja liigset
• akadeemiline haridus õpetab tihtilugu küll rehapulki tundma, mitte aga veel rehitsema
• aina lisanduvad raskepärased teooriad on paljude jaoks täielikult pärssinud taibu mõista asju lihtsalt ja otse, nt juhtumeid, kus „kuningas on alasti”
• õppijad taklevad tihti autoriteetidesse nagu suurte puude ümber väänlevad liaanid
• kõike pole võimalik mäletada
• teoorial pole eluga tihti mingit seost
• elu seletamiseks ei leidu tihti ainsatki teooriat
• palju on seda, mida pole võimalik sõnades mõista
• sõnad ja mõisted peegeldavad tihti vaid teisi mõisteid ja sõnu
• õppimine on vahel vaimustav…
• siis jälle õudselt igav
• kõigest pole võimalikki aru saada
• kõik, mida kool pakub, pole väärtki õppimist
• paljugi seda, mida kool eales ei paku, on õppimist väärt
• äsjaõpitu kipub üha kiiremini aeguma
• kooliõpetus kohaneb kohmakalt IT võidukäiguga.

Õppimine tähendab, et jätad oma varasemad tõekspidamised kõrvale ja püüad asju vaadelda ning mõista uuelt seisukohalt. See eeldab kas ainega kaasamõtlemist või selle mehaanilist pähetuupimist. Inimeste uudishimu ja loomuomane mõistmisvajadus kahanevad, kui materjal tundub tarbetult keeruline. Õppimine muutub huvitavaks sedavõrd, kui sul hakkab aine kohta tekkima spontaanselt oma küsimusi. Näiliselt need justkui kahandavad aine läbivõtmise kiirust ning viivad mõtted kõrvale, tegelikult aga kujundavdki sisemise valmisoleku õpitavas süveneda, käsitletavat vaadelda avaramal väljal ning asju omavahel suhestada. Õppimisoskus toetub säärastele põhimõtetele ja võtetele, mis teevad teadmiste hankimise ja vilumuste treenimise ühtaegu nii köitvamaks kui ka kiiremaks.

Autorist
Anti Kidron on Akadeemia Nord professor, psühholoogiainstituudi juhataja, avaldanud palju raamatuid, millest osa olen mina toimetanud.
Koduleht http://www.kidron.ee/
Kidroni teoseid
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?1799


Miks see raamat mulle meeldib, on ju seletamatagi selge.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar