Üks tundelisemaid rahvuse definitsioone leidub Herbert Wellsi «Ajaloo piirjoontes», kus ta ütleb, et rahvus on kogum inimesi, kes loeb ühesuguseid raamatuid ning keda mõjutab ühesugune kirjandusklassika. (Tänapäeval võiks lisada eesti filmid, seriaalid, ka koomiksid, linnaluule, grafitid jne.)
Eestikeelne piiblitõlge on vorminud meie kirjakeelt ja selle kaudu vanema põlve autorite loomingut. Too omakorda, eelkõige «Kevade» ja «Tõe ja õiguse» kaudu on mõjutanud meie mõttemaailma laiemalt. Me oleme elanud päevast päeva kõrvuti nende teoste tegelaste nagu pärisinimestega, nad on meie ümber ja alateadvuses, isegi kui me neid raamatuid pole pärast keskkooli enam kätte võtnud.
Hullud pole mitte võõrsõnad, vaid köndistatud ja lohakas kõnepruuk. Hirmus mõelda, et kui kunagi mõjutas kogu rahvast rikas kujundlik piiblikeel, siis nüüd ökitav massimeediakeel.
http://www.postimees.ee/598578/mihkel-mutt-kas-tahesojad-voi-vaike-illimar/#.TplvZ9wvGd4.facebook
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar