Osalesin Hollandi kirjastuse Easy to Read Publications tellimusel tehtud uuringus, mille eesmärk on välja selgitada, kas Eestis on vajadust ja turgu Easy To Read trükistele. See on lihtsustatud lugemine inimestele, kel on lugemisega raskusi, sh lugemishäirega inimesed, eakad inimesed, eesti keelt õppivad mitte-eestlased jne.
Andsin ülevaate Ristiku Põhikooli õpilaste lugemisoskusest, -võimalustest ja -harjumustest, kooli raamatukogu hankeprobleemidest, sisust ja vajadustest, hinnates ka Easy To Read trükiste vajalikkust nii üldise lugemisoskuse parandamisel, sotsiaalsel kohanemisel kui ka igapäevaelus toimetulekul.
Uuringu projektijuht on Merike Viilup.
Kirjastuse „Easy To Read” kontseptsioonist
Märgatavalt suurel hulgal inimestel Eestis on lugemisraskused nagu ka teistes Euroopa riikides. (Üle 20% Euroopas elavatest inimestest ei oska hästi lugeda!) Nad valdavad küll tehnilist lugemisoskust, kuid neil on raskusi tekstist arusaamisega. Põhjused on erinevad: teine emakeel, ebapiisav kooliharidus, erivajadused.
Paljudel neist on sedavõrd puudulik lugemisoskus, et see tekitab probleeme ka igapäevases elus. Nad liiguvad ühiskonnas, mis üha enam ja enam on orienteeritud keeleoskusele. Lugemisraskustega inimesed võivad seetõttu sattuda isolatsiooni. Nad on olulistest asjadest vähem informeeritud ja kõrvale tõrjutud. Uuringud näitavad, et kirjaoskamatuse ning töötuse, tervise, kuritegevuse ja õnnetuste vahel on negatiivne korrelatsioon.
Haridus on ja jääb peamiseks relvaks kirjaoskamatuse vastu. Kuid haridusest üksi ei piisa. Lugemine on oskus, mis vajab pidevat harjutamist. Paljud keskmise keeleoskusega inimesed, kes küll oskavad lugeda, võivad hiljem selle oskuse kaotada. On oluline, et nad suudaksid lugemisoskust säilitada ja leida võimalusi sellest ka rõõmu tunda. See ongi probleem. Tavapärane lugemismaterjal on nende jaoks liiga raske.
Meie moto on: "Lugemine on kõigi jaoks!"
Kasutatud kirjastuse materjali (tlk M. Viilup)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar