Klassi kokkutulek Leesil

 

Laupäeval, 5. juulil 2008 saime oma klassiga kokku

 Leesil.
Kogunesime lõunaks Leesi rahvamajja.
Pärastlõunal tegime kogenud matkajuhi Maarja Orusalu eestvedamisel mööda RMK tähistatud rada matka Juminda poolsaarel Hara rabas. Teekonna alguses vaatasime vaatetornist, mis meid ees ootab, ja laulsime "Kui siit pilvepiirilt alla vaatan…"
Õhtul käisime Leesi kirikaias ja kirikus. Maarja Orusalu rääkis ka nendest. Nagu muusikakallakuga klassi lõpetanutele kohale, laulsime ka kirikus. Kuna Guido oskab suurepäraselt orelit mängida, siis saime tema esinemist nautida ja oreli saatel laulda.
Õhtu oli suurepärane. Igaüks oli söögipoolist kaasa võtnud ja seetõttu oli laud rikkalik. Vahur oli paja ja kartulid kaasa toonud - õues lõkketulel tillivartega vees keedetud kartul maitses ülihästi!
Ja muidugi laulsime. Tiial ja Marial olid paljundatud noodid kaasas. Osa meist laulis võib-olla esimest korda üle 25 aasta, aga me saime hakkama. Mina nautisin väga.
Minu jaoks olid üllatavad mõned meenutused. Mis kõik välja tuli! Igasuguseid toredaid asju sai kooliajal tehtud.
Ääretult vahva kokkutulek oli! Tundub, et mida aasta edasi, seda lähedasemaks me oma klassiga saame ja seda rohkem kokku hoiame.

Filmi saab vaadata siit.

Sõbrannadega kohvikus

Pidasime Vetrini sünnipäeva.
Leppisime lihtsalt kokku, et läheme kolmekesi (Vetrin, Maria ja mina) kohvikusse. Nii tegimegi.
Kõigepealt kohtusime Mündi tänava restoranis Turg ja lasksime lõunasöögil hea maitsta.
Seejärel läksime šokolaadikohvikusse, et kookidega maiustada.
Juttu jätkus muidugi kauemaks: kõik olime viimasest kohtumisest alates paljude toredate asjadega hakkama saanud.
Oli väga tore päev - kui tihti tänapäeval ikka minnakse välja ainult selleks, et sõbrannadega kohvikus jutustada!

Tiigrihüppe suveseminar Lepaninal

Korda tegemata!






30. juunist 2. juulini 2008



Tiigrihüppe Sihtasutuse suveseminar “3K TULEVIK”

Lepanina Hotell; Pärnumaa
30.06.2008 – 02.07.2008
Koolituse eesmärk: Tiigrihüppe jätkuprogrammi kavandamine, sihtasutuse partnerite koostöö parendamine ja praktiliste oskuste täiendamine

I päev Koolitus
11.00 – 11.15 Kogunemine ja hommikukohv
11.15 – 11.30 Tervitused. Suveseminari avamine S.Piirsalu ja E.Allemann
11.30 – 12.00 Tiigrihüppe SA projektid 2008 ja tulevik S.Piirsalu ja E.Allemann
12.00 – 13.30 Autorikaitse A.Kelli
13.30 – 14.30 Lõuna
14.30 – 16.00 Autorikaitse. Õppematerjalide levitamine ja jagamine A.Kelli
16.00 – 17.30 Koolitusprojekti DigiTiiger lühiuuringu tulemused. L.Aluoja
17.30 – 17.45 Arutelu. Ettepanekud DigiTiigri koolitusele L.Aluoja, S.Piirsalu
18.00 – 19.00 Õhtusöök
19.00 - .... Tutvumismäng ja karaoke V.Tipp ja I.Maadvere


II päev Koolielu
9.00 – 10.00 Hommikusöök. Kogemuste vahetamine
10.00- 10.30 Tuleviku kool- õppija ja õpetamine I.Maadvere
10.30 – 12.15 Programmi „Õppiv Tiiger 2009 – 2013” tulevikustsenaariumid S.Piirsalu
Rühmatöö V.Tipp
12.15 – 12.30 Kohvipaus
12.30 – 13.30 Praktilised töötoad. Praktikult praktikule Tiigrihüppe koolitajad
13.30 – 14.30 Lõuna
14.30 – 17.00 Loovus õppetöös Animafilm
17.00 – 17.45 Koolielu ainekuude kampaania arutelu E.Allemann, I.Maadvere
18.00 – 19.00 Õhtusöök
19.00 - ... Seltskondlikud mängud ja isetegevus S.Piirsalu


III päev Kogukond
9.00 – 10.00 Hommikusöök. Kogemuste vahetamine
10.00 – 11.30 Rühmatööd. 3K tulevik- Koolitus, Koolielu, Kogukond E.Allemann ja S.Piirsalu
11.30 – 11.45 Kohvipaus
11.45 – 13.00 Praktiline töötuba. Puutetahvli tutvustus ja näited T.Karing
13.00 – 14.00 Lõuna
14.00 – 15.00 Kokkuvõte ja suveseminari lõpetamine S.Piirsalu ja E.Allemann

Kevad ja lõpud

Korda tegemata!


Kevad lõppes suve tulekuga. Geniaalne.

Õppimislugude konkursi lõpuüritus

Kolmapäeval, 18. juunil 2008 käisin Tallinnas Maarjamäe lossis Tiigrihüpppe SA õppimislugude konkursi lõpuüritusel, kus tehti teatavaks võitjad.
Avasõnad ütles Enel Mägi, seejärel pidasid lühikese loengu teemal "Hea videoloo saladused" Ruth-Helene Melioranski ja Mait Laas Nukufilmi lastestuudiost.
Võistlusest tegi kokkuvõtte žürii esindaja Varje Tipp ja siis oligi võitjate auhindamine. Väljavalitud töid oli päris palju, aga kõik muidugi auhindu ei saanud. Nii paraku minagi.
Lõpetuseks oli vastuvõtt.
Õppimislugude konkursil oli palju osavõtjaid: 64 õpetajat ning esindatud oli 36 kooli. Esitati 82 tööd.
Kõik esitatud tööd on koondatud kokkuvõtvasse Õppimislugude ajaveebi.

Minu oma (eesti keel, otsekõne puutetahvliga) on ka minu torus. 

Jaan Erik Rannapungerjal

Korda tegemata!

Õuesõppe raamatu esitlus

Kirjastus Ilo andis välja Rootsi autorite Britta Brügge, Matz Glantzi ja Klas Sandelli raamatu "Õuesõpe" (tlk Mikk Sarv, Inkari Lindve, Ruth Laidmets, Kristrl Vilbaste) ning esitles seda reedel, 13. juunil 2008 keskkonnaministeeriumis.
Raamat on pehmes köites ja 264 lk.



Esitlusele sai tulla ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes jutustas sellest raamatust ühe toreda loo.







Raamatu tegemisest rääkisid veel tõlkija Mikk Sarv, Tõnu Ots ja paljud teised.












Mida ütleb meile sõna ÕUESÕPE? Kui see veel tuttav pole, tekib kindlasti palju küsimusi. Miks? Kuidas? Millal? Mis on selle eesmärgiks? Aga kõik need saavad siin raamatus kindlasti vastuse.Inimene on välja kujunenud looduses ja loodusesse tõmbab meid ikka tagasi. Loodus on Suur Õpetaja, kelle poole võib alati pöörduda, et arendada iseenda tunnetuslikku külge, leida tervist ja heaolu, süvendada kooliklassis õpitut, harjutada loodus- ja keskkonnahoiu praktilisi võtteid... Viibimine looduses, olgu siis koolitundide lisa või asendajana, taibuka matkasellina lõkketule ääres või kanuumatkal – kõik need on õuesõppe väärtküljed. Ja mitte ainult need... (kirjastuse kodulehelt)

Eesti Lugemisühingu konverents

Eesti Lugemisühing (EstRA) pidas 6. juunil 2008 konverentsi "Lugemine. Kirjutamine. Mõtlemine: tähest tähenduseni". Konverentsi eesmärk oli pakkuda lasteaia- ja kooliõpetajatele harivat ja loovust ergutavat päeva, kus käsitletakse lugemise olemust ja tähtsust.
Alguses oli ühingu liikmete koosolek, kus räägiti möödunust ja tulevikust.

Konverentsi avamisel esines tervitussõnavõtuga Ph.D. Samuel Mathews Lääne-Floridast. Ta rääkis oma praktikast huvitava kogemuse ühe tüdrukuga, kes ei osanud hästi lugeda ega julgenud oma arvamust avaldada, ning andis neli tegutsemispõhimõtet. Tema tähtsaim sõnum oli: õpetagem inimesi, mitte ainet.
Tõlkis Meeli Pandis (TLÜ ja EstRA)


Konverentsi peaesinejad olid Krista Kumberg, kes rääkis lastekirjandusest,
Jaanus Vaiksoo, kes rääkis lugemisharjumusest,
Helena Kudre Värskast, kes andis ülevaate oma kooli raamatukogu tööst, ja Doris Kudre, kes rääkis, mida tema lugemisest ja raamatutest arvab,
ning Piia Ausman, kes on kirjutanud ja avaldanud juba ühe raamatu ja kavatseb seda veel teha.











Lõunaajal sai vaadata laua- ning posterettekandeid, mis olid fuajeesse üles pandud. Need olid väga toredad ja andsid nii mõnegi hea idee, mida võiks kasutama hakata.














Pärast lõunat olid töötoad. Mina kuulasin lugemisprojekte.
Mai Sula (Tartu Kommertsgümn) rääkis lugemispesa kasvamisest ja arengust läbi projektimeetodi,
Anu Ratasep (Tln Nõmme G) ja Hele Kriisa (Laagri kool) projektist "Lugeda on mõnus",
Mare Hallop (Kilingi-Nõmme G) sellest, mida raamat jutustab... (õpilaselt õpilasele) uuest vaatevinklist.
Lugemispesa töökogemusest rääkisid ka Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumi õpetajad.









Seejärel oli tund loovtöötoaks.
Mina osalesin Naba eralasteaia juhataja Ilona Sillaku töötoas "Mõttest raamatuni".
Alguses kirjutasime ja joonistasime juttu, siis näitasime ja tegime helitausta.

Lõpetuseks olid autasustamine ja pidu aatriumis.
Vestlesin meeldivalt onu Samiga.

Tänapäeva kirjastuse pidu

Kolmapäeva, 28. mai õhtul pidas Tänapäeva kirjastus Matkamajas kevadpidu.
Alguses vaadati ka piinariistade näitust, aga kuna olin just jõudnud Rakverest ekskursioonilt tagasi, siis jäin sinna hiljaks ega näinud seda.
Pidu oli hästi tore. Oli palju toredaid inimesi ja mõnus muusika.
Kirjastus kinkis igaühele ka Helin-Mari Arderi plaadi. See on hästi tore, sest ta meeldib mulle väga.
Aitäh kirjastusele!

Ristiku PK õpetajatega Hiiumaal

Käisime Ristiku põhikooli õpetajatega 30. ja 31. mail 2008 Hiiumaal. Esimene peatus oli Pühalepa kiriku juures. Vaatasime kirikut, kuulasime juttu ja orelit.


Seejärel peatusime veidi pikemalt Suuremõisas.
Meile oli vastu tulnud õpetaja Sirje Heinma, kes rääkis meile mõisa ajaloost ja tänapäevast ning näitas maja ka seest.
Väga uhke oli.




Edasi tegime korraks põike Ristimäele, et sooovijad saaksid sinna endale risti panna nagu kombeks. Ristnas kuulasime tunnikese juttu looduskeskuse tegemistest.


Enne puhkemajja jõudmist vaatasime üle ka kaks tuletorni: Kõpu (pildil) ja Tahkuna.






Ööbisime Tahkuna poolsaarel Kalda Puhkemajas. Majakesed olid vahvad ja õu koosolemiseks nagu loodud. Katrin ja Jürgo küpsetasid liha, Anneli tõmbas lõõtsa, veini oli mitut värvi ja sääski arutul hulgal.

Mererand oli vaid 200 meetri kaugusel, käisime sealgi. Vesi oli soe, nautisime seda tublisti, vaatasime päikeseloojangut ja laulsime. Lõbus oli.

Teine päev jäi lühikeseks, sest pidime lõunase praamiga ära tulema, aga jõudsime siiski palju vaadata ja näha.


Käisime Orjaku linnuvaatlustornis,
Kassari koduloomuuseumis,
Aino ja Oskar Kalda suvekodus ja
Vaemla villavabrikus.
Võimalik, et mõni koht jäi ka nimetamata.











Ristna looduskeskusest ostetud lauamäng ja Kassari muuseumist ostetud tass.

Veel pilte on siin.

Järveotsa gümnaasiumi 3.b klassiga Rakveres

Käisin Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 3.b klassiga Rakveres.
Üldiselt oli hästi tore. Rahvast oli linnuses muidugi palju ja meile tegi ekskursiooni üks pealikest, Kaido. Ta tegi seda suurepäraselt: rääkis valjult, huvitavalt ja lastepäraselt.
Ilm oli ilus ja seltskond mõnus, nii et üks kordaläinud päev.
Tegin seal ka filmi, seda saab näha Torust. Üks jupp on selles kogemata kaks korda ja mingi praak on ka sees, aga hädapärast kõlbab vaadata.

Osalesin uuringus adapteeritud kirjanduse väljaandmise kohta

Osalesin Hollandi kirjastuse Easy to Read Publications tellimusel tehtud uuringus, mille eesmärk on välja selgitada, kas Eestis on vajadust ja turgu Easy To Read trükistele. See on lihtsustatud lugemine inimestele, kel on lugemisega raskusi, sh lugemishäirega inimesed, eakad inimesed, eesti keelt õppivad mitte-eestlased jne.
Andsin ülevaate Ristiku Põhikooli õpilaste lugemisoskusest, -võimalustest ja -harjumustest, kooli raamatukogu hankeprobleemidest, sisust ja vajadustest, hinnates ka Easy To Read trükiste vajalikkust nii üldise lugemisoskuse parandamisel, sotsiaalsel kohanemisel kui ka igapäevaelus toimetulekul.
Uuringu projektijuht on Merike Viilup.
Kirjastuse „Easy To Read” kontseptsioonist
Märgatavalt suurel hulgal inimestel Eestis on lugemisraskused nagu ka teistes Euroopa riikides. (Üle 20% Euroopas elavatest inimestest ei oska hästi lugeda!) Nad valdavad küll tehnilist lugemisoskust, kuid neil on raskusi tekstist arusaamisega. Põhjused on erinevad: teine emakeel, ebapiisav kooliharidus, erivajadused.
Paljudel neist on sedavõrd puudulik lugemisoskus, et see tekitab probleeme ka igapäevases elus. Nad liiguvad ühiskonnas, mis üha enam ja enam on orienteeritud keeleoskusele. Lugemisraskustega inimesed võivad seetõttu sattuda isolatsiooni. Nad on olulistest asjadest vähem informeeritud ja kõrvale tõrjutud. Uuringud näitavad, et kirjaoskamatuse ning töötuse, tervise, kuritegevuse ja õnnetuste vahel on negatiivne korrelatsioon.
Haridus on ja jääb peamiseks relvaks kirjaoskamatuse vastu. Kuid haridusest üksi ei piisa. Lugemine on oskus, mis vajab pidevat harjutamist. Paljud keskmise keeleoskusega inimesed, kes küll oskavad lugeda, võivad hiljem selle oskuse kaotada. On oluline, et nad suudaksid lugemisoskust säilitada ja leida võimalusi sellest ka rõõmu tunda. See ongi probleem. Tavapärane lugemismaterjal on nende jaoks liiga raske.
Meie moto on: "Lugemine on kõigi jaoks!"
Kasutatud kirjastuse materjali (tlk M. Viilup)

Ristiku PK IKT nõukogu tegi tööst kokkuvõtte

26. mail 2008 pidasime Ristiku PK IKT arendamise nõukogu selle õppeaasta viimase koosoleku. Kestis päris pikalt – ligi kaks tundi.
Tegime kokkuvõtte möödunud õppeaastast ja pidasime plaani, mis edasi saab.
Otsustasime, et oleme päris tublilt tegutsenud, sest palju asju on ära tehtud.
Järgmisel õppeaastal jätkame samas vaimus veel paremini.
Põhjalikumalt on kirjas kooli IKT nõukogu blogis.