laupäev, 14. märts 2009

David Vseviov: emakeelse mõtlemise ülistuseks

Katkendeid David Vseviovi artiklist 14. märtsi Postimehest:
Alustada lugu tõdemusega, et emakeel on suur väärtus, paistab olevat isegi kuidagi kohatu. Kuid õnneks on aeg soodne ja triviaalsuste meeldetuletamist praegu üldiselt aktsepteeritakse. Seega pole vist eriti suur patt, kui meenutada, et vähemalt osaliselt bioloogiliste olenditena vajavad inimesed täisväärtuslikuks eksistentsiks juurestikku. Nii ruumis kui ajas, nii laiali kui ka sügavikku ulatuvat. Piltlikult ongi emakeel oma olemuselt niisugune juurestik.
Emakeele eelis «lihtsalt» keele ees peitubki selles, et teiste, hiljem omandatud keeltega võrreldes sisaldab ta «tavalistele» sõnadele lisaks ainult meile mõistetavat salakoodi. Salakoodi, mis kandub põlvest põlve ja muudab näiteks emakeelse «suve» või «hea ilma» üheselt mõistetavaks vaid meile. Et paljud sõnad-mõisted polegi oma sügava olemuseni lihtsalt tõlgitavad, seda kinnitab nende inimeste kogemus, kellele saatuse tahtel on antud mitu emakeelt ja kes on lisaks kaasa saanud ka jumaliku ande tajuda sõnade lõputut sisu.
Loomulikult suudab enamik meist rääkida ilmaoludest ja veel paljudel teemadel ka mõnes võõrkeeles ning seega paistab, et emakeele väärtustamisel pole erilist mõtet. Seda enam, et eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv on väike. Arvatavasti sellest mõttekäigust lähtuvalt ongi vahetevahel esinetud üleskutsetega muuta ameeriklastest enamuse keel Eesti riigikeeleks. Sest see tagavat äriedu (ilmselt on loogika selline, et tehingu objektiks on põrsas kotis ja tehingupartneriks kohalikust viletsama inglise keelega ärimees, kellel millegipärast õnnestub, keelelist eelist kasutades, müüa kvaliteedi ja hinna poolest viletsamat kaupa). See on paljuski illusoorne lootus. Samal ajal kui emakeele hülgamine või selle surumine ainult «köögiruumi» muudab meie maailma tunduvalt ahtamaks. Kõigepealt lõikab see läbi niigi hapra seose minevikuga, jättes meid nagu ankruta laeva sihitult lainetele ulpima, ning teiseks kitsendab see märkimisväärselt meie suhtlemisruumi. Ehk seda suhtlemisruumi, mis saab tekkida vaid üksteist täielikult mõistvate inimeste vahel.
Artikkel on siin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar