teisipäev, 9. juuni 2009

Huvitav tähelepanek

Kirjutasin oma õppimistest üht kokkuvõtet, kus oli ka küsimus, kas ja kuidas on õppijat (s.t mind) tunnustatud meeskonnas, organisatsioonis jne. Ega olnudki suurt midagi kirjutada!
Veebruaris 2008 sain küll Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul Ristiku PK tunnustuse kohusetundliku tööülesannete täitmise eest, aga muud ei tulnud nagu meelde.
Sedasi siis.

4 kommentaari:

  1. Tere!
    Selle tunnustamisega on koolides nii nagu ta on.
    Meie koolis valivad õpilased aasta õpetaja. Vallas valitakse samuti aasta õpetaja (kahe kooli ja kahe lasteaia õpetajate hulgast). Mina olin Kõue valla aastaõpetaja 2007. 2008 oli meie vene keele õpetaja (oli ka meiega koos Meeri koolitusel). Kes tänavu aasta õpetajaks saab, kui saab, see selgub 9. klassi lõpuaktusel.

    VastaKustuta
  2. Jajah, nii see on. Meil on 50-60 õpetajat, annaks aga valida! Ja kõik teevad oma tööd hästi, kuidas siis otsustada.
    Teisest küljest tekib tunne, et koolis rabelemine (muud see töö ju ei ole) ja sellega seoses enda täiendamine on nii enesestmõistetav, et selle eest polegi nagu vaja mingit tunnustust.

    VastaKustuta
  3. Tegelikult vist ikka on küll vaja. On ju võimalik õpetaja olla ka nii, et üldse ennast ei arenda, annad tunnid ära ja lähed koju. Olen kuulnud öeldavat: "Õpilasel on õpik, töövihik ja vihik ning õpetaja asi on see õpikus sisalduv õpilasele selgeks teha, muu pole oluline." Kõik muu pidavat olema oma ego upitamine. No eks me siis upitame ning kui selle upitamisega kaasneb rahulolu nii enda, õpilaste kui ka lapsevanemate poolt, siis on kõik OK.

    VastaKustuta
  4. Muidugi on tegelikut tunnustamist vaja, sestap paningi selle tähelepaneku kirja, et järsku sain sellest selgelt aru. Kuni ma aga ise endaga rahul olen (ja mõned õpilased ka), pole väga hullu.

    VastaKustuta