Tartus!

Uskumatu, et panin pealkirjale hüüumärgi lõppu!
Omal ajal Tartus õppides ei tahtnud ma siin sugugi olla. Täna tahtsin küll. Millegipärast ei meeldinud see linn mulle siis. Võib-olla sellepärast, et siin pole merd - mul peab meri lähedal olema. Õhk on siis teistsugune.
Tartu pluss oli aga see, et kõik asus käe-jala juures: bussijaam, erakas ja hotell, kus elasin, ülikooli peahoone ja muud õppehooned. Täna tundus, et enam ei ole. Bussijaamast võtsin takso, seda küll kahel põhjusel: mul oli mitu kotti ja aega nappis. Ilm oli õnneks ilus.
Õhtul polnud ka hotell enam ligidal nagu aastate eest. Mitte sellepärast, et ööbin seekord Park hotellis. Tee ülesmäge, sumadanid, vihm, pimedus.
Tuba on päris kena: ühene (või siiski kahene?), telekas, wifi, WC-dušš jm. Õhtusööki ei saa (vastuvõtulauast võib osta küpsiseid ja šokolaadi, ent isegi mitte puuvilja), hommikusöök on hinna sees. Maksab ilmselt ESF.
Välja ei taha minna: pime, vihm ja asustatud keskus liiga kaugel.
Tartu on palju muutunud. Ilusamaks läinud, nii palju kui jõudsin loengute vaheajal märgata.
Olen Tartus emakeeleõpetajate tasuta täiendkursustel. Olgugi õppimas, on see pool nädalat ka omamoodi puhkus.