Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel

Täna oli Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajate täiendkoolituskursus "Probleemipõhine romaanikäsitlus koolikirjanduse näitel".
Õppejõud Reet Vääri.
Käsitlesime koolikirjanduse baasteoseid, lähtudes probleemipõhisest analüüsist, tunnimudelitest jm. Arvestuseks ning iseseisva töö kontrolliks tuleb jaanuari alguseks esitada iseseisev kodune töö ühe vabalt valitud teose probleemipõhisest käsitlusest koolikirjandusest.
Alguses oli teoreetiline, kordav osa. Väga kasulik oli kunagi õpitut meelde tuletada. Seejärel praktiline, seminari osa. Hästi huvitav oli. Kõik romaanid tehti üksipulgi selgeks.
Käsitletavad teosed olid järgmised.
1. E. Vilde, „Mäeküla piimamees”. Probleemipõhine käsitlus: probleemide avamine, analüüsimine, järelduste tegemine, põhihoiaku sõnastamine. Kirjandust interpreteerivad küsimused. Küsimuste klassifikatsioon. Peategelaste moraalne allakäik.
2. A. H. Tammsaare, „Kõrboja peremees”. Peremeheprobleem: Katku Villu ja Kõrboja Anna – kas vastandlikud tegelased? Lugemise strateegiad. Lugemiskontrolli küsimused ja vastused.
3. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” I osa. Põhihoiak: sõnastada vähemalt 3 lähenemisvõimalust. Võrdlemine (vastandamine?): maa-, töö-, tõe- ja peremeheprobleemid teoses ja tänapäeval. Vargamäe Andrese tõeotsingud. Sõnastada kontrolltöö küsimused.
5. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” V osa. Vanade ja noorte vargamäelaste erinevused. Indreku kujunemislugu kogu teose jooksul. Küsimused ja vastused. Tagasiside, hindamine.
6. A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus”. Nimetada kogu romaani probleemistik. Vargamäelaste tegelikkus, ootused ja unistused. Perenaiste saatus. Naise rolli muutumine. Sõnastada kirjanditeemad, esitada kolme teema avamiseks kava (assotsiogramm, telg vm).
Jaan Krossi "Wikmani poisid" jäi kahjuks käsitlemata, kuigi plaanis oli.
Sain palju kasulikku.