Ma ei ole aasta koolitaja

Käisin täna raekojas täiskasvanud õppijate nädala üritusel, kuhu olid kutsutud aasta tegijate nominendid. Aasta koolitaja nominendiks jäingi, sain osalemise eest tänukirja koostöö eest elukestva õppe edendamisel.

Millegipärast pandi mind kandideerima aasta koolitajaks, kuigi esitatud sai aasta õppija tiitlile. Õppinud olen viimastel aastatel tõesti palju, aga samas ka koolitanud palju.

Üritus oli kena, muusikat tegi mingi trio, kelle nimi läks kõrvust mööda, võimalik et see oli Weekend Trio (viiul, tšello, klaver, kaks meest ja naine). Solist oli keegi Veronika. Hästi kenasti laulis. Esimene lugu oli vist Mozartilt, teine oli vene autori "Ööbik" ja lõpuks "O sole mio". Nii hingeline ja kosutav etteaste.

Meie koolist oli kutsutud ka õppejuhataja, aga millegipärast ta ei tulnud.

Postitusel on eitav pealkiri sellepärast, et möödunud kolmapäevast alates õnnitletakse mind kui aasta koolitajat, sest Linnalehes olid nominendid nimeliselt kirjas. Aga nominent ei ole laureaat. Tunnustus on see ometi ja teeb rõõmu.