Jälle koolitama

Ees ootavad puutetahvlikoolitused 

koolielu.ee ainekuu raames

ja e-õppe konverentsil Tartus.

Koolielu ainekuust on juttu ka Postimees.ee-s, vt siit.

Reede

Jälle reede.

Jälle sai kolleegidega lobiseda. Nii tore.

Panime emakeelepäeva stende üles.

Kuigi reedeti lõpevad mul tunnid kell pool kaks, lahkusin koolimajast kell neli. Aga stendid on ilusad ja seintel (minu osa oli küll rohkem moraalne).

Plaanisin tulla koju magama, sest nädal on olnud töine ja väsitav, aga võta näpust! Maandusin arvuti ette

 ja jäin siia õige pikaks ajaks: nii palju põnevat materjali leidsin!

Minu artikkel

Koolielu.ee avaldas mu artikli "Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad ehk millisena paistab riigikeele tänapäev ja tulevik õpetajatetoast vaadatuna", mis oli lühemal kujul ka õpetajate lehes.

Jälle terve õhtu arvutis

Kõigepealt DigiTiigri koolituse 5. moodul, teemaks mõtte- ja mõistekaardid. Endalgi oli huvitav, pealegi leidsin uue keskkonna – FlowChart.

Seejärel uurisin vikiülikooli kursusekaaslaste blogisid. Veel oli vähe täidetud, aga ikkagi väga huvitavad.

Ikkagi hakkan õppima

Mitu inimest rääkisid mind pehmeks ja ma ikka üritan avatud õppevahendite loomise kursusel osaleda. Tegin endale selleks ka nõutud blogi.

Uusi sõnu ÕSis

http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=9

Fotod Postimehesse

Mõni aeg tagasi küsis ajaleht Postimees õpetajate käest oma erilehe tarvis puutetahvli kohta igasuguseid küsimusi ja ka mina vastasin neile. Nüüd tahtsid nad pilti ka teha. Tegidki. Sellised tulid välja. Fotograaf Liis Treimann.

Jätan ühe õppimise vahele

Wikiülikoolis algab avatud õppematerjalide koostamise ja kasutamise koolitus. Oi, kuidas oleksin tahtnud osaleda! Kaalusin kaua ja jõudsin raske südamega otsusele, et jätan seekord ühe õppimise vahele. Loodetavasti tuleb neid ikka veel. Ja mul on sel kursusel mitu tuttavat, ehk saan piiluda, mis nad teevad!

Hea mõte

Oota ja sulle pakutakse lahendust. Siis imetleme, kui lihtne see lahendatav ülesanne on. Maailm koosneb lihtsusest, kuid meil pole aega seda märgata, kiirustame ikka kiiremini, kiiremini tähtede poole. (Geobioloog-nõustaja Kalju Paldis ühes naisteajakirjas)

Lastekirjanduse Keskuses

Eesti Lugemisühing kutsus oma liikmeid Eesti Lastekirjanduse Keskusele külla. Põhjaliku ekskursiooni tegi meile direktori abi Krista Ruuse.

Lastekirjanduse keskuse hing Anne Rande sai Postimehe 2008. aasta kultuuriveduri tiitli(vt. PM 16.01.2009).
Ostsin endale ka lastekirjanduse keskuse hiljuti ilmunud almanahhi "Nukits".

Minu pildid on siin.

Kummaline päev

Juhtus nii palju kummalisi asju: äärmuslikud, kord hea, kord halb.

Lahtine tund – 8.b kl krimikirjandus. See läks päris kenasti, lapsed olid tublid ja vastuvõtt hea. (Vt ka siit.)

Kellarihm (lukk) katki. Ühte klassiruumi tormates (aeglaselt polnud aega liikuda) jäi kellarihm ukselingi külge ja lukk läks katki. Küll on kahju, hea ja ilus kell, Bulgaariast ostsin.

Puutetahvli tutvustus-koolitus – Vaeküla Internaatkoooli õpetajatele, kingituseks ilus kollane tass ja helkur. See läks ka hästi, tundus, et jäädi rahule, materjal küsiti kaasa ja muljetamist oli palju.

Uus kodulehe tegemise keskkond (Eve R tutvustas) – jälle üks vahva keskkond: synthasite.

Lastekirjanduse keskus – tohutult vahva. Loomulikult ilus maja. Väga huvitav ekskursioon ja toredad inimesed.

Kallis parkimine vanalinnas – sest hilinesin lastekirjanduse keskusess ummikute tõttu. Balti jaamas oli nii suur ummik, et ei jõudnud muud parkimiskohta otsida, jõudsin nii napilt, etkirjandusürituse algussõnad olid juba öeldud.

Kosutav kooriproov – väga eluterve huumor, kenad inimsed ja ilus muusika lisaks. Pärast kirjanduselamusi niisiis ka muusikaelamus. Teine Noorus on super seltskond!

Ema haige – oli väsinud, sest oli juba tükk aega päris haige olnud (kõrge palavik ja muud viirusevärgid), aga oli ikka Jaan Eriku seltskonnaga nõus. 

Dorise lapsepõlve ja laste fotod – meeldivad ja ootamatud üllatused ema fotode hulgast. Teadsin, et emal on Doris Kareva pilte, ja tahtsin neid endale skannida, niisiis tuuseldasin ta fotokogus. Aga nagu ikka: kui hakkad ühte asja kuskilt otsima, siis leiad sada muud huvitavat asja. Nii ka mina – nii palju fotosid, mille olemasolust polnud teadlikki. Siin pildil on Doris minu emaga. Loodetavasti kumbki ei pahanda – nii armas pilt.

Auto (lukk) katki – masendav, parem ei kommenteeri, ainuüksi Lukuabi väljakutse oleks maksnud 600 krooni. Olgu öeldud ainult niipalju, et katkise luku tõttu ei läinud ka uks kinni, nii et pidin ukse seestpoolt nööriga istme külge kinni siduma, et tuulehoog seda öösel lahti ei paiskaks.

Sõbrannadega kohvikus

Käisime sõbrannadega Kadriorus kohvikus NOP. Väga mõnus. Ja palju rahvast oli, tundus, et popp koht.

Vaata nende kodulehte http://www.nop.ee/.

Ostsin kaasa topsi paprikaga hummust ja Baieri leiba. Täitsa huvitav asi see hummus, sisaldab kikerhernest ja tahinit.

Leidsin sellise info:

HUMMUS BI TAHINI
Vahemere maades pannakse hummus lauale eelroana või suupistena kas toorete köögiviljade dippimiseks või lauasaiale määrimiseks. Hästi sobib hummus ka keedetud munade täitmiseks. Läänemaailmas on hummusest saanud trendikas piduroog, mis tavaliselt tuuakse lauale dipikastmena koos pita- või naanleivaga. NB! Samal põhimõttel võib pasteeditaolist määret valmistada ka punastest või valgetest ubadest.
http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=3101&print=1

Krista Kaer: sünge lugu

Katkendeid Krista Kaera artiklist:

Sõnavara koguneb aegamööda ja eelkõige lugedes. Kui seda harjumust ja kogemust lapseeast peale ei kujune, siis võib juhtuda, et hiljem jäävad arusaamatuks ka suhteliselt lihtsad tekstid. Äärmisel juhul ollakse võimeline aimama, millest jutt üldiselt käib. /--/
Lihtsustamise ja kiirendamise tulemused on juba näha – üha rohkem võib lugeda ja kuulda eesti keelt, kus sõnade mõjuväljast ei ole aru saadud, sõnu kasutatakse nihkes või lausa valesti. Kui eesmärgiks on kogu aeg võimalikult löövalt väljendumine, muutub see ühtlaseks mürataustaks, mis ei tõmba enam tähelepanu, vaid nüristab. /--/
Peaks olema selge, et keel on hädavajalik tööriist, millega me oma mõtteid, tundeid ja tahtmisi väljendame, kuid lugemisega ei rikasta me üksnes oma keelt. Ilukirjanduse lugemine arendab inimese mõtte- ja tundemaailma. See on tõepoolest aabitsatõde, aga pole midagi parata, aina rohkem tundub, et aabitsatõdesid tuleb hakata kordama.
Kirjanik Doris Lessing ütles, et kui rääkida inimesega, kes on küll oma ala spetsialist, kuid pole peaaegu kunagi ilukirjandust lugenud, siis märkad, et sa räägid temaga, nagu oleks tal arengupeetus, sa lihtsustad oma lauseid, loobud varjunditest ja pooltoonidest.
Neid uksi sellesse rikkamasse ja värvilisemasse maailma, kus on olemas pooltoonid, varjundid, tunded ja kogemused, avavad paljude laste jaoks just emakeeleõpetajad. Aga neil on vaja selleks aega ja võimalust. Neile peaksid olema toeks rahvaraamatukogud, kuid praegu ei jätku seal sageli õpetaja valitud raamatuid isegi mitte ühele klassitäiele lastele, sest raha pole. /--/
Selleks, et tänapäeva maailmas alles jääda, peab väikerahvas olema haritud, tark ja paindlik, andma endale aru, kust ta tuleb, aga üritama ka selgeks teha, kuhu ta minna kavatseb. Sest kuhugi me ju ometi tõttame, kui meil on kogu aeg nii kiire, kui meil pole aega mõelda, pole aega mõelda ka seda, kuidas me oma mõtteid väljendame, pole aega lugeda, pole aega tunda ega tundeid väljendada.
Mida hakkame peale siis, kui oleme jõudnud sinna, kuhu me kiirustasime? Kui me oleme rikkad ja meil on aega küll? Kui me ei oska enam oma keelt, kui meie suhtlemiskeeleks on mühatused, mõminad ja mõned vigased võõrkeelsed tüüpväljendid?
Äkki ei oskagi me siis soovida ega teha muud kui sulane Jaan Andrus Kivirähki «Rehepapis», kui ta kõikvõimsaks sai: peksta peremeest, keppida mõisa toatüdrukut, süüa kõht seepi täis ja magama jääda?
Krista Kaera artikkel on siin.

See on täpselt see, mille pärast õpetajad on kogu aeg muretsenud. Tore, et nüüd ütleb selle veendumuse välja mitteõpetaja.

Minu Tiigrite ajaveeb

Tegin oma Tiigritele ajaveebi: http://piretitiigritele.blogspot.com/

Aga ma ei ole jõudnud sinna veel mitte midagi panna!

Ristiku PK on Tiigri Tegija 2008!

Tiigri Tegijate auhinnad andis Tiigrihüppe SA aastakonverentsil 20. veebruaril 2009 üle president Toomas Hendrik Ilves. Tiigri meened valmistas klaasikunstnik Ivo Lill.

Tiigri Kooliks valimisele andsid oma panuse ka õpetajad, kes digitiigritena koolitavad teisi õpetajaid ja osalevad ise aktiivselt Koolielu ainekuude konkurssidel.

Vaata rohkem Ristiku PK kodulehelt.

Birgit Päri foto

Gümnasistide asjatundlikkus

Katkend Madis Jürgeni artiklist "Tere, kuidas elad, mind koondati!" (Eesti Ekspress 19.02.2009)
Siis helistab nutikas kolleeg (kelle ema vaatamata 71 eluaastale peab koolis emakeeleõpetaja rasket ametit). Ta soovitab mul panna kuulutus ajalehte Soov ja hakata andma järeleaitamistunde õpiraskustega lastele.
Keskmine gümnaasiumiõpilane pidavat olema ülimalt asjatundlik sellistel aladel nagu feissbuki koostamine ja Egiptimaa snorgeldamistingimused eri aastaaegadel. Aga tal ei pidavat olema halli aimugi, mida võiksid tähendada sinilind või seitse venda. Kasutagu ma oma haridust ja hakaku lastele skaibis ümberjutustusi tegema ja loenguid andma.
Kontakteerun viivitamatult tuttava emakeeleõpetajaga, kelle lemmiktegelane Eesti kirjanduses on Nipernaadi ja kes Nipernaadist inspireeritult laseb koolitunnis üksteisele komplimente teha.
"Kas teil vajaks keegi järeleaitamistunde?"
"Terve 9.a vajaks järeleaitamistunde."
"Olen käsi!"
Artikkel on siin. 

Edward Kess: solidaarsusest, kõigile õpetajatele

Edward Kessi artikli lõpuosast:

Minult kui pedagoogilt oodatakse palju. Palju mõistmist, õpilaste eripära arvestamist, märkamist, viisakat väljanägemist, silmaringi, psühholoogilisi teadmisi, innovaatilisust, orienteerumist uues, motiveerimist, infotehnoloogilisi teadmisi, aega, mõistust, valmisolekut kiirelt probleeme lahendada, aruannete ja analüüside õigeaegset esitamist.
Lisaks on õpetaja koolis õpilase jaoks ka puuduv ema, isa, õde, vend, sõber, ärakuulaja, lemmikloom, vajadusel arst, politseinik, tuletõrjuja, remondimees, turvamees, rahukohtunik. Praegu on eriti oluline olla eeskuju ja riigile raskel ajal õlg alla panna, solidaarsuse printsiipi arvestades.
Õpetaja saab sellega hakkama. Oleks ju mõeldamatu, et homsest alates teevad kõik kümme protsenti vähem. Igale kümnendale ei ütle tere. Igat kümnendat kontrolltööd või kirjandit ei paranda. Igat kümnendat tundi e-kooli sisse ei kanna. Igat kümnendat õpilast ei küsi.
Eestis on päris mitu esinduslikku ametit, kus esinduskulude jaoks on seadusega paika pandud kulude hüvitamine. Eeskujuks olev õpetaja aga peab ise vaatama, kuidas saab moodsa, soliidse ja kena riietuse selga. Üldtuntud on anekdoot õpetajast sama mantliga kakskümmend aastat hiljem.
Loomulikult kuuluvad siia kategooriasse meik, soengud, hambad. Milline huvi peaks olema teha koostööd inimesega, kel on üks ja sama püks-pluus-kleit aastast aastasse, halvasti lõigatud soeng, hõrehambuline, ent lahke naeratus? Mitu tundi nädalas suudetakse sellise inimesega tulemuslikult koos töötada? Möönda tuleb tõika: mitu kõnet teevad klassijuhatajad lapsevanematele oma isiklikult telefonilt?
Õpetaja amet nõuab eneseharimist. Teater, kino, kontsert, muuseum, raamatud – kõik on õpetaja jaoks elementaarne. Õpetajalt eeldatakse, et ta teab, mis kuskil toimub, mis on uus, mis on värske. Teab uusi erialaseid avastusi ja suundi.
Kirjandusõpetajana olen sageli võtnud oma tööplaani uut kirjandust, sealjuures saanud tagasisidet, et miks ei loeta neid raamatuid, mis on juba ammu ilmunud ja kõikides raamatukogudes saadaval, justkui oleksid lapsed, kes koolis õpivad, ise hallist ajast ega elaks praegusajas ega tulevikule.
Pedagoog aga peab end tänapäevaselt harida saama, et suunata õpilasi tulevikku. Mis see teatripilet või Madonna või jalgpallimatš Brasiiliaga nüüd maksab, ei ole siinkohal oluline. Nõutakse kala, õnge ei anta.
Soovin tänada kõiki neid õpetajaid, kes veebruaris 2009 veel Eesti Vabariigis seda tööd teevad: näevad vaeva, tahavad, ja astuvad uuel nädalalgi 6.a ja 9.b ja 11.c ette. Kirjutas Juhan Liivgi sada aastat tagasi: «-ja vana koer, kui ennegi, sõi, kaitses lukku ja taba ja haukus just nagu ennegi ja mängis ja liputas saba.»

Edward Kessi artikkel on siin.

Õppetöövaba päev on väga töine päev

Alguses oli Ajakirjanike Liidu keeletoimkonna koosolek teemal "Konservatiivsus ja liberaalsus keeles", esines Priit Põhjala. Sellest salvestati ka "Keelekõrva" saade. Pärast seda leppisin kahe inimesega kokku, et nad kirjutavad Koolielu portaalile eesti keele ainekuu raames artikli.

Koosolekult ära sõites sattusin Vikerraadiost kuulama saadet emakeele probleemidest, jõudsin ära kuulata Edward Kessi ja Piret Järvela jutu.

Kuigi mul tunde ei olnud, läksin ikkagi koolimajja: oli 8.a konsiilium.

Ja kui ma juba majas olin, siis plaanisin ka emakeelekomisjoni koosolekut.

Teel Mustamäele röntgenisse liikus auto veetemperatuuri näidik kiiresti üles-alla, nii et otsustasin remonditöökotta sisse põigata. Pool tundi ja asi korras.

Lõpuks siis panoraamröntgen: panoraamjalutuskäik PERH majas. Garderoob ühes otsas, röntgenikabinet teises, kuskil keskel pildi kättesaamise koht ja jälle algusesse, garderoobi. Küll olid pikad koridorid.

Koju jõudsin hiljem kui koolipäeval ja osas kohtades jäi ikkagi käimata.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi koosolek ja pöördumine

Eesti Emakeeleõpetajate Selts pidas 14.02 erakorralist koosolekut ja võttis vastu pöördumise. (Mina olin nii haige, et ei jaksanud kuidagi kohale minna.)

Vt ka EESi kodulehte! Ja täpsemalt koosolekust siit.

Eesti Vabariigi Presidendile
Eesti Vabariigi Riigikogule
Eesti Vabariigi Valitsusele
Haridus- ja Teadusministeeriumile
Eesti haridusavalikkusele

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi

erakorralise koosoleku

pöördumine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE I) § 29 lõike 5 järgi väheneb eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õppemaht gümnaasiumis praeguselt 12 kursuselt (s.o ca 16% kohustuslikust õppemahust) 9 kursuseni (9,4%). Eesti praegune emakeele õppemaht on üks väiksemaid Euroopas. Õppemahu vähendamine viiks eesti keele jätkusuutlikkuse allapoole kriitilist piiri.
Eesti Emakeeleõpetajate Selts hoiatab, et emakeeleõppe mahu vähendamine toob kaasa ohtlikke tagajärgi:
• väheneb noorte keeleoskus nii otseses (õigekeelsus) kui ka laiemas tähenduses (tekstide mõistmise ja loomise võime);
• väheneb noorte lugemus, sellega seoses ka sõnavara ja väljendusoskus, kultuuris orienteerumise võime;
• väheneb gümnaasiumilõpetajate võime õpinguid jätkata eestikeelses kõrgkoolis ja toime tulla tööelus.
Eesti Emakeeleõpetajate Selts peab eesti keele ja kirjanduse õppemahu järjekordse vähendamise katset otseseks ohuks eesti rahvuskultuuri ja -riigi säilimisele: kui kaob keel, siis kaob ka kultuur ja omariiklus.
Veendumuses, et eesti keel on Eesti riigi ja eesti rahvuse edasikestmise alus ning et emakeel on kõikide teiste ainete õppimise vahend
peame vältimatult vajalikuks säilitada eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õpe gümnaasiumis vähemalt senises mahus, s.o 12 kursust.
Teeme ettepaneku suurendada eesti keele ja kirjanduse kohustuslike kursuste arvu, nii et emakeele osakaal oleks 20 % kohustusliku õppe mahust nagu Euroopas keskmiselt.

Tallinnas
14.02.2009

Täiskasvanukoolitus, 7

13.–14. veebruar 2009
Reede:
Hindamis- ja tagasiside meetodid. Meetodite seminar. MA Virve Kinkar
Laupäev:

Koolitaja roll ja rollikäitumine. MA Liina Randmann
Koolitaja portfoolio. MA Aino Mölder
Kahjuks jäin mina teiseks päevaks täiesti haigeks ega saanud osaleda.

Mõtteid Virve Kinkari koolituselt
Teadmine kujuneb inimeses, seda ei saa anda.
Koolitaja müüb emotsiooni.
Ka halvast kogemusest võib hästi õppida.

Kui oled midagi lubanud, siis tuleb seda teha.
Meetodeid:

Infoleht teemal "Täiskasvanukoolitus 100 aasta pärast", hindamisring, "kohver" (mida võtad koolituselt kaasa).

Minu artikkel

Artikkel "Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad?" 13.02.2009 Õpetajate Lehes.

Vaata siit.

DigiTiigri III moodul

Uh, raamat lõpuks toimetatud

Sain lõpuks kaua enda käes olnud raamatu toimetatud. Üks Tänapäeva romaanivõistluse töö.

Möödunud aastal oli arvutiga jama, sel aastal iseendaga.

Haige mis haige

Lasksin küll gripisüsti teha, aga ikka olin terve see nädal päris haige, ega praegu ka suurt parem ole.

Masendav! Nuta või naera! Veidrad netikommijad

Mõni päev tagasi tuli uudis, et minnakse õpetajate palkade kallale. Kuna olen õpetaja, siis lugesin netikommentaare. Põhiline reaktsioon: ei tohi õpetajate palka vähendada!

Samal või järgmisel päeval tuli uudis, et õpetajate palku siiski ei kärbita. Põhiline reaktsioon: miks nende palka ei vähendata!

Täpselt vastupidi.

Kommentaarid olid tõesti sellised, et nuta või naera! Kõik teavad täpselt, kuidas õpetada ja missugune õpetajatöö on!

Eks see oli mul ju ennegi teada.

Aga täna, kui öeldi, et ka õpetajate palga lubatud tõusu ilmselt ei tule, meeldis mulle järgmine kommentaar:   

ikkaõpetaja, 05.02.2009 18:49
Kallid kolleegid!
Võiks julgeda ära öelda!
Meenub lugu lapsepõlvest. Kogusime vennaga pikka aega kopikaid, et siis ükskord minna kommi ostma. Olime saanud enda arvates juba kenakese hulga raha kokku ning läksime poodi. Panime raha tädi ette letile ja palusime selle raha eest karamellkommi. Tädi kaalus meile pisikese nutsaku pabertuutusse. Küsisime, et kas rohkem ei saagi? Tädi vaatas meid, naeratas ja ütles: "SELLE RAHA EEST ROHKEM EI SAA!"
Kas ehk meilgi ei oleks aeg selg sirgu lüüa ja öelda, et selle raha eest rohkem ei saa, sest tundub, et raha rohkem ei ole! On ju igati loogiline töötasu vähendamise korral vähendada ka töökohustusi. Ehk oleks õige aeg teavitada SUURT TÖÖANDJAT, et odava raha eest kalleid ehteid ei osteta.
Panen ette tekkinud rahapuuduse korral:
1. Vähendada normkoormusi 16–22 tunnini.
2. Jätta ära igasugune kohustuslik tarifitseerimata töö õpilastega. Nt. konsultatsioonitunnid, peale tööaega toimuvad arenguvestlused jms.
3. Üle normkoormusega töötavatel õpetajatel pikendada korralist puhkust.
4. Vastavalt õppekavale lugeda kõiki õpilasi võrdseteks ja mitte raista aega erineva tasemega õpilastele taset arvestavate materjalide koostamisele. (lõpuks võib ju perekond palgata abiõpetaja või tellida tasustatud lisatunnid aineõpetajalt (erakapitali kaasamine haridusprotsessi)).
5. Loobuda korrapidamisest vahetundides (ka õpetaja vajab pisut puhkust ümberlülitumiseks)
6. Mitte lubada kõikvõimalike koosolekute korraldamist väljaspool seadustatud tööaega.
7. Õhtustel koolipidudel ei pea korda pidama õpetaja.
8. Õppevahendite puuduse korral viima läbi tunnid ilma nendeta, mitte raista aega ja sageli ka oma raha vahendite muretsemisele.
9. Keelduda igasugusest seadusevastasest õppematerjalide paljundamisest. (siiani väga moes, kuna KOV ei leia raha nt. töövihikute muretsemiseks)
10. jne..... jne.... jne!
Siit peaks läbi kumama jäme ots, mis õpetaja käes - HARIDUSE KVALITEET.
Kui valitsus ei suuda sellest aru saada, siis on käes selle riigikese lõpu algus !!

Võrgustik võrgutab: "Õpiobjekt – mis loom see on?"

5. veebr
Jälle targem

Õpiobjektid: Ideest teostuseni, Varje Tipp
Sisuhalduspaketiga CourseLab loodud õpiobjekt "Enneaegsus ja ülekandlus", Marge Mahla
Kuidas valmib õpiobjekt CourseLab'is? Võimalused, Egle Krull
Mida võimaldab MM Flash? animatsioonid, simulatsioonid, Heljut Kalda
Võimalused õpiobjektide loomiseks sisuhalduspaketiga MyUdutu, Marge Kusmin
Winkis loodud õpiobjektid kursusel "Informaatika" Eve Jakobson, Anne Uukkivi
Geogebra programmi kasutamine õpiobjektide loomisel, Anne Küüsma
Haridusasutusele kohase õppematerjali vormistamine: animatsioonid, simulatsioonid, õppevideod, audiomaterjalid, Priit Joa, Andrus Anderson
Materjalis on siin: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=05._veebruar_2009

Tänapäeva talvemure

Kui mina alles noor veel olin, siis minu meelest oli kogu aeg talvel kümne kraadi ringis või rohkemgi külma. Või mulle lihtsalt tundus nii. Mäletan, et hommikul vara lasteaeda minnes igatsesin sooja näokaitset – nägu külmetas.

Kui praegu tuleb äkitselt üle kümnekraadine külm, siis on suur mure: kas auto käivitub? Käisingi praegu just selleks väljas, et seda kontrollida. Õnneks läks kõik hästi. Ja õnneks oli ainult –11 kraadi, mitte ligi –20, nagu kirjutas oma blogis Mare Harju maakonnast.

Praegu meenus üks möödunudaastane ilmateade: televiisoris öeldi, et tuleb paar kraadi pakast. Mina olen kogu aeg arvanud, et pakane on vähemalt 20–30 kraadi külma. Tänapäeval siis ka paar kraadi!

Hea mõte

Parem omada palju ideid ja eksida mõnega neist kui olla ideedeta ja mitte kunagi eksida. (Edward de Bono)

Hea mõte

Sa ei tohi kunagi mõelda, et oled kellestki parem, aga sa pead mõtlema, et sa oled väga hea. (Märt Avandi intervjuust Arterile 25. okt. 2008 – nii olla ütelnud tema väga hea psühholoogist sõber)

Jõululaulud jaanuari lõpus

Sain sünnipäevaks "oma teleka" juurde DVD- ja VHS-mängija, nüüd on nii hea töö kõrvale mõnda plaati või linti mängida.

Et ma korvpalli telekast vaadata ei taha, siis oli paras aeg panna mängima jõuludeks saadud The Manhattan Transferi DVD. Jaanuari viimane päev, väljas mitu miinuskraadi ja telekas jõululaulud – täitsa vahva!

Vahepeal vaatasin muid saateid ka, aga siis pöördusin jälle sama DVD juurde. Usun, et kuulasin seda oma kümme korda, kui kirjutasin kella kaheni öösel Õpetajate Lehe jaoks artiklit, mida ei saanudki siiski valmis. Paljud arvavad, et mul pole mingit raskust artiklit kirjutada, et tuleb muudkui lups ja lups nagu varrukast, aga tegelikult näen päris palju vaeva.

Hästi tore päev

1. Poisteklassi kirjandustund läks eriliselt toredalt, sest ilmselt katsetasid nad minu peal oma klassijuhataja juttu, kuidas hästi käituda. Toimis! Pikemalt siin.

2. Jututund kolleegidega pärast tunde. Jäime mõne kolleegiga õpetajate tuppa lobisema. Küll oli vahva! Muidu tormame üksteisest kiiruga mööda, aga nüüd jutustasime ja naersime südamest ligi kaks tundi.

3. Kooriproov. Ikka Teine Noorus, aga nagu vanadel headel aegadel. Milline nauding on ilusat muusikat teha! Ja kui eluterve huumor!

DigiTiigri II moodul

Teise mooduli teema on e-õppe keskkond.

Enne keskkondade juurde asumist võtsime vaatluse alla kodutööd teemal "Mina ja IKT". Võisime tõdeda, et kursuse alapealkiri "Praktikult praktikule" toimib väga hästi: saime näha, mida ja kuidas keegi kasutab ning nii mõnegi toreda mõtte kõrva taha panna.

Esimene käsitletav keskkond oli IVA – selles on meie kursuse materjalid, kodutööd ja suhtlus. Vaatasimegi, mis seal juba on ja mida saab teha. Foorumi kaudu lahendasime E. de Bono kuue mõttemütsi meetodi abil probleemülesannet kuidas korraldada IVAs õppetööd.

Seejärel tutvusime e-kursuse loomise metoodikaga ja püüdsime ka ise mudeli järgi e-kursust luua.

Teine keskkond, mida uurisime lähemalt, oli VIKO. Nüüd teame, mis võimalused selles on ja kuidas õpilased saavad kasutajaks regitreeruda. VIKO on koolis päris kenasti kasutatav keskkond, ehkki seda ei arendata enam edasi. Osa Ristiku PK õpetajaid kasutabki seda juba.

Lõpetuseks rääkisime üle kodutöö: failina e-kursuse mudeli loomine, mis tuleb panna IVAsse. 

Tahaks muudkui arvutiga mängida!

Olen nüüd mitu päeva igasugustes blogides ja wikides kolistanud ja leidnud nii palju huvitavaid asju, mida kõike tahaks teha! Enne poolt kahte magama ei saa.

Tahaks muudkui arvutiga mängida!

Vaikusest

Lugesin Mare blogist vaikusest:
Fred Jüssi ütles teleris just äsja kuldsed sõnad: "Vaikus on loodusvara".
Mäletan seda lauset juba eelmise aasta lõpust, kui näidati Vahur Kersna kahetunnist saadet "Helenduvad olendid". Täna ei saanud pikemat versiooni Fred Jüssi intervjuust kahjuks vaadata, sest olin kooriproovis. Aga kooriproovis oli Ene Üleoja, samuti helenduv olend!

Kummalisel kombel rääkisime täna oma koolis täpselt samuti vaikusest. Õpetajad on lärmist väsinud: kõik pika vahetunni vestluses osalenud kinnitasid, et pärast koolipäeva tahetakse/võetakse tund vaikset, suhtlemisvaba aega.   

Kurbus on nagu sitahäda

kurbus on nagu sitahäda
kas sa talle mõtled või ei
ikka ta tuleb
kus sa ka ei oleks
mida ei teeks
varem või hiljem
sa tunned teda
/---/
kuid veel enne
kui päev loojub
tuleb nii kurbus kui sitahäda
tuleb kehasse raskus
paratamatu ja tungiv
ja loomulik
ilus ta ei ole

Nii kirjutab luuletaja fs.

Õnneks see minu kohta (vähemalt praegu) ei käi.

Luuletus on täispikkuses siin.

DigiTiigri I moodul

Alustasin täna esimest õpetajate täiendkoolituse põhikursust.

Registreerunud on 14 õpetajat, 2 kahjuks puudus, olid haiged.

Esimene moodul on sissejuhatus. 

Tutvusime kõigepealt üksteisega. Meil on Ristiku, Sõle ja Kalamaja põhikooli ning Väike-Õismäe gümnaasiumi õpetajaid, kes annavad eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, ajalugu, kunsti ja loodusõpetust või on algklassi- või klassiõpetajad.

Siis vaatasime, mida kursus endas sisaldab, ning kuidas siduda innovatiivseid vahendeid ja õppemeetodeid e-õppega.

Kolmanda osa teema oli õpetajate haridustehnoloogilised pädevusnõuded – iga päevaga üha olulisem teema.

Seejärel võtsime vaatluse alla IKT kasutamise õppetöös ja PowerPointi esitluse loomise metoodika. Eriti lõbus oli vaadata Eda Pärnpuu koostatud esitlust "Selline on elu Maarjamaal".

Enne koduse töö ülesande andmist ja kokkuvõtet võrdlesime klassikalist ja konstruktivistlikku õpikäsitlust.

DigiTiiger on Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppiv Tiiger 2008–2013" baaskursus, mis toetab õpetajate haridustehnoloogiliste pädevusnõuete II taseme pädevusi.

Atesteerimine

Olen atesteeritud 2009. aastast vanemõpetajaks.

Pikemalt on kirjas siin.

Pidulisteta pidupäev

Sel aastal juhtus nii, et pidupäeva tuli pidada ilma pidulisteta.

Üks sõbranna töötab kahel kohal ja käib nädalavahetustel maal ema juures, üks sõbranna pidi minema onupoja 50. sünnipäevale, üks sõbranna ütles, et aitab kodustest istumistest, mingem kuskile välja, ühel sõbrannal oli lastel esinemine.

Üht sõbrannat, kes oleks saanud küll tulla, ei saanud ometigi vastu võtta, sest meie pere mehed jäid haigeks, eriti noorem, kellel oli palavik lausa üle 38 kraadi.

See-eest sain aga palju tervitusi sõnumitsi, meilitsi ja telefonitsi, ka neilt, kellelt poleks osanud oodatagi. Hästi armas.

Ei jäänud ka salat-tort söömata ega vahuvein joomata! 

Täiskasvanukoolitus, 6

REEDE, 16. jaanuar 2009
Grupiprotsessid ja nende juhtimine. MA Jaana Liigand
Päev otsa loengut. Väga väsitav.

* Millised mõtted/teemad/teadmised jäid eriti meelde

Motivatsioon tekib teadmisest, et ma ei tea.
Raske on koostööd teha nendega, kes arvavad, et teavad kõike. Nad ei taha teha meeskonnatööd.
Abilene'i paradoks: grupp võib võtta vastu otsuse, mida ükski liige eraldi iial vastu ei võtaks.
Jagatud vastutus on vastutamatus.
Tänulikkuse asemel tuleks tunda õnnelikkust.

LAUPÄEV, 17. jaanuar 2009
Koostöötreening. PhD Talvi Märja, MA Merle Lõhmus, MA Tiiu Saks

Päev otsa koostöötreeningut. Väga huvitav ja kasulik.

Hea mõte

Kui olen midagi saanud, siis ei pea ma enam tõestama, et olen seda väärt, vaid ma olengi selle sellepärast saanud, et olen seda väärt. (Jaana Liigandi loengust andragoogikakursuselt 16.01.2009)

DigiTiigri koolitus algab 22.01

Alustan oma esimest DigiTiigri koolitust ehk õpetajate täiendkoolituse põhikursust 22. jaanuaril.

Rühm on komplekteeritud ja mul materjalid käes.

Tiigrihüppe koolitajate koolitusel

9.–10. jaanuaril 2008

Uued väljakutsed sihtasutuse koolituses

Tallinnas Uniquestay hotellis kohtusid Tiigrihüppe SA koolitajad, kes on seotud ESF programmiga "Õppiv Tiiger 2008–2013".
Kahepäevastel mõttetalgutel arutati, millised võiksid olla sihtasutuse koolituse uued arengusuunad. Seminari sissejuahtuseks andis Mart Laanpere Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskusest ülevaate uuringu "Õppiva Tiigri õpetajakoolituse monitooring" tulemustest, mis on heaks alusmaterjaliks uute sihtide seadmisel. 

Jutuks tulid ka kaasaegsed tehnoloogilised võimalused ja maailmatrendid e-õppes. Tänapäevases täiskasvanukoolituses on võtmesõnaks avatus ja kogukonnas õppimine. Neid põhimõtteid toetavaid infotehnoloogilisi võimalusi on arendatud hulgaliselt. Oluline on teha õigeid valikuid.
Uurisime ja katsetasime erinevaid keskkondi, abiks Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere ja Tiigrihüppe SA koolitusjuht Signe Piirsalu.
Laupäeval tutvustas ESF programmi "Õppiv Tiiger 2008–2013" juht Kaidi Kenkmann programmiga seotud koolituste läbiviimise korda ja muudatusi.

Aluseks artikkel: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=202

Plaanin alustada DigiTiigri koolitust

Paanin alustada jaanuaris neljapäeviti kl 15.40-18.40 DigiTiigri koolitust. Oodatud on nii oma maja inimesed kui ka teiste koolide õpetajad. 

Koolitus kestab 10 neljapäeva ja on õpetajatele tasuta. 

Vaata tutvustust siit.
Registreerida meiliaadressil pirta2@yahoo.com.

Minu õpilaste tööd Heas Lapses!

Jaanuarikuises Heas Lapses on avaldatud kaks minu õpilase tööd teemal "Kui ma oleksin..." 2009. aasta esimeses numbris on Kristi ja Linda jutud.

Head uut aastat!

Meil oli aastavahetusel Kariibi mere piraat Jack Sparrow.

Olgu teil ka huvitav aasta!

Ja et 2009. aasta on Eestis kuulutatud loovuse ja innovatsiooni aastaks – uute ideede ja ja teistmoodi tegutsemise aastaks –, siis soovin häid ideid ja julgust teisiti tegutseda!

Koolitus Keila Gümnaasiumis

Käisin Keila Gümnaasiumis õpetajaid koolitamas.

Teema "Esitlused õppetöös ja nende jagamine Internetis" (40 tundi). Põhiliselt PowerPoint (väga huvitavaid asju saab teha, nt pidimängu, multifilmi ja interaktiivset mängu!), aga ka veebikeskkonnad  SlideShare, Voicethread ja Zoho.

Tundub, et läks hästi. Tagasiside oli hästi positiivne.

Minul on ka äärmiselt hea meel, et sain kohtuda nii toredate inimestega. Nad tegid väga ilusaid tunni- ja kodutöid. Jälle kogemuse võrra rikkam!

Tegime PowerPointiga ka multifilmi. Siin see ei tööta filmina, aga kui SlideShare'ist arvutisse laadida, siis mängib ilusti. Ja muidugi ei ole see mingi kunstiteos, vaid esimene katsetus.

Multikas pps

View SlideShare presentation or Upload your own.

Jõulutervitus

Kaunist jõuluaega ja vahvat uut aastat!

Tegin jõulukaardi seekord ise. Piparkoogid küpsetas Jaan Erik.

Pipargoogipildil on küünlad ka (mõnel ekraanil ei paista need kahjuks välja)!

Õpetaja töötab ka koolivaheajal

Kuigi õpilastel on koolivaheaeg, peavad õpetajad ikka tööl käima ja tööd tegema. Käisime täna tööl kahe mehega. Siin on väiksema
 töötaja töötulemused.

Puutetahvel meeldib alati kõigile.

Minu esmaspäevane töö on üleval torus.

Jõulukontsert

Reedel oli meil koolis tore jõulukontsert.

Esinesid solistid, ansamblid ja ka õpetajad koos õpilastega.

Õpetajate jõulupidu

Ristiku õpetajad pidasid oma jõulupidu Tallinnas Mauruse pubis.

Väga vahva oli. Meil on hästi vahvad õpetajad.