Katkend Madis Jürgeni artiklist "Tere, kuidas elad, mind koondati!" (Eesti Ekspress 19.02.2009)
Siis helistab nutikas kolleeg (kelle ema vaatamata 71 eluaastale peab koolis emakeeleõpetaja rasket ametit). Ta soovitab mul panna kuulutus ajalehte Soov ja hakata andma järeleaitamistunde õpiraskustega lastele.
Keskmine gümnaasiumiõpilane pidavat olema ülimalt asjatundlik sellistel aladel nagu feissbuki koostamine ja Egiptimaa snorgeldamistingimused eri aastaaegadel. Aga tal ei pidavat olema halli aimugi, mida võiksid tähendada sinilind või seitse venda. Kasutagu ma oma haridust ja hakaku lastele skaibis ümberjutustusi tegema ja loenguid andma.
Kontakteerun viivitamatult tuttava emakeeleõpetajaga, kelle lemmiktegelane Eesti kirjanduses on Nipernaadi ja kes Nipernaadist inspireeritult laseb koolitunnis üksteisele komplimente teha.
"Kas teil vajaks keegi järeleaitamistunde?"
"Terve 9.a vajaks järeleaitamistunde."
"Olen käsi!"
Artikkel on siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar