Minu võistlusvideo

Sain oma videoloo nüüd lõpuks netti üles. Kui tahad, vaata!

Videovõistlus "Õppimislugu"

Otsustasin osaleda Tiigrihüppe SA õpetajatele korraldatud videokonkursil "Õppimislugu". Tegime reedel, 23. mail 2008 video valmis: mina õpetasin 8. klassile puutetahvli abil otsekõnega lauset ja Ristiku PK huvijuht filmis. Õpilasi oli kahjuks ainult kaks, sest neil olid tunnid juba ammu läbi saanud, aga nad olid tublid ja aitasid mind kenasti. Aitäh neile!
Kahjuks ei õnnestunud mul filmi kuidagi kuhugi üles laadida, kuigi tegelesin sellega reede õhtust saadik.
Panen siia aga filmi selgituse.
Ristiku põhikooli 8. kl eesti keele tund, teema otsekõnega lause.
P. ja T. Õunapuu eesti keele õpik ja töövihik 8. klassile,
Internetist võetud koomiksipildid,
puutetahvel
Õpetaja Piret Joalaid
Filmis Birgit Päri
Tunni eesmärk
Tuletada meelde ja kinnistada otsekõne ja saatelause mõistet, mida õpiti 6. klassis ja mida õpitakse 8. klassis jälle.
Lühikirjeldus
Tuletame koomiksipiltide abil meelde, mis on otsekõne. Õpilased mõtlevad ise välja lihtsa kahekõne. Vaatame otsekõne reegleid ja teeme skeemid (aja kokkuhoiu huvides on lausetüüpide üksikasjalik käsitlemine välja jäetud). Kirjutame oma kahekõne vihikusse. Vaatame, milliseid tegusõnu võiks saatelausetes kasutada. Kirjutame ühe koomiksi teksti õigesti vormistades vihikusse (saatelause eri asendid on videos jäetud käsitlemata). Teeme töövihiku harjutusest esimesed laused: märgime tekstis ära otsekõne ja saatelause ning paneme kirjavahemärgid. Kordame, mida tunnis õppisime.
Oodatavad tulemused
Õpilane teab, mis on otsekõne ja saatelause, ning oskab otsekõnega lauset õigesti kirjutada.

Tiigrihüpe uuris, kuidas me oma koolis IKTd õpetame ja oskame

2008. aasta veebruaris vastas Ristiku Põhikool Tiigrihüppe uuringu "IKT õpetamine läbiva teemana" küsimustikule. Pärast andmete analüüsi valiti välja IKT kui läbiva teema õpetamisel eriti edukad koolid ning uuringu II etapis taheti teha intervjuusid õpetajate ja õpilastega, et täpsustada, kuidas nad IKTd õptavad ning milliseid pädevusi oluliseks peavad.
Meie kool osutus üheks kooliks, kus sooviti uuringu teist etappi läbi viia. Nii oligi 14. mail Tiigrihüppe SA "IKT kui läbivate teemade õpetamise" uuringu meeskond neli tundi meid intervjueerimas.
Uuringusse sooviti kaasata kooli IT õpetaja, infojuht, kolm aineõpetajat, kes esindavad edukat IKT kasutamist ainetundides (soovitavalt humanitaar, reaal- ja loovained või algklasside õpetajad) või kes on ise koostanud õppematerjale IKT õpetamiseks oma ainetundides, ning kuni viis õpilast, kes kasutavad aktiivselt arvutit.
Intervjuu andsid õppealajuhataja Kairit Seenmaa, infojuht Raul Pavelson, IT õpetaja Jürgo Nooni, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid, matemaatikaõpetaja Irja Rebane ja algklassiõpetaja Eve Reisalu ning neli õpilast seitsmendatest-kaheksandatest klassidest.
Küsiti arvuti- ja aineklasside riist- ja tarkvara, listide ja foorumite rakendamise, koolituste, aineõpetajate riist- ja tarkvarakasutuse, digitaalsete õppevahendite loomise, teenuste kasutamise, õpilaste arvutioskuse ja palju muu kohta.

Minu õpilased said Tallinna Looduskaitse Seltsi auhinnad

Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna haridusamet ja Tallinna keskkonnaamet korraldasid ka tänavu kevadel Tallinna koolide õpilastele kirjandite, esseede ja luuletuste võistluse. Seekord olid teemad “Minu eelmise suve looduse elamus” ja “Minu roheline kodulinn Tallinn”.
Meie koolist osales päris palju õpilasi, minu tublimad olid Marken Martti Markvart (7.b), Liisel Tann (8.b) ja Andreas Sagur (7.a). Kõik kirjutasid teemal "Minu eelmise suve looduse elamus".
Need õpilased esinesid võistlusel nii hästi, et nad kutsuti 6. maiks autasustamisele, kus nad said looduskaitsealased raamatud. Žürii esinaine Anu Sillaots kommenteeris ja tõi näiteid edukatest töödest. Autasustatud õpilastel on võimalik osaleda 30. mail auhinnasõidul Matsalu Rahvusparki.
Minule kingiti raamat, mida soovisin endale väga saada: Ann Marveti koostatud ja Ingmar Muusikuse fotodega "Siin mägi, seal mägi. Anton Hansen Tammsaare oma koduloodusest".

Puutetahvlikoolitus Kalamaja põhikooli õpetajatele

Alustasin täna, 6. mail 2008 Kalamaja põhikooli õpetajate puutetahvlikoolitust. Osalesid mitmesuguste ainete õpetajad.

Andsin 15 õpetajale kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning esialgse tutvustuse (koos praktilise tegevusega). Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali ja koduse ülesande. Loodetavasti saadi ka palju mõtteid, kuidas puutetahvlit kasutada.
Eks nädala pärast paistab, kuidas materjalid on valminud, ja siis õpime edasi.

Veidike abistavat materjali on aadressil http://kalamajapuutetahvel.wikispaces.com/

Korraldasime tasandusklassi õpilastele oma loominguvõistluse e Projekt "Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid"

Tasandusklassis õpivad lapsed, kellel on raske suures kollektiivis keskenduda, kes on aeglasemad või vajavad õpetajalt suuremat tähelepanu. Seega ei jõua nad suures klassis rahuldavalt edasi, paljudel esineb ka lugemis- ja kirjutamisraskusi, mistõttu on nende osalemine ülelinnalistel ja -riigilistel emakeelevõistlustel raskendatud. Ometi on ka nemad väga huvitatud oma tööde lähetamisest ja tahavad eduelamust. Olen seda näinud sageli oma töös Ristiku Põhikoolis, aga paraku jäävad meie laste tööd oma tasemelt teistele mõnevõrra alla.
Kuna tasandusklasside õpilastele on vähe jõukohaseid võistlusi, tulime kolleegidega arutades mõttele korraldada neile ise loominguliste tööde võistlus – nii saavad nemadki eduelamuse valdkonnas, millest seni on paljuski kõrvale jäädud. Esialgu alustasime Tallinna koolidest, aga kui võistlus õnnestub, võib sellesse haarata ka muud Eesti tasandusklassidega koolid. Ja kuna tänavu 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni 207. sünniaastapäeval, tähistasime juba kümnendat korda emakeelepäeva lipupäevana, otsustasime teema siduda sellega.
„Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”
Kuulutasimegi emakeelepäeval tasandusklassidega koolide õpilastele välja joonistamis- ja kirjutamisvõistluse „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”.
Õpilased tutvusid rahvakalendri tähtpäevadega ning nende tähtsusega eestlaste ajaloos. Soovisime väärtustada vanu traditsioone, üldinimlikke käitumisnorme ja perekonda. Kommete tutvustamise kaudu soovisime pöörata tähelepanu hoolivusele ja üksteise toetamise vajalikkusele. Kuna Tallinnas on ka vene õppekeelega tasandusklasse, siis oli see samuti hea võimalus tutvustada neile eesti kultuuri ning integreerida eesti ja vene lapsi.
Mis täpsemalt toimus
Võistluse korraldasid Ristiku Põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Piret Joalaid, Reet Paldrok, Eve Reisalu ning huvijuht Birgit Päri.
Valminud joonistusi ja kirjutisi hindasime eraldi ja kolmes vanuseastmes (1.–3., 4.–6., 7.–9. klass). Lisaks andsime ka ergutusaukirju ja tänukirju. Auhindadeks olid raamatud, mida andsid või müüsid soodushindadega kirjastused Tea, Ilo ja Tänapäev.
Lõppüritus
Auhindamine oli 6. mail 2008 Eesti Vabaõhumuuseumis Kuie koolimajas. Et ilm oli väga ilus, panime õpilaste võistlusele saadetud tööde näituse üles õue. Vabaõhumuuseumi töötajad andsid õpilastele ka vanaaegse näidiskoolitunni ja korraldasid orienteerumisvõistluse. Kui auhinnad olid jagatud, sai kringlit, kommi ja puuvilja põske pista ning karastavat jooki peale juua. Oli tore üritus!
Projekti info ja õpilaste tööd on üleval (või pannakse kohe varsti üles) aadressil http://keel.kombed.googlepages.com/home.
Minu tehtud pilte võib vaadata veel siit.

Sain DigiTiigri koolitajaks

Käisin laupäeva hommikul Tiigrihüppe SA-s DigiTiigri koolitajaks kandideerimas. Dokumendivoorust olin kenasti edasi saanud ja nii tegingi viieminutilise ettekande "Kuidas IKT-d efektiivselt ainetunnis kasutada". Rääkisin muidugi põhiliselt puutetahvlist.
Esmaspäeval sai DigiTiigri lehelt lugeda, et vastavalt ekspertkomisjoni otsusele on DigiTiigri uued koolitajad Kairi Laane Viimsi Keskkoolist, Piret Joalaid Ristiku Põhikoolist, Ene Moppel Võru Kesklinna Gümnaasiumist, Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumist, Dmitri Mištšenko Tallinna Ranniku Gümnaasiumist ja Vladimir Runin Narva Joala koolist.
Kogu artikkel on siin.

Suurepärane päev Vihterpalus

Sain reedel ootamatult kutse sõita laupäeval Vihterpalu mõisa ekskursioonile ja kontserdile. Ülelinnalise eesti keele ainesektsiooni juht Lilian Aun pakkus kirjandiga mitte seotud eesti keele õpetajate sekka kahte kohta ja ma kutsusin kaasa Juta Ehasalu.


Kohale jõudes tehti meile õues ekskursioon ja räägiti mõisa ajaloost ning tänapäevast. Majas kõndisime omapead ringi. See oli muidugi väga uhke. Kehakinnituseks pakuti sooje pirukaid, šokolaaditorti, teed ja kohvi.


Hiljem oli kontsert, esines tšellokvartett C-JAM. Kavalehelt võib lugeda: "Kevademuusika kaunimates mõisates – kontsert luksuslikus Vihterpalu mõisas publikulemmikuks kujunenud tšellokvartetilt C-JAM. Sädelev muusikaelamus aristokraatlikus ümbruses. Kavasse on valitud kirev bukett teoseid maailma muusikaliteratuurist, nii kergemat klassikat kui ka popmuusika töötlusi, pakkudes äratundmis- ja avastamisrõõmu paljudele. Kammerlikult sume kevadine meeleolu neljalt galantselt härrasmehelt suursuguste pillidega..." Vastab täiesti tõele!

Oli kena päev: ilus kevadine ilm, uhke mõis, hea seltskond ja super kontsert!
Rokem pilte vaata siit!

Puutetahvlikoolitus Ristiku põhikooli õpetajatele

Koolitasin kahel teisipäeval, 15. ja 22. aprillil, oma kooli ehk Ristiku põhikooli õpetajaid koolitustesarjas "Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis". Osalesid peamiselt emakeele ja esteetika ainekomisjoni liikmed, aga ka muude ainete õpetajad.

Andsin päris arvukale kuulajaskonnale (21 inimest!) kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning suhteliselt põhjaliku koolituse koos praktilise tegevusega. Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali.
Minu eesmärk oli anda ülevaade puutetahvli võimalustest ja oma kogemustest, jagada näpunäiteid, kuidas saaks seda tarkvara kasutada ka nt ilma tahvlita või rühmaõppes, ning julgustada kohe kõige lihtsamaid asju tundides järele proovima.
Pärast sai teha ka midagi praktilist, esialgu ikka lihtsamaid, kohe kasutatavaid asju. Kõik osalesid innukalt, eriti tublid olid muusikaõpetaja ja tööõpetuse õpetajad.
eFormularis täidetud tagasiside põhjal jäid õpetajad koolitusega hästi rahule ja osa soovis ennast veel täiendada. Oli ka suur hulk neid, kes arvasid, et hakkavad SMART-tarkvara ja/või puutetahvlit varsti kasutama, kuigi see nõuab suurt eeltööd. Aga kui materjal on kord juba valmis, siis on seda hea ja lihtne kasutada.
Puutetahvel on suurepärane vahend, et tunde mitmekesistada ja hariduslike erivajadustega õpilastele ainet paremini selgitada.
Veidike abistavat materjali on aadressil http://ristikupuutetahvel.wikispaces.com/
ja esitlusmaterjalid on üleval aadressil http://www.slideshare.net/pirta

Käisin ja esinesin e-õppe konverentsil (2.-4. aprill 2008)

Osalesin kõigil kolmel päeval, aga kirjutan siin paralleelsessioonidest.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS ELAVDADA?”
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild mõtiskles ettekandes "Puutetahvel keeleõppes", mida saab puutetahvliga tunnis teha ja miks üldse peaks puutetahvel klassis olema.
Türi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tutvustas ettekandes "Puutetahvel matemaatika tunnis" materjale, mida ta on ise kasutanud ja mida võiks veel kasutusele võtta. Eriti köitvad olid igasugused funktsioonigraafikud, mida sai väga ilmekalt muuta ja niimoodi õpilastele seda paremini selgeks teha: mis juhtub, kui muutuja väärtusi muuta.
Mina tegin ettekande "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel", milles näitasin samuti puutetahvli võimalusi ja rääkisin oma kogemustest selle kasutamisel. Materjal on üleval siin.
Lõpetuseks näidati Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere filmi "Puutetahvel algõpetuses". Suurepärane film, mis näitas hästi selgelt, kui palju parem on töötada puutetahvliga.
Õhtul oli IT Kolledžis vastuvõtt konverentsi korraldajatele ja esinejatele. Kõik kokkutulnud esitlesid ennast ja vestlesid mõnusalt omavahel. Kolledži äsja valmis saanud majas tehti ka põhjalik ekskursioon, pakuti head-paremat.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA”
Tea Hunt Tallinna Tehnikaülikoolist rääkis ettekandes "Testid ja ülesanded e-kursusel", et tuleb õppida teadma, tegema ja üheskoos elama ehk leida aare iseendas.
Seda aitavad teha ka mitmesugused testid.
Inga Uueküla Sisekaitseakadeemiast tutvustas ettekandes "Enesekontrolli testid – kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" enda ja oma kolleegide teste ja kokkuvõtteid.
Tartu Ülikooli professor Toomas Plank andis ettekandes "Kontrolltöö iga loengu järel – võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" põhjaliku ülevaate oma kogemustest tudengite kontrollimisel. Ta tõdes: tudeng on täpselt nii laisk, kui õppejõud laseb tal olla.
Õhtul oli vastuvõtt Glehni lossis:
tähistati e-Ülikooli 5. sünnipäeva ning õnnitleti e-Ülikooli parimaid e-kursusi ja õppejõude. Korraldati ka “Rooside sõja” stiilis põnev mäng. Pakuti jälle head-paremat. Kõige parem osa oli aga lobitöö.
PARALLEELSESSIOON “MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE?”
Rein Ruus Tallinna Tehnikakõrgkoolist rääkis ettekandes "Malelise mõtlemise saladused" male ja mõtlemise seostest ning tutvustas malealaseid veebimaterjale.

Tartu Kunstikooli õpetaja, skulptor Anne Rudanovski tõdes ettekandes "Õppematerjalide visuaalne vormindamine", et ka vormiõpetust on võimalik õpetada arvuti ja Interneti abil. Visuaalne kujundamine on väga oluline, sest see loob esmamulje, mis on igas olukorras tähtis, nii ka õpiobjektide puhul.
Maarika Teral Tartu Ülikoolist tutvustas ettekandes "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" algajatele mõeldud keeleõppematerjali, mis on valminud viie ülikooli koostöös. Materjal on kujundatud ülikoolilinnakuna, milles on keeltekool, infokeskus, raamatukogu, lõbustuspark ja Interneti-kohvik ning see sisaldab ka Eestit tutvustavaid kultuurialaseid peatükke.
PARALLEELSESSIOON “MIS ON M-ÕPE?”
Õppisime tundma, mis on mobiilne õpe, eheda m-õppe kogemuse kaudu. Sessiooni käigus kaasati osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi, näiteks arvutada ilma ühegi vahendita männi kõrgust (oli 10,5 m). GPS-orienteerumist juhtisid Mart Laanpere, Priit Tammets, Kairit Tammets, Terje Väljataga. Väga põnev oli! Ilm oli ilus ja hea oli metsas jalutada.
Oli väga hästi korraldatud ja huvitav ning kasulik konverents. Jäin väga rahule. Tegin ka natuke pilte, mida võib vaadata siit.

Emakeeleõpetajate seltsi kevadpäevad "Luulest: noa ja kahvliga"

Jõgeval 28.-29. märtsil 2008
Siin on praegu lihtsalt kava, loodan millalgi hiljem täiendada.
Hästi tore oli, jäin väga rahule!
Kava
Reede, 28. märts
10.00-11.00 Kogunemine, hommikukohv
11.00-11.15 Avamine jms
11.15.-11.30 tervitus Jõgeva Ühisgümnaasiumilt
11.30-12.15 Toomas Muru Alverist
12.15-13.00 Janek Mäggi luule rollist XXI sajandi inimese elus
13.30-14.15 Lõuna
14.15-15.00 Muuseumieksursioon
15.00-16.30 Andres Ehin modernistlikust ja sürrealistlikust luulest
16.30- seltsi üldkoosolek
17.00 sahmerdamist ja Kuremaale ...
18.00 koosviibimine Kuremaa lossis
Laupäev, 29. märts
7.45 hommikusöök
8.30 -11.00 Ekskursioon: Laiuse pastoraat - Laiuse mägi - Laiuse allikas (mõeldes Juhan Liivist) - Siimusti (Eeva Niinivaara kivi ja tuba)
10.45-10.50 kohvipaus
11.00-11.30 Helge Maripuu luule käsitlemisest koolis
11.30-13.00 Kivisildnik luule analüüsist
13.00-13.15 kohvipaus
13.15 – 13.30 Jenni Kallionsivu Soome Instituudi projektist Eesti koolides
13.30- Raili Leesalu luulelaagri korraldamisest
14.00 lõpusõnad jms
Minu pilte saab vaadata siit.

Koolielu kolmas infotund, wikid ja puutetahvel

Käisime Eve Reisaluga aga jälle Koolielu infotunnis.
Esimese infotunni wiki'de teema oli huvitav ja tahtis rohkem süvenemist, sestap korraldati osalenud õpetajate ettepanekul veel üks wiki'de infotund. Kohal olid need õpetajad, kes käisid ka eelmisel korral.
Arutasime wiki'de kasutamise võimalusi (saime häid ideid, mõned on wikispaces'is juba üleval ka) ja tutvusime uue wiki-keskkonnaga (Wetpaint wiki).
Kuna seekord saime puutetahvlilinke, siis tegelesin terve õhtu nendega, aga aega jäi muidugi puudu.
Iseseisvalt uurisin de.icio.us-i (tegin endale konto ka) ja ZOHO Creatorit. See oli päris raske, aga sain osalejate registreerimisega lõpuks hakkama. Katsetan seda siis, kui hakkan oma kooli õpetajatele puutetahvlit õpetama.

EÕIK järelseminar "Lugemisoskuse arendamine"

Emakeeleõpetuse päevaprobleemid
8. novembril 2007 korraldas Emakeeleõpetuse Infokeskus (EÕIK) koostöös Eesti Keele Instituudiga TLÜ keeltemajas ettekandekoosoleku “EMAKEELEÕPETUSES PÄEVAKORRAL”.
20. märtsil 2008 oli samas järelseminar “Lugemisoskuse arendamine”.
Kui novembris kuulasime rohkem ettekandeid (vt allpool), siis seekord oli töö praktiline: tegime palju paaristööd Krista Kerge jaotvara “Euroopa infoajastul: raskustega maadlev lugeja ja kirjutaja vanuses 13–18” ning ülesannete põhjal. Töötasime vastamisi õppides ja diskuteerides. Samuti kuulasime lühidalt Krista Kerge muljeid Belgia ja Saksamaa emakeeleõpetuse probleemidest ja lugemisõpetuse suundadest.
Konkreetsetele ülesannetele ja tekstidele toetudes saime igaüks tutvustada oma kogemusi ning kuulda kolleegide mõtteid ja soovitusi, mida lugemisoskuse arendamiseks võiks veel ette võtta. Väga rikastav tegevus.
Novembris olid kavas järgmised ettekanded:

• Rahvusvaheline õppekava ideoloogia uurimise projekt ehk kuidas keelt uurides mõtteviisile jälile saada – Katrin Aava (TLÜ);
• Euroopa infoajastul: raskustega maadlev lugeja ja kirjutaja vanuses 13–18 – Krista Kerge (TLÜ);
• Nooremate lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste probleemid – Maia Rõigas (TÜ);
• Emakeeleolümpiaadi korraldusest ja kerkinud küsimustest – Maigi Vija (TÜ).

Järgnes emakeeleõpetuse päevaprobleemide arutelu: riigieksami ja õppekava arendus, täiendusõpe, õpivara lüngad jm.
Mõttevahetus jätkus ka kohvilauas: plaanisime vahetada uudiseid, kavandada infovahetust Tartu ja Tallinna vahel, tutvustada EÕIK alustatud toimetistesarja, plaanida emakeeleõpetuse ametlikku virtuaalajakirja jpm.

Lapsed lugema – krimkade abil!

Minu artikkel, mille saatsin märtsis 2008 Õpetajate Lehte
Emekeeleõpetajad on mures: lapsed ei taha lugeda. Tunde on vähe, aega on vähe ja raamatuid on ka justkui vähe. Tunde ja aega napib tõesti, aga raamatuid hakkab juba olema. Ja tuleb järjest juurde.
Kui tüdrukute lugema saamine on lihtsam – nad on vast kohusetundlikumad ja tubasemad ning ka sobivat lektüüri on kergem leida –, siis poistega võib asi keerulisem olla – ega nad ise nii väga raamatute juurde kipu, neid tuleb meelitada. Kuidas poisse meelitada? Eks sellega, mis neile põnevust pakub, ja üks variant on krimilood, mida käsitletakse juba teises kooliastmes.
Ilo kirjastus on tabanud oma uue, koolikrimkade sarjaga naelapea pihta! Rootsi-eesti päritolu kirjaniku Lena Lilleste lood kahest väga heast sõbrast Tommyst ja Kribust on just sellised, nagu 8–13-aastased poisid ja ka tüdrukud ootavad. Tollal asendusõpetajana töötanud Lilleste sai nende kirjutamiseks tõuke just ühelt poisilt, kes ei viitsinud lugeda. Poiss oleks tahtnud lugeda vaid jutte, mille tegelas(t)ega saaks samastuda ja mis räägiksid koolist.
Nõnda sündiski 2005. aastal Lilleste esimene romaan “Murdvargus koolis”, aasta hiljem ilmus “Inimröövid neti teel” ning möödunud aastal “Köhi pappi või muidu...” ja “Elu ohus” – raamatud, mida võib vabalt lugeda ka kuuendas klassis, kui käsitletaksegi kriminaaljutte.
Lilleste lugude sündmustik areneb noortele tuttavates paikades: koolis, kodus, Internetis ja mujal, ning nad puutuvad kokku probleemidega, mis on paraku päris igapäevased: vanemate lahutus, elu kasuvanematega, Internetis võõrastega suhtlemine, šantaaž. Need on küll koledad teemad, aga autor leiab, et ka nendest peab noortele kirjutama. Samas ei lase ta oma tegelastele midagi väga halba juhtuda.
Tommy ja Kribu esimene juhtum leiab aset koolimajas – sinna murtakse sisse ja varastatakse asju. Mis on poistel sellega asja? Mida nad ette võtavad? Miks läheb klassijuhataja majja, kus elab üks murdvaras? Kuhu on kadunud matemaatikaõpetaja? Miks poisid luku taha jäävad? Kuidas saadakse vargad kätte? Kas Emelie armastab Tommyt ja keda armastab Kribu? Põnevust kui palju!
1967. aastal Göteborgis sündinud Lena Lilleste on õppinud väga paljusid asju, sealhulgas ajakirjandust, stsenaristikat ja draamakirjandust. Ta juhendab krimijuttude kirjutamise klubi, kus õpetab 10–13-aastastele ka seda, mis krimijutt üldse on ja mis seal peab olema. Tal endal on plaan kirjutamist jätkata, peale Tommy ja Kribu juttude midagi ehk ka noorematele.
Lena isa põgenes 1944. aastal väikese poisina Eestist Soome ja sealt edasi Rootsi Göteborgi. Lenal on kaksikvend ja vanem õde, eesti keelt oskab neist ainult tema õde.

Eesti juurtega kirjanik on siin käinud mitu korda ja tuli nüüd jälle. 12. märtsil kohtus ta Lastekirjanduse Teabekeskuse uhiuues majas maakondade keskkogude lasteosakondade esindajatega.
13. märtsil olid lugejatunnid Apollo raamatupoes ja Viru keskuse Rahva Raamatus. Ka siin tegi ta lastele õppuse, lasi neil jutte kirjutada ja ette lugeda ning jagas õpetusi.

Las poisid loevad Lena Lilleste krimijutte – need pole üldse paksud, vaid 110 lehekülge – ja võib arvata, et neil tekib huvi lugeda ka muid raamatuid!

Koolielu teine infotund Tiigrihüppe Sihtasutuses

Koolielu teises IKT infotunnis Tiigrihüppe SA arvutiklassis osalesin teisipäeval, 11. märtsil 2008 Ristiku põhikoolist ainult mina. Teemaks oli "Esitlused veebis".
Esitlused on väga levinud koolis ja päris paljud õpetajad kasutavad neid oma igapäevatöös. Enamasti tehakse esitlusi programmiga MS PowerPoint. Infotunnis räägiti, mida peaks esitluse tegemisel arvestama ja millistes veebikeskkondadesse on võimalik esitlusi importida või millistes on võimalik neid lausa luua. Lähemalt õppisime kasutama SlideShare'i ja ZOHO Show keskkonda.
Infotunni viis läbi Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
Infotunni materjale saab näha Koolielu haridustehnoloogi ajaveebist.
Kaks korda kuus plaanitavates infotundides võetakse kõne alla, kuidas kasutada IKT-d õpetajatöös, missugused on uued põnevad e-õppe vahendid ning mis on uued suunad hariduses ja innovatsioonis.

Emakeelepäeva pidulikul tähistamisel raekojas

Tallinna Linnavolikogu esimehel Toomas Vitsutil oli au paluda Ristiku Põhikoolist mind ja Juta Ehasalu emakeelepäeva pidulikule tähistamisele 14. märtsil 2008 Tallinn raekotta. Läksimegi.
Kõigepealt pidas Toomas Vitsut kõne, kus ta arvas, et peale eesti keele võiksid riigiasutustes asjaajamiskeeled olla ka inglise ja vene keel.
Siis esines hästi toreda mõtisklusega Kadrioru Saksa Gümnaasiumi eesti keele õpetaja.
Seejärel laulsid meile kolm vahvat rahvalaulu neli Väikese Hellero neiut-noorikut, ühel neist tilluke laps rätiga kaelas.
Pärast seda andis raekoja perenaine lühikese ja väga huvitava ülevaate raekoja ajaloost.
Lõpetuseks oli väike seltskondlik koosviibimine Rootsi laua ääres.

„Kaasaegne noorsookirjandus põhikooli kirjanduse ainekavas”

Osalesin 4.–5. märtsil 2008 koos meie kooli õpetaja Juta Ehasaluga Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse lühikursusel „Kaasaegne noorsookirjandus põhikooli kirjanduse ainekavas” (14 akad tundi).
Teemad

• Kaasaegse laste- ja noortekirjanduse teemad ja trendid
• Vägivald ja sõltuvusprobleemid tänapäeva laste- ja noortekirjanduses (eesti- ja välisautorite tekstide põhjal)
• Noorsookirjandus ja noored kirjanikud
• Poiste- ja tüdrukuteraamatud
• Laste- ja noortekirjanduse klassika tänase noore maailmapildis
• Uudisteosed fantaasiavallast
• Võimalusi kaasaegse noorsookirjanduse käsitlemiseks ainetundides

Õppejõud
PhD Mare Müürsepp
MA Ave Mattheus
Kirsi Rannaste
Jäin väga rahule, sain kasulikku materjali (paberil ja linke) ning palju teada uutest (ja ka vanadest) raamatutest, mida võiks veel lugeda. Kui ainult aega oleks...

Käisin Tallinna emakeeleõpetajatele puutetahvlit tutvustamas

Käisin 30. jaanuaril 2008 Tallinna emakeeleõpetajatele ülelinnalise eesti keele ainesektsiooni õppepäeval Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis tutvustamas puutetahvli kasutamist eesti keele ja kirjanduse tundides.
Teemad olid järgmised: puutetahvli plussid ja miinused, tarkvara tutvustus, erifunktsioonid, arvuti juhtimine, tinditundlikud rakendused, ujuvriistad, objektide töötlemine, trükkimine, sisu lisamine, galerii, manuste vahekaart, pildid ja flash-failid, kustutamine ja taastamine, hõivamine, hõivamine videona, ühiskasutus, muud rakendused, veebiaadressid, konkreetsed näited.
Kuulajaid oli üle paarkümne, huvi näis olevat päris suur. On tulnud positiivset tagasisidet ning Internetti pandud materjale on usinalt vaadatud.

Jaan Erik

Jaan Erik 3.b klassis oktoobris 2007

Jõulutervitus

Häid jõule!

Suviseid pilte Türgist

eKooli ja Tallinna Haridusameti konverents „e-Õppematerjalide loomine ja kasutamine”

eKooli ja Tallinna Haridusameti konverents „e-Õppematerjalide loomine ja kasutamine” 1.–2. novembril 2007 Tallinna Reaalkoolis

Ristiku põhikoolist osalesid Piret Joalaid, Irja Rebane, Eve Reisalu ja Raul Pavelson.

Kuulatud teemad

Piret Joalaid
1. Interaktiivne tahvel ainetunnis (Kadri Hiob, Pilvi Tauer)
2. Küsimused eTestidesse (Ene Lindemann)
3. Õpiobjektid (Mart Laanpere)
4. Sertifitseerimiskeskus ja ID-kaart (Andres Aarma)
5. Õpilase vajadusest lähtuv õpikogemus (Katrin Pink)

Irja Rebane
1. Autorikaitse ja vaba kultuur (Kaido Kikkas)
2. e-õpimapp (Mart Laanpere)
3. Miksikese töötuba (Kristiina Rattasepp)
4. e-õppe õpituba. Teistest ees 2 (Ene Tammeoru jt)
5. Digitiigri minikursus (Signe Piirsalu)

Eve Reisalu
1. Küsimused eTestidesse (Signe Lesment)
2. Heli arvutis (Andrus Rinde)
3. Esitlus Internetis (Margus Poll)
4. Animatsiooni ABC (Katrin Kuusk)
5. Digifoto õppevahendina (Urmas Ääro)

Raul Pavelson
1. Foto ABC (Aivar Pihelgas)
2. Interaktiivsete tahvlite võrdlus (Meelis Metus, Kalle Karing)
3. Miksikese töötuba (Kristiina Rattasepp)
4. IT tulevikukool Reaalkoolis (Gunnar Polma, Ahto Pent)
5. Koolijuhi infosüsteem KIS (Ivar Sults, Kl Kasemaa)

Meeri esitlus

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Silla esitlus on siin.

Harkovi linnapea salvestab esinemist

Avastus

Avastasin, et Safariga ajaveebi tehes ei saa kasutada nii palju võimalusi kui Firefoxiga. Näiteks ei saa Safaris oma ajaveebi videot panna.

Nooruse kankaan

Tere jälle!

Nüüd on järgmine postitus.
Vahepeal ei ole midagi huvitavat juhtunud.

Tere!

Te olete Piret Joalaidi ajaveebis.
Kõike kaunist!